•  

Pilvede järgnevus näitab tulevast ilma  (20.05.2010 15:14)

Autor: Jüri Kamenik

Üksikute kiudpilvede ilmumine taevasse võib järgnevuse algust näidata, eriti siis, kui liiguvad näivalt vastu tuult (pilved liiguvad läänest itta, aga tuul on lõunast, kagust või idast).
Foto: Jüri Kamenik

Pilved on väga heaks ilma lühiprognoosimise võimaluseks (nowcasting), sest pilved peegeldavad atmosfääris toimuvaid protsesse ja on seega kaudseks aeroloogiaks.

Pilvede puhul on olemas nii häid ja usaldusväärseid tunnuseid ja muutumise viise, mis sisaldavad informatsiooni tulevase ilma kohta kuni paariks ööpäevaks, tavaliselt siiski mõneks tunniks ette, kui ka ebakindlaid tunnuseid ja kombinatsioone, mile puhul tuleb teraselt jälgida pilvede arengut. Paljud pilvedega seotud tunnused kehtivad vähemalt samas kliimas, ent on ka lokaalseid tunnuseid, eriti mäestikes.

Heaks ja usaldusväärseks tunnuseks võib pidada nn pilvede järgnevust. See on tunnus, mis kehtib parasvöötmes, seega peamiselt läänetuulte vööndis, mis asub umbes 30-70ndatel laiustel. Selles piirkonnas on aktiivne tsüklonaalne tegevus, millega järgnevus ongi otseselt seotud.

Kõnealune järgnevus kujutab endast pilveliikide vaheldumist, mis eelneb (vähemal määral järgneb) tsükloni või sooja frondi tulekule, kusjuures järjekord on määratud. Järgnevus sõltub aastaajast ja sellest, kui kaugelt tsükloni kese antud kohast möödub ja võib-olla ühe-või kaheosaline. Järgnevusele võib viidata kiudpilvede tekkimine ja tihenemine, mis algab läänest, kuid lõunatsüklonite puhul ka edelast või lõunast. Sealjuures maalähedane tuul puhub nurga all või vastu kiudpilvede liikumise suunale. See on üks kindlamaid tunnuseid, et järgnevus on algamas!
Võtame võimalikud variandid läbi (põhjapoolkera kohta).

Kui läheneb soe front või tsükloni kese möödub võrdlemisi lähedalt, kuid põhja poolt, siis on tegemist kaheosalise järgnevusega ja vahepeal satutakse tsükloni sooja sektorisse (NB! Tsüklon peab olema aktiivne, st sooja sektoriga!). Järgnevus on lühidalt selline: Cirrus -> Cirrostratus -> Altostratus -> Nimbostratus -> Stratus -> Stratocumulus -> Cumulus.

Järgnevuse käik. Alguses tekivad taevasse kiudpilved, mis on kas üksikult või lähenevad pilveväljana. Tuul on selleks ajaks juba pöördunud ja puhub enamasti kagust, kuid võib ka lõunast ja idast puhuda, olenevalt, kus asub tsükloni kese.

Mõne tunniga tihenevad ka üksikult asuvad kiudpilved kiudkihtpilvedeks, väga sageli tekib päikese ümber haloring. Kiudkihtpilved tihenevad üsna kiiresti kõrgkihtpilvedeks ning halod kaovad. Päike ei jäta siis enam teravaid varjusid. Hiljem võib päike täiesti ära kaduda, kuid on võimalik, eriti külmal ajal, et hakkab kergelt sadama. Kui front on piisavalt aktiivne ja niiskust jätkub, siis tuleb korralik laussadu, talvel hakkab tihti tuiskama. Taevas on lauspilves ja ajapikku tekivad kiiresti liikuvad pilveräbalad, mis näitavad suhtelise niiskuse kasvu ja frondi lähenemist.

Kui front jõuab kohale, siis sadu nõrgeneb või lakkab, tuul nõrgeneb ja pöördub paremale (lõunasse või edelasse). Talvel võib sulaks minna, tekib udu või sajab uduvihma, ilm on niiske ja nähtavus halb. Suvel tekivad sageli aga kihtrünkpilved, mis muutuvad päeval rünkpilvedeks, kuid võib ka selgeks minna. Võib vähesel määral olla kiudpilvi. Õhk tundub meeldivalt soe ja niiske, taevas on sageli sooja õhumassi tõttu vine. Kui tsükloni kese jääb lähedale, siis võib jääda pilviseks. Selline on tsükloni sooja sektori ilm.

Aktiivse tsükloni puhul järgneb soojale frondile külm front. Talvel võib taevas kattuda kõrgkihtpilvedega ja seejärel kihtsajupilvedega ning hakata sadama lund või lörtsi, vahel ka vihma. Enamasti tugevneb tuul ning sadu läheb üle lumeks, võib tuisata. Temperatuur langeb ja tuul pöördub, hakates läänest, loodest või põhjast puhuma. Hiljem võib lund hooti sadada. Kui ilm oli lauspilves ja udune, siis udu hajub, tuul tugevneb ja hakkab sadama.

Suvel on järgnevuse teine pool teistsugune. Taevasse tekivad rünkpilved, Ac castellanused või läätsekujulised pilved. Kui õhumass on piisavalt labiilne ja jätkub niiskust, siis tekivad rünksajupilved ning võib äikest olla. Kevadel on tihti lihtsalt lauspilves ja sajune, temperatuur langeb märgatavalt. Pärast frondi möödumist võib suvel tekkida rünkpilvi ja sadada hoovihma, võib lokaalselt äikest olla, kevadel ja sügisel võib ka rahet sadada. Enamasti läheb õhk pärast fronti värskeks ja jahedaks. Vahel juhtub siiski nii, et kohe pärast fronti ei ole veel ilm kuigivõrd jahenenud, kuid järgnevate päevade jooksul üha jaheneb.

Järgnevuse esimene osa võtab aega keskmiselt üks ööpäev, teine osa kestab vähem, pool kuni üks ööpäev.

Kui tsükloni kese läheb lõuna poolt mööda, siis ühtki fronti üle ei lähe ja järgnevuses pole eristatavad kaks osa. Algus on eelnevaga sarnane: tuule pöördumine ja kiudpilved, seejärel kiukihtpilved ja halod, kõrgkihtpilved ning kihtsajupilved sademetega. Talvel sajab enamasti lund, suvel tuleb vihma. Tuul pöördub vastavalt tsükloni liikumisele tasapisi vasakule, see tähendab, et ida-ja kagutuul hakkab puhuma kirdest, siis põhjast ja viimaks loodest või läänest. Talvel püsib ilm meeldivalt lumesajune ja mõõdukalt külm, võib veidi tuisata, kuid üldiselt pole tuul tugev, sest suur õhurõhugradient jääb tavaliselt tsükloni lõuna-ja edelaossa. Suvel on ilm aga jahe ja sajune, sadada võib päris palju. Viimaks sadu nõrgeneb ja pilvekiht muutub tasapisi õhemaks kuni viimaks jäävad kiudpilved järgi. Ilm püsib külm või jahe.

Kui jäädakse väga kaugele tsükloni lõunaserva või ei jagu niiskust, siis toimub küll tuule pöördumine ja pilved võivad tiheneda kõrgkihtpilvedeni, kuid eriti ei saja. See-eest on temperatuuritõus enamasti suurem, suvel võib minna kuumaks.

Lõunatsüklonite puhul läheneb tsükloni kese edelast, lõunast või isegi kagust. Tavaliselt tihenevad pilved kiiremini, kõrgkihtpilvede alaosa võib-olla muhklik ja kühmuline. Tuul puhul kagust, idast või kirdest. Kui tsükloni kese möödub ida poolt, siis talvel toob see kaasa tugeva lumesaju ja tuisu, eriti siis, kui kese on lähedal. Ka suvel sajab enamasti palju vihma, sealjuures võivad sajukogused eriti suured olla siis, kui kese läheb otse üle Eesti. Talvel püsib ilm üsna pehmena, kuid sulaks esialgu tavaliselt ei lähe. Hiljem, mõne päeva pärast võib sulale minna, kuid talvine ilm võib ka püsida. Tuul pöördub ja hakkab loodest, läänest või edelast puhuma. Suvel on lõunatsükloni lääneservas aga väga jahe ja sajune ilm, on tuuline.

Kui lõunatsükloni kese möödub lääne poolt, siis oluline temperatuurimuutus toimub siis, kui kese jääb mõnesaja km kaugusele (Läänemere lääneosa, Skandinaavia), kuid sadu ei pruugi siis väga suur olla. Kui kese on lähedal, siis esialgu sajab, vahel väga palju, talvel tuiskab. Seejärel võib suvel väga palavaks ja niiskeks minna, ka talvel võib tugev sula saabuda. Soojal poolaastal on tihti äikest, seda võib ka soojal frondil olla. Külm front aga läheneb tasapisi läänest, edelast või lõunast. See võib kaasa tuua tugevaid äikeseid soojal ajal, aga ilmamuutus võib ka rahulikult toimuda. Mõnikord juhtub, et külm front jääb meridionaalselt Läänemere kohale. See on tüüpiline kevadele ja suvele. Sel juhul püsib mitu päeva soe, aga väga ebastabiilne õhumass. Võib-olla väga tugevat äikest, kusjuures hommikud on selged, aga pärastlõunaks arenevad võimsad rüngad. Nii praeguse mai keskpaiga soojalaine on valdavalt sellise olukorra näiteks, kui oli seda ka 2001. aastal kurikuulsate juulitormide ajal.

Peab arvestama, et järgnevus kehtib hästi aktiivsete frontide ja tsüklonite puhul ning parasvöötmes. Troopikas kehtivad teised seaduspärad. Kui on tegemist oklusioonifrondiga või front on väheaktiivne, tsüklon on täitumas, siis ei pruugi arusaadavat järgnevust tekkida. Suvel on sellises olukorras tihti rünkpilvedega ja hoogsadudega ilm, tavaline on äike. Sellist ilma aitab päevaks ette näha hommik – pilved liiguvad enam-vähem tuule suunas ning tulevad lõunast, edelast või läänest ja tihti võib hommikul silmapiiri lähedal näha suuri rünkasid. Jällegi võib-olla see lokaalselt nii (näiteks Harjumaal tüüpiline), kuid mõnes teises Eesti paigas, näiteks saartel, on hoopis teistmoodi. 

NB! Selles artiklikeses on tihti öeldud, et võib nii, aga ka hoopis naamoodi olla. Ilma ja ilmastiku puhul peabki arvestama, et võimalusi on tegelikult lõputult palju ning seega on isegi hea, et nii üldiselt saab mõningaid seaduspärasid kokku võtta! Et ilma edukalt prognoosida, selleks peab ise olema piisavalt aktiivne, st vaatlema ja jälgima, seoseid otsima, analüüsima (ka ilmakaarte ja satelliidipilte jne) ning kindlasti arvestama kohalike oludega!

Kaheosaline järgnevus on lühidalt koos ilmekate fotodega ära toodud siin>>> ja  seletatud ka siin>>>  (NB! esimene variant on õige, seal on ka põhjusi selgitatud!).

Järgnevalt on toodud fotodena, milline näeb välja järgnevus selgest ilmast kuni laussajuni, nagu ta tüüpiliselt peaks teoreetiliselt olema:


Jüri Kameniku fotod

Eelmised artiklid:

Meteoroloogia kõigile! (10.02.2010) Burromeeter Tõraveres

Kuidas ennustada talve? (01.12.2010) Foto: Peep Loorits Talv saabus tänavu erakordselt vara ning ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas kordub eelmisega võrreldavalt pakaseline ning lumerohke talv. Kas suudavad Atlandi soojad õhumassid murda idapoolse pakase vastupanu? Juba mullu kirjutas Jüri Kamenik sellest, millega tuleks arvestada talveilma ennustamisel:

Sademete ja äikese jälgimine (19.07.2012) Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada, V osa.

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada IV (10.07.2009) Satelliidipildid ja pilveinfo.

Ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi (28.06.2009) Eesti ilm on väga muutlik ja ebareeglipärane. Seetõttu on suureks abiks püüda ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi ja neid ametlike prognoosidega põimides ja kombineerides peaks tõusma ilmaennustuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Parim abimees on siiski oma silmaga aknast välja vaadata!

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III (08.07.2009)

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada II (21.06.2009) Eesti ilma omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus. Ei ole vale öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult seda ei saagi ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jne, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi.

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada I (13.06.2009) Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?

Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009) Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.

Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam