•  

6. nädal Jõgeva ümbruses (15.02.2017 13:29)

Autor: Laine ja Vello Keppart

Kulust tulevast soojusest ja niiskusest tekkinud härmatis

6. NÄDAL 6.2.2016.-12.2.2017. Jõgeva ümbruses
Ilm oli päikseline ja kuuvalged ööd külmad. Kõige külmemal kahel hommikul (teisipäeval ja kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur päikesetõusu aegu -18,5, lume pinnal tuulevaiksel kolmapäeva hommikul -22 kraadini. Kolme sentimeetri sügavusel mullas langes temperatuur hommikul tehtud vaatluste järgi talirüpsipõllul kuni -8 kraadini (teisipäeval ja kolmapäeval), taliteraviljapõldudel 5...-6 kraadini, valge ristiku kamaras -2...-3 kraadini. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul -3 kraadist pühapäeval kuni 12 kraadini teisipäeval. Päikese paistel juba sulatas.

Päikesetõus külmal kolmapäeva hommikul

Põlde kattis ainult mõne sentimeetri paksune lumikate, mille all püsis jaanuari sulailmade järel tekkinud jääkoorik. Kohati tuulisemates kohtades olid jäänud talirüpsipõllul taimede künniread täiesti katteta. Oraselehed olid paremini lund püüdnud ja lumikate taliteraviljapõldudel osutus ühtlasemaks. Lumest välja ulatuvad taimeosad olid muutunud põldudel külmast, päikesest ja nädala alguse tugevatest tuultest kulukarva pruunikashalliks. Samuti kuivasid lumest väljas olevad künninukid pinnalt tuhkjalt halliks ja varisesid puutudes.

Kivil päikesega lume alt välja sulavad samblad ja samblikud

Muld külmus kiiresti. Ööpäeva jooksul suurenes külmumissügavus 2-4 sentimeetri võrra. Nädala lõpuks ulatus külmumissügavuse alumine piir põldudel kohati juba enam kui poole meetri, valge ristiku kamara all 25 sentimeetri sügavuseni. Pedja jõgi kattus uuesti jääga.
Nädala esimese poole külmade aegu härmatist ei tekkinud, kuna õhuniiskus oli suhteliselt madal. Nädala teisel poolel õhuniiskus suurenes. Reede õhtul tekkis tihe udu ning järgmiseks hommikuks kattis puid ja põõsaid paks härmatis.

Tuhkjalt halliks kuivanud künninukid

Esmaspäeval liikus ringi siidisabade parv (~40 lindu). Päikesepaistelistel päevadel oli kuulda tihaste laulu, puukoristajate hüüdeid ja varblaste koori.

Vähese lumega ja härmas puudega maastik laupäeval

Härmatis kõrgetel rohuvartel

Fotod: Laine ja Vello Keppart
Jõgeval, 13.2.2017.

 

Eelmised artiklid:

5. nädal Jõgeva ümbruses (08.02.2017) Ilm püsis sompus ja udune. Aegajalt sadas vähest lund ja lörtsi. Päikest ei paistnud kordagi. Keskmine õhutemperatuur kõikus 0...-2,4 kraadi piires, olles normist 4...6 kraadi võrra soojem. Päevane ja öine õhutemperatuur erinesid omavahel väga vähe.

4. nädala ilm Jõgeva ümbruses (01.02.2017) Sulanud lumest tekkinud vesi on põllul jäätunud ja taimed jäid jäässe Ilm püsis valdavalt sompus ja nädala kolmel viimasel päeval ei kadunud udu kogu ööpäeva jooksul. Viiel päeval püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur null kraadile lähedasena (± 1 kraad), mis on tavapärasest 6...7 kraadi võrra kõrgem.

3. nädala ilm Jõgeva ümbruses (25.01.2017) 3. NÄDAL 16.1.2017.-22.1.2017. Jõgeva ümbruses Nädala esimene pool oli külm ja õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel. Teisipäeva öösel langes termomeetrinäit ligi -13 kraadini. Lund oli põldudel 7-8 cm paksuselt ja kolme sentimeetri sügavusel mullas temperatuur alla -1 kraadi ei langenud.

2. nädal Jõgeva ümbruses (18.01.2017) Ilm oli muutlik. Esmaspäeval läks sulale. Päev oli sompus ja aegajalt sadas vihma, lund või lörtsi. Maad kattis mõnesentimeetrine lumekiht. Teisipäeva lõunast tõusis tuul ja algas jahenemine. Kolmapäeva hommikul mõõdeti  õhus -10 kraadi. Tuul võimendas veelgi külma Ilmateenistus näitas oma kodulehel tuulekülmaks Jõgeval -15 kraadi.  Päeval paistis päike, kuid maksimaalne õhutemperatuur üle -4 kraadi ei tõusnud.

1. nädal Jõgeva ümbruses (10.01.2017) Ilm muutus külmaks. Esmaspäeva hommikuks oli maapind hakanud pärast aastavahetuse soojalainet pinnalt uuesti külmuma ja kohati taimede vahel valendas põldudel lumekirme. Järgnevatel päevadel langes temperatuur korrast madalamale. Aegajalt sadas vähest lund ja tuiskas. Pinnatuisk tihendas lund ja muutis lumikatte põldudel ebaühtlaseks.

52. nädal Jõgeva ümbruses (03.01.2017) Jätkus aasta lõpu nädala jaoks tavapäratult soe ilm. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 7,3 °C ning 6,1 °C oli sooja ka vana aasta viimasel ja uue aasta esimesel päeval. 31. detsembri ja 1. jaanuari maksimaalsed õhutemperatuurid andsid nimetatud kuupäevade jaoks uued soojarekordid Jõgeva 95 aasta pikkusesse vaatlusritta.

51. nädal Jõgeva ümbruses (27.12.2016) 51. NÄDAL 19.12.2016.-25.12.2016. Jõgeva ümbruses Ilm kujunes detsembri teise poole kohta väga soojaks ja lund maas ei olnud. Keskmine õhutemperatuur püsis 1...3 kraadi piires, mis on tavapärasest 6...7,5 kraadi võrra kõrgem.  Õhutemperatuur ei langenud kogu nädala jooksul kordagi miinuspoolele.

50. nädal Jõgeva ümbruses (21.12.2016) Nädal oli muutliku ilmaga. Esmaspäeval ja teisipäeval püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel. Esmaspäeval mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeval -9,3 °C, samas lund maas ei olnud. Ülejäänud nädala jooksul olid päeval pluss- ja öösel miinuskraadid.

49. nädal Jõgeva ümbruses (15.12.2016) Ilm oli väga muutlik. Nädal algas sooja ja sajuse päevaga. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeval üle nelja kraadi ja lumi kadus keskpäevaks põldudelt. Lume kiirele sulamisele aitas kaasa sadanud vihm. Järgmisel ööl mõõdeti õhus külma enam kui -7 kraadi ja teed muutusid libedaks. Veelgi külmem oli kolmapäeva öö – minimaalne õhutemperatuur -10 °C ja samas lumikate puudus. Hommikune päikesetõus oli punastes toonides.

48. nädal Jõgeva ümbruses (07.12.2016) Rähnid jt linnud on otsinud hariliku niineüraski tõuke kuuse koore alt Püsis parajalt külm talveilm. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -2 ... -7 kraadi piires. Minimaalne õhutemperatuur langes kõige madalamale teisipäeval ja pühapäeval – vastavalt -9,6 ja -10 kraadini. Maksimaalne termomeetrinäit tõusis plusspoolele (ligi ühe kraadini) kolmapäeval ja neljapäeval.

47. nädal Jõgeva ümbruses (29.11.2016) Lõppenud nädalal püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur viimase 94 aasta keskmisest kahe kuni kaheksa kraadi võrra kõrgemana. Neljal päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur viie kraadini või üle selle, esmaspäeval 7,6 kraadini.

46. nädal Jõgeva ümbruses (22.11.2016) Esmaspäeval püsis veel temperatuur ööpäevaringselt miinuskraadides, kuid teisipäevast alates läks sulale. Ligikaudu kümnesentimeetrine lumekiht hakkas vähenema. Aegajalt sadas lund uuesti juurde ning maapind püsis esialgu endiselt valgena, puud olid lumised. Neljapäeval tõusis aga maksimaalne õhutemperatuur juba ligi kolme kraadini ja sadas vihma.

45. nädal Jõgeva ümbruses (16.11.2016) Punase tamme lehed lumel Külm ja lumine ilm jätkus. Öised temperatuurid kõikusid -8 kraadist (teisipäeval) kuni -2 kraadini  (pühapäeval).  Ka päevased temperatuurid püsisid miinuspoolel ja ainult pühapäeval tõusis  maksimaalne õhutemperatuur +0,1 kraadini.

43. nädal Jõgeva ümbruses (02.11.2016) Nädala esimesel poolel muutus ilm talviseks. Teisipäeva hommikuks oli maa kolme sentimeetri paksuse lumega kaetud. Sadanud sula lumi oli kleepunud puude okstele ja seni varisemata lehtedele. Muld püsis sulana. Päeval lumesadu jätkus ja lume paksus kasvas 10sentimeetriseks. Lastel oli rõõmu palju. Majade vahele tekkis rohkesti lumememmesid, prooviti juba ka kelguga sõita. Lumi sulas ära järgmise päeva õhtuks.

42. nädal Jõgeva ümbruses (26.10.2016) Ilm oli jätkuvalt kuiv ja külm. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsinud Jõgeval tänavu juba teist nädalat järjest (s.o 10. oktoobrist alates) viiest kraadist madalamana ja taimede kasv on peatunud. Vegetatsiooniperiood lõppes tavapärasest 11 päeva varem.

41. nädal Jõgeva ümbruses (19.10.2016) Ilm muutus külmaks. Keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala vältel viiest kraadist madalamana, mis näitas, et taimede (rohu) kasv lõppes. Teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl esines siin kandis tugev öökülm — õhus -2,9 °C, maapinna lähedal mullal -4 °C, rohul -8 °C.

40. nädal Jõgeva ümbruses (11.10.2016) Vaksiku röövik on peitunud enela võrsele See nädal oli loodus sügisvärvidest väga rikas. Tugeva tuule tõttu toimus massiline lehesadu, mis vähendas puudel värve. Kuivades lehtedes said lapsed sahistada. Parkide hooldajad koristasid lehti neid puhuritega kokku ajades ja kottidesse toppides. Suve lõpul ja sügisel õitsevad lilled jätkasid õitsemist, sest õhus tugevat külma pole olnud. Palju oli näha teistkordselt õitsejaid.

39. nädal Jõgeva ümbruses (04.10.2016) Oli intensiivne lehtede värvumise aeg. Nädala jooksul muutusid paljud pärnad kuldkollaseks. Tublisti värvikirevust lisandus vahtrate lehestikku. Tänavu on vahtrad siinkandis väga värvikirevad. Esimesed värvunud lehed tekkisid ka tammedel. Vaatamata tugevatele tuultele on enamik puid endiselt lehes.

38. nädal Jõgeva ümbruses (27.09.2016) Juudapuulehiku sügisene lehtede värvumine. Maha pudenenud pruunistunud niisked lehed eritavad intensiivset karamelli lõhna. Jaapanlased kutsuvad seda puud katsuraks, st koogipuuks. Kuna miinuskraade pole siinkandis tänavu suve järel ikka veel õhus esinenud, värvuvad puude ja põõsaste lehed aeglaselt. Värvikirevust annavad parkides valdavalt värvunud lehtedega võõrliigid: pähklipuud, vahtrad, juudapuulehikud. Harilikud saared hakkasid langetama lehti kollast värvi näitamata, üksikud saared olid peaaegu raagus.

37. nädal Jõgeva ümbruses (20.09.2016) Põldudel jätkusid koristustööd. Kombainide tööjärg oli jõudnud suvirapsi põldudele ja võeti kartulit. Taliteraviljade külvid alustasid tärkamist. Aedades korjati õunu, algas heleeniumite, sügislillede ja sügisastrite õitseaeg. Metsa- ja pargipuude lehestik olid endiselt valdavalt veel roheline, kuigi mõningaid värvilaike oli siin-seal juba võrades näha. Arukased on veel rohelised, sookased praktiliselt raagus. Algas saare lehtede langemine. Tammetõrud ja kastanimunad said küpseks, hakkasid varisema.

36. nädal Jõgeva ümbruses (14.09.2016) Üle tüki aja oli nädal peaaegu sajuta ja päikesepaisteline. Päevased õhutemperatuurid tõusid 19 kuni 23 kraadini. Ööd muutusid selge taevaga väga jahedateks. Kõige külmemal ööl (reedel) oli Jõgeval õhus sooja vaevu neli kraadi ja maapinna lähedal langes temperatuur mulla kohal +2, rohul null kraadini. Hommikud olid rohke kastega. Öösiti tekkis udu, mis hajus mõnel hommikul alles kella kümne paiku.

35. nädal Jõgeva ümbruses (07.09.2016) Puud olid endiselt veel valdavalt rohelised ja rohi jätkas soojade ilmadega kiiret kasvu. Aedades paisusid kõrvitsad tänu rohketele vihmadele korrast suuremaks. Suure niiskuse tõttu on tigusid väga palju ja neid jätkub kõikjale aedviljalehtedele (suvikõrvitsale, kaalikale, kapsale, aedoale).

34. nädal Jõgeva ümbruses (30.08.2016) Ilm oli südasuviselt soe. Keskmine õhutemperatuur püsis 15…19 kraadi piires ja päevased termomeetrinäidud küündisid õhus 21…25 kraadini. Ka ööd olid soojad ja neljal ööl minimaalne õhutemperatuur alla 15 kraadi ei langenud. Nädala esimesel poolel oli hommikud udused. Nädala temperatuurirežiim osutus augusti teise poole kohta 1…5 kraadi võrra soojemaks.

33. nädal Jõgeva ümbruses (25.08.2016) Kuni neljapäevani oli ilm jahe ja valdavalt sajune ning päevased õhutemperatuurid 20 kraadini ei küündinud. Väga sajuseks kujunes teisipäev, kui vihma tuli peaaegu päev läbi ja hooti oli sadu tugev. Ööpäevaseks sajusummaks kogunes sel päeval ilmajaama järgi ligi 40 mm. Kolmapäevaks jäid sajud harvemaks, kuid ilm oli sompus ja relatiivne õhuniiskus päeval alla 95% ei langenud. Reedeks sajud lakkasid ja ilm muutus ja soojaks. Nädalavahetus kujunes päikesepaisteliseks ja maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 23 kuni 26 kraadini. Oli taas võimalik suvemõnudest rõõmu tunda.

32. nädal Jõgeva ümbruses (17.08.2016) Nädala esimene pool jäi siin kandis peaaegu sajuta, kuigi lähikonnas oli näha tumedate vihmapilvede liikumist ja aegajalt siiski üksikud piisad langesid. Ilm oli emaspäevast kolmapäevani soe ja maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 20-22 kraadini. Muld püsis eelnenud nädala väga rohketest vihmadest nädala alguses märjana. Esmaspäeval oli kartulipõldudel veel vagude vahel vett näha ja kohati läikis vesi ka rohumaadel. Tuulise ja päiksepaistelise ilmaga kuivasid põllud üsna kiiresti. Teisipäeva õhtupoolikul ja kolmapäeval said juba kombainid minna saaki koristama.

31. nädal Jõgeva ümbruses (10.08.2016) Augusti esimene nädal oli väga sajune. Vihma tuli vähemal või suuremal määral kõigil nädalapäevadel. Kõige suuremad sajud koos äikesega olid reede ja laupäeva vahelisel ööl — enam kui 30 mm. Kokku tuli nädalaga vihma linnas 69 mm ja alevikus 77 mm. Tavaliselt sajab siin kandis kogu augustikuu jooksul ligikaudu 90 mm.  Seega saime tänavu augusti esimese nädalaga juba 75-85% kuu tavapärasest sajuhulgast kätte.

30. nädal Jõgeva ümbruses (02.08.2016) Nädala teisel poolel alustati põldudel teraviljakoristust. Koristatud põldudel kogunesid linnuparved toituma. Sageli võis näha suuri toonekuresalku. Varesed kippusid murdma ja maha sõkkuma ka kasvavat valminud vilja. Kartulitel hakkas aiamaadel levima massiliselt lehemädanik, mis varastel kartulisortidel pealsed pruuniks võttis. Tootmispõldudel suudeti haiguse levik pritsimise abil ära hoida ja pealsed jäid roheliseks. Soe ilm pani kurgid ja kõrvitsad kiiresti kasvama. Rohi kasvas jõudsalt ja murud vajasid sageli niitmist.

29. nädal Jõgeva ümbruses (27.07.2016) Ilm oli südasuviselt soe. Päeviti tõusis õhutemperatuur 20...25 kraadini, öösiti langes 9...17 kraadini. Kuigi ilm oli sageli sompus ja õhuniiskus püsis kõrge, vihma nädala jooksul peaaegu ei sadanud. Ainult esmaspäeva hommikuks oli asfalt muutunud märjaks ja veidi tibutas vihma ka neljapäeva õhtupoolikul. Nädala sajusummaks kogunes Jõgeval ainult 0,2 mm.

28. nädal Jõgeva ümbruses (21.07.2016) Kollased peavõrsed jäävad suvinisul roheliste järelvõrsete varju Suviraps lõpetas õitsemist ja põllud olid kollase-rohelise kirjud. Talirüps sai juba koristusküpseks, kõdrad avanesid kergesti. Kartulid jätkasid õitsemist.

27. nädal Jõgeva ümbruses (14.07.2016) Ilm oli normist jahedam, tuuline ja sajune. Kõige jahedamatel päevadel (esmaspäeval ja neljapäeval) küündis päevane õhutemperatuur ainult 18 kraadini. Tuule maksimaalsed kiirused ulatusid 9-15 m/s. Sademeid kogunes nädala jooksul 42 mm, mis on enam kui pool kogu juulikuu normist. Kõige sajusem oli ilm esmaspäeval, kui ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 25 mm.

26. nädal Jõgeva ümbruses (06.07.2016) Lamandunud rukis Talirukki lamandumine suurenes ja mõnel põllul oli vaatamata madalale kasvule laiguti ka oder maas. Taliteraviljade pea muutus täitunud teradest korrast raskemaks ja kõrs muutus kuivemaks, mistõttu oli vastuvõtlikum lamandumisele. Varased kartulisordid alustasid õitsemist. Suvirapsi põllud muutusid avanevatest õitest korrast kollasemaks.

25. nädal Jõgeva ümbruses (29.06.2016) Ilm muutus väga soojaks. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis enamikel päevadel üle 24 kraadi. Nädala lõpus kippus kuumus liiga tegema. Laupäeval mõõdeti Jõgeval sooja ligi 30 kraadi, pühapäeval sellest enamgi (30,5 °C). Ilm oli jätkuvalt sajune. Vihmata jäid nädala jooksul ainult neljapäev (jaanilaupäev) ja laupäev. Kõige tugevam sadu oli pühapäeva õhtupoolikul. Kokku tuli nädala jooksul vihma 19 mm, mis oli võrreldes kahe väga sajuse eelmise nädalaga tunduvalt vähem.

23. nädal Jõgeva ümbruses (15.06.2016) Külmast kahjustatud kartulipealsed Ilm oli nädala jooksul 4...6 kraadi võrra viimase 94 aasta keskmisest külmem. Kõige külmemal esmaspäeva ja teisipäeva vahelisel ööl mõõdeti õhus minimaalseks temperatuuriks -0,5 kraadi, maapinna lähedases õhukihis taimedeta mullal -3,4 ja rohul -6,6 kraadi. See umbes 5-6 tundi kestnud öökülm tegi kahju kartulipealsetele, kõrvitsatele, külmaõrnematele lilletaimedele. Osades aedades võttis külm ära isegi katteloori all tärganud aedoad. Saarte, tammede ja kuuskede noortele võrsetele kahju ei täheldatud.

22. nädal Jõgeva ümbruses (08.06.2016) Härjasilmad ristikupõllul Kareda külas Järvamaal Oli sirelite õitseaeg. Harilik sirel juba lõpetas nädala teisel poolel õitsemise, aga tema sordid ja teiste sireliliikide õitsemine jätkus nädala lõpuni. Õitsemist alustasid kibuvitsad, vaarikad, ebajasmiinid ja viirpuud. Pilku püüdsid kuivades kasvukohtades erkkollaste õitega nõiahambad, rohumaadel valendasid härjasilmad. Põlistel metsaaladel õitsesid kuldkingad.

21. nädal Jõgeva ümbruses (01.06.2016) Närtsinud lehtedega ristik põllul Kuivus kippus kõikjal liiga tegema. Neljapäeval sai osa Jõgevat natuke vihma, läänepoolne osa jäi aga kuivaks. Linna idapiiril asuvas ilmajaamas mõõdeti sajusummaks 1,5 mm, põhjapool Jõgeva alevikus olevas automaatilmajaamas 2 mm. Põldudel langesid lopsakamatel ristikutaimedel päevastel tundidel lehed longu ja suviteraviljadel hakkas lehestik võtma põuast kollakamat jumet. 

18. nädal Jõgeva ümbruses (10.05.2016) Enne lehtimist kasvatab jalakas vilju Oli puude lehtimise aeg ja metsad muutusid korrast rohelisemaks. Nädala jooksul läksid lehte kased, lepad, sarapuud, pihlakad, sirelid, jalakad, künnapuud, vahtrad. Toomingatel olid juba suured lehed. Nädala lõpuks hakkasid osad toomingad, kirsi-, kreegi-, ploomi- ja pirnipuud õitsema. Samuti õitsesid marjapõõsad.

16. nädal Jõgeva ümbruses (03.05.2016) Nädala lõpuks muutusid rohumaad kõikjal roheliseks, taliviljaorased sirgusid korrast kõrgemaks. Talirukkil tõusis alumine kõrresõlm mulla pinnale. Talirüpsi suurematel taimedel hakkas moodustuma õisik. Põldudel oli näha külvimasinaid. Toomingad olid lehes, osa kaski olid hiirekõrvul ja urbadest pudenes tolmu. Aedades rohetasid marjapõõsad ning läikiva tuhkpuu ja enelahekid olid lehes.

16. nädal Jõgeva ümbruses (26.04.2016) 1. Jalaka pungade paisumine (pakatamine) — pungasoomuste vahele ilmuvad nähtavale heledamad soomuste osad, mis varem olid kaetud. 2. Jalaka pungade puhkemine — pungasoomuste vahelt ilmuvad nähtavale esimesed rohelised lehetipud. 3. Jalaka esimeste lehtede avanemine — esimeste, seni veel torru keerdunud või koosolevate lehtede avanemine. Lehed hiirekõrvul — pungasoomuste vahelt ilmuvad nähtavale esimesed rohelised lehetipud. 4. Jalaka õitsemise (tolmlemise) algus. Esmalt on õisikus avanenud emasõied, hiljem avanevad isasõite tolmukad.

15. nädal Jõgeva ümbruses (20.04.2016) Rohumaad hakkasid haljendama ja ainult kõige paksema kuluga paigad jäid endiselt luitunud halliks. Taliviljaorased sirgusid kõrgemaks. Põldudel käis hoogne talikultuuride väetamine ja hariti mulda. Põllumuld muutus juba pinnalt heledaks. Magesõstral ja osadel karusmarjapõõsastel tulid esimesed lehed nähtavale. Raagremmelgas ja kahevärvilised pajud jätkasid õitsemist, jalakas ja künnapuu alustaid õitsemist.

14. nädal Jõgeva ümbruses (12.04.2016) Esimene kevadkünd toidab linde Taliteraviljaorased ja ristikupõllud hakkasid haljendama, kasvama. Alustati väetisekülviga. Kulused rohumaad jäid veel endiselt luitunud pruuniks.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam