Soe ja niiske õhtu 27. märtsil Tallinnas.
Autori foto
Lähemal paaril päeval läheb ilm märksa soojemaks, eriti Eesti lõunapoolses osas (kui on päikest ja tuul on maa poolt, võib üle 10 kraadine soe ka põhja poole jõuda, sealhulgas näiteks Tallinnasse), ka on võimalik äike, nii et hoidke jätkuvalt silmad lahti! Äikese ankeeti saab täita siit: ANKEET
Lõppev märts on osutunud erakordselt äikeserikkaks ja äikest on Eestis täheldatud koguni kolmel päeval: 13. ja 14. märtsil (lume- ja lumekruubisaju taustal) ning 27. märtsil. Enamasti on Eestis esimesed äikesed siiski mais, harvem aprillis.
27. märtsil lähenes Eestile Läänemere lõunaosast tsüklon, mille idaservas tõusis Kesk-Euroopast Eestisse väga soe ja niiske õhumass. Suurest niiskusest andis tunnistust hommikuks tekkinud paks udu ning päeval tugev vine ja see, et taevas oli seal, kus pilvi polnud, nagu valgeks lubjatud. Sooja oli aga kohati üle 13 kraadi. Samal ajal lähenes edelast ja lõunast külm front ning õhurõhk langes võrdlemisi kiiresti.
Euroopa ilmakaart 27. märtsil kl 14 (talveaeg!). Tsüklon on liikumas põhja-kirde suunas, külm front on veel Läti-Leedu kohal.
Allikas: http://fmi.fi/saa/saaulkom.html
Juba pärastlõunal täheldati äikest, rahet ja kergeid pagisid Edela-Eestis, kust need levisid põhja-kirde suunas. Märtsi kohta väga tugev äike oli õhtul Tartus, kaasnes üsna intensiivne vihm. Äikest täheldati kõikides Eesti lõunapoolsetes maakondades, lisaks veel Jõgevamaal ja kohati Kirde-Eestis.
Äikesepilvede levimist võis jälgida väga hästi näiteks EMHI radarilt (kollastes kohtades oli äikest):
Näha on sajupilvede vöönd, mis koosnes peamiselt rünksajupilvedest, kollastes kohtades oli üsna kindalt äikest, rohelistes – ka võimalik, kuigi tõenäosus väiksem. Pildile klikkides näeb radaripilti suuremalt, sest nii väiksena, nagu see on siin, ei pruugi kollaseid kohti näha.
Allikas: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1
Ka satelliidipildil oli rünksajupilvede vööndi levik põhja poole väga hästi jälgitav. Rünksajupilved on valged heledad tombud:
Allikas: http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67
Alloleval satelliidipildil ei ole rünksajupilvi nii hästi võimalik eristada, ent pöörake tähelepanu Rootsile – mõnes kohas on pilved hästi kobrutavad ja on näha, et tipud ulatuvad kohati päris kõrgele – seal oli samuti äikest, kuid Eestist rohkem, eriti Lõuna-Rootsis:
Pildile klikkides näeb seda uues aknas suuremalt!
Allikas: http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg
Kuigi radaripiltidelt võis jääda mulje, et tegemist oli frondiga, siis tegelikult seda see ei olnud. Tegemist oli külma frondi eelse nn ebapüsivuse või pagijoonega, millel arenesid äikesepilved, kohati sadas rahet, oli tuulepuhanguid.
Pagi-või ebapüsivuse joon on rünksajupilvede vöönd, mis areneb mõnikümmend, vahel ka enam kui 200 km enne põhifronti (on sellega enam-vähem paralleelne) ja tavaliselt siis, kui frondi ees on väga soe ja niiske õhk, nagu oli 27. märtsil. See vöönd võib-olla sadu km pikk ja äikesed võivad olla väga tugevad, tihti sajab rahet ning on tugevaid tuulepuhanguid (pagisid). Võimalikud on ka tornaadod, eriti kevadel ja suve hakul.
Eestis ei registreerinud Tõraveres asuv äikesedetektor välke 13., 14. ega ka 27. märtsil, kuid mõni detektor siiski „püüdis kinni“ mõne äikese:
Allikas: http://www.meteorage.fr/euclid/euclid_last_lightnings.gif
Kas me peaksime imestama, et 27. märtsil oli äikest? Enamik inimesi üllatus, et äikest oli, kuid leidus ka neid, kes pidasid seda äikest tavapäraseks, sest kevadel ikka ju on äikest ja seetõttu pole imestamiseks põhjust. Kuna 27. märtsil olid äikeseks tingimused soodsad (soe niiske õhk, jahe õhk peale tungimas jne), siis ei olnud äike üllatav. Äike oleks üllatav siis, kui puuduksid selleks igasugused eeldused. Teisest küljest jällegi ei teki tavaliselt äikest nii varasel kevadisel ajal, nii et seda arvestades oli see äike imestamisväärt küll.
Suured tänusõnad neile, kes võtsid vaevaks äikesest teatada ja oma kogemusi-muljeid jagada ning EMHI sünoptik Merike Merilainile, kelle abiga selgus rünksajupilvede vööndi täpne sünoptiline „staatus“!
Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.
Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta
Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":
Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.
Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".
Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.
Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.
Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.
Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.
Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.
23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.
Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.
Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.
Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)
23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.
Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto
Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).
Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.
Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega
Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?
Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.
Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?
Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.
Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?
Mitu värvi on vikerkaarel? (15.09.2009) Foto: Leili Valdmets Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.
Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad? (11.09.2009) Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi petser96 Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.
Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku? (11.09.2009) Foto: Kertu Kipper Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.
Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat? (11.09.2009)
Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved? (11.09.2009) Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriistautori kasutajanimi pepsy Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.
Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma? (10.09.2009) Foto: Lea Marmor Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?
Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel? (03.09.2009) Foto: Eduard Zentšik Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.
Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist (03.09.2009) 1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma. Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.
Mis on päikesehoog? (17.08.2009) Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.
Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009 (15.08.2009) Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.
Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav! (28.07.2009) Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!
Äikesejaht 24. juulil 2009 (26.07.2009) Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.
Äikesed 25. juulil (26.07.2009) Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.
Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo
Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.
Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.
