•  

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada I (13.06.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?

Ilmaennustamisel kasutatakse väga suurt arsenali alates eriala inimestest ja riikidevahelisest koostööst kuni satelliitide ja mudeliteni välja. Suurem osa infost (sealhulgas vastavad sünoptilised kaardid) on tavakasutajale kättesaamatud (vahel lihtsalt ebamugava ja tülika hankimise tõttu) ning seetõttu tuleks justkui leppida valmis ennustustega.

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada

Käesolev kirjutis sisaldab erialatermineid. Seletused leiate poolpaksult märgitud sõnadele klikkides! Lõpus on antud paljude allikate ja lehekülgede kasutamiseks selgitused ja juhendid eraldi linkidena, mis avanevad peale klõpsates. See kirjutis ei ole kindlasti ammendav ja täpsustused ning märkused, sealhulgas viited veel mõnedele lisaallikatele ja tähelepanekud on oodatud. Hea, kui keegi teab kohalike tunnuste õpetusele omapoolseid kogemusi või näiteid lisada!

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi EMHI kodulehel on peale tavapärase 4 ööpäeva prognoosi olemas veel nädala ja kuu väljavaated ning HIRLAMi mudel. (EMHI väljavaateid vahendab ka ilm.ee - menüüpunkt pikad prognoosid. Ilm.ee kasutatab USA riikliku ilmateenistuse NOAA mudelit). Oluline on vahet teha prognoosil ja väljavaatel (outlook): prognoos on konkreetsema sisuga ja ei saa olla üle 4-5 päeva ette koostatud, sest hiljem langeb täitumise tõenäosus alla 70-75 %. Alates 5.-7. päevast on tegemist väljavaatega, mis annab üldisema sünoptilise ja ilmastikulise tausta, kuid konkreetsust on tunduvalt vähem. Seega pole põhjendatud rääkimine nädala või 10-päeva ilmaprognoosist ja siit soovitus: kui sellistes väljavaadetes leidub siiski suurt konkreetsust, siis selle võib jätta rahulikult kõrvale ja tähelepanu tuleks pöörata näiteks tendentsidele, saju-ja kuivaperioodidele vms ehk üldisematele aspektidele.

Mudelite puhul tuleb arvestada, et needki (ka HIRLAM) ei võta kohalikke olusid eriti arvesse ja sellest võib-olla tingitud see, miks sademete animatsioon või meteogrammid konkreetsete kohtade kohta ei ole täpseks osutunud. Usaldusväärsem on aga tuulte ja õhumasside (temp. 850 hPa) kohta käiv, sest baarilisi välju ja õhumasse on lihtsam mudeldada ja need sõltuvad vähem kohalikest oludest või ettearvamatutest tingimustest kui temperatuur maapinna lähedal või sademed.

Niisiis töötavad mudelid ja ilmaennustamine hästi vaid stabiilse ilma puhul. Kui ilmastik on ebastabiilne, siis võivad näidata mudelid nii ja naa, eriti pilvisuse ja sademete osas ja täpsus pole sugugi tagatud, sest mudelite lahutusvõime ei suuda tagada seda, et ilm võib-olla igal ruutmeetril erinev. Nagu öeldud, baariliste väljade ja tuulte ennustamine ja mudeldamine on täpsem (sõltuvad vähem kohalikest tingimustest, teatud reservatsioonidega muidugi).
Eestis tuleb arvestada, et ilma määravad kaugmõjudega suhteliselt võrdväärselt kohalikud tingimused (näiteks hoogsadude kujunemine ja liikumine, öökülmad jpm on määratud reljeefist ja veekogudest) ja seega võib ebatäpsused kirjutada mudeli liigse üldistamise arvele.
Konkreetsete graafikute koostamisel ja lugemisel (vt. EMHI lehelt) aga peabki arvestama just kohalike tingimustega, mida ei ole tehtud, sest see on väga keerukas, kui mitte võimatu.

järgneb...

 

 

Eelmised artiklid:

Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009) Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.

Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam