Helkivad ööpilved 25. juunil Tallinnas
foto: ilm.ee
Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on kõige kõrgemal tekkivad pilved Maa atmosfääris. Nende kõrguseks on 75-90 km, keskeltläbi 80 km aluspinnast. Koosnevad ilmselt ülipeentest jääkristallidest mesosfääri ülaosas. Tekkeks on vaja temperatuuri langus vähemalt -120°-ni, sellised tingimused tekivad pooluste lähedal soojal poolaastal.
Helkivate ööpilvede sagenemine on viinud mõttele nende seosest kliimamuutusega.
Vahel öeldakse, et helkivad ööpilved on optikanähtus. See ei ole vale, sest Maa serva tagant paistev päikesevalgus peegeldub ja jõuab vaatlejani, kuid üksnes optiliseks fenomeniks pidamine ei ole siiski õige.
Pikemalt, sealhulgas nende vaatlemisest, loe: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2008/07/helkivad-pilved.html
ja https://ilm.ee/index.php?46393
Pilvede mõjust on juttu: https://ilm.ee/index.php?46525.
Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)
Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)
Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)
Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.
Jäide ja kiilasjää (17.01.2015) Foto: Avo Piirak jääpiltide galeriist NB! Mitte neid segi ajada!
Ekstratroopiline (troopikaväline) tsüklon (03.02.2013)
Keskmine tuule kiirus (03.02.2013)
Atmosfääri tsirkulatsioon (20.02.2009)
Rayleigh hajumine (10.02.2013)
Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)
