Eile avati Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Instituudi korraldatud näitus “Eesti rändavad rahnud?, fotod ja tekst allakirjutanult, kujundus Aadam Kaarmalt. Rahnufotod, mis nii suures hulgas tavapäraselt igavaks muutuvad on sellel näitusel tänu sädelevale disainile vaadatavaks saanud. Käsitlust leiavad siin nii rahnude päritolu, kuju, suurus, koostis ja levik kui ka inimese suhe rahnudega – nii valud, vaevad kui rõõmud, mida rahnud pakkunud ja ka tänasel päeval pakkuda võivad, nii uurijad kui kasutusalad. Nii, et soovitan vaatama minna. Seda saab teha veel kuni 3. juulini, peale seda siirdub näitus reisile teistesse maadesse.
Alljärgnevalt väike kimbuke ka näitusel eksponeeritud rahnudest. Alustame siis rekordiomanikest.
Kõigepealt Ehalkivi. See Kundast itta jääval Letipea neemel lösutav kivimürakas pole mitte ainult Eesti vaid ka kogu Põhja-Euroopa jäätumisala suurim rändrahn. Tema maapealse osa maht on 930 m3, ja kaalub ta üle 2400 tonni. Ülejäänud näitajad:
Pikkus-16,5m, laius – 14,3m, kõrgus – 7,6m ja ümbermõõt- 49,6m.
Järgmine rekordiomanik ja ühtlasi troonipretendent on Muuga Kabelikivi. See otse Muuga sadama taga lodumetsas konutav hiiglane on meie suurima ümbermõõduga rahn – tervelt 58m. Aga troonipretendent on ta seetõttu, et tavakohaselt arvestatakse vaid rahnu maapealse osa mahtu. Aga Kabelikivil, mis allosa suunas laieneb, võib ka maa-all arvestatav osa peidus olla; Ehalkivi on aga täies tükis silmale avatud. Nii, et mine sa tea...
Ülejäänud näitajad: 19,3x14,9x6,4m; maht – 728m3.
Kõige kõrgemaks rahnuks võib pidada Tammispea suuremat hiidrahnu, mille kõrgus ulatub 7,8m-ni. Aga temale hingavad kuklasse mitmedki rahnud, mille kõrgus üle 7,5m küünib. Tammispea rahn on ka ainus rahn, mis lapikuna maas ei lama vaid kui tikutops ühe külje peal püsti seisab.
Ülejäänud näitajad: pikkus- 11,2m, laius – 7,1m, ümbermõõt – 27,8m, 262m3.
Tõenäoliselt võib albumites ja broshüürides ja buklettides kõige enam kohata Lahemaa rahvuspargi üht tuntuimat rahnu, Jaani-Tooma suurkivi. Kaheks lõhenenud rahnu lähedal leidub veel teisigi rabakivi rahne, mis kõik pärit ühest algsest hiiust, mis liustiku sulamise järgselt tükkideks vajus.
11,8x8,6x7,5m, ümbermõõt – 34,5m, 274m3.
Suurimaks ohvrikiviks on Harjumaa lääne osas, Ruila lähistel paiknev Ukukivi, mida veel ka Lossikiviks ja Lindakiviks kutsutakse. Kivi lael paiknevas süvendis seisnud vanasti hõbetaldrik, kuhu veel eelmise sajandi alguspooles ohvriande viidi.
12,6x10,0x5,7m, ümbermõõt - 35,1m, maht - 236m3.
Üks suurimaid gneissbreccia rahne on Osmussaare külje all rinnasügavuses vees puhkav Skarvan – algselt võimas kivihiid, mille jäine teekond kodusest Neugrundi meteoriidikraatrist vaid kümnekonna kilomeetri pikkune olnud, kuid nüüdseks ikkagi kuueks omaette rahnuks laiali pudenenud.
Rannarootslastest Osmusaarlastele oli ta “Kormorani kivi?, mis juba kaugele merele ära paistis ja paate ohutult sadamasse juhtida aitas.
