•  

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012 13:08)

Autor: Jüri Kamenik


 Ka 2010. ja 2011. a.-l tekkisid mõnel päeval ulatuslikud konvektiivsete tormide süsteemid. Initsiatsioon 30.6.2011 Pärnumaal. Autori foto

16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi. Tollal juhtus Eesti kohale meridionaalselt paigutunud külm front ning idast ja kagust juurdevoolava troopilise õhumassi kaasabil tekkisid nii frontaalsed kui õhumassisisesed äikesed. Räägiti palju kuumuse hukutavast mõjust, aga tormide moel on kuumus ohtlik vaid ikka siis, kui läheduses on mõni intensiivne front või väga erinevate omadustega õhumasside vastasseis. Tollal tõusis Tartus ja mujalgi Ida- ja Lõuna-Eestis temperatuur üle 30°C, näiteks Tartus oli 18. juulil sooja 34°C ümber.
Tarmo Tanilsoo on oma mälestused jutustanud SIIN

Seekord siis enda mälestustest. Sündmused toimusid Laitses Harjumaal. Meeles on vaid 18. juuli ja veel üks päev, ilmselt eelmisel või üleeelmisel päeval, kuid on kindel, et see teinegi päev on samast juulitormide ajast. Alustangi teisest päevast.
Ilm oli hommikust saadik väga soe ja selge, v. a. ennelõunal nii kagus kui idas tekkinud rüngad silmapiiri lähedal. Kuskile mujale ühtegi muud pilve ei tekkinud. Alguses ei pööranud nendele pilvekestele mingit tähelepanu, sest ei uskunud, et need võiksid kohale jõuda.
Pilved püsisid esialgu paar tundi stabiilsed, siis kagus asunud pilv tasapisi lagunes, kuid idapoolne hakkas üha lähemale tulema, kusjuures pilve ülemine osa muutus tasapisi alasikujuliseks, ent ei valgunud väga laiali, vaid püsis üsna kompaktsena ja teravalt piiritletud servaga.
Pärastõunaks (kell võis olla 13 või 14) oli see jäätunud tipuga rünk jõudnud nii kõrgele, et paistis umbes 300-400 m kaugusel asuvast metsaservast üle. Müristamist ei mäleta, välke näha polnud, kuid tekkis mõte, et vist ikka jõuab kohale. Mujal oli täiesti pilvitu taevas, puhus nõrk tuul.
Väga aeglaselt laienes pilv üle taevakaare, õhtuks (kell võis olla 18-19) oli ainult eemal läänes ja edelas veel selget taevast ja madalamale laskuv päike veel paistis, kuid idas ja eriti kirdes oli väga tume (sinakas) pilv, mille taustal lõi igas sekundis vähemalt 1-3 välku. Pilvesiseseid välke polnud, vaid kõik välgud olid hästi nähtavad ja suunatud maa poole. Välkude värvus oli sinakas. Hakkas sadama nõrka jämedapiisalist vihma, alasi serva ääristasid mõned üsna suured pilverüngad.
See äike otse peale ei tulnudki, vaid jäi rohkem Tallinna poole. Kuidas asi lõppes, polegi paraku meeles.
18. juuli sündmused olid järgmised. Päev algas samuti ilusa ilmaga, kuid keskpäevaks ilmusid lõunast silmapiirile äikesepilved. Need olid üsna kõrge alusega pilved, ühtegi madalat pilve polnud. Taevas kattus samal ajal kiudkiht- ja kõrgkihtpilvedega. Kagust venis ida- ja kirdetaevasse üks tumedam pilveviirg välja, millest lõi maa poole pidevalt välke ning tekkisid hästi reljeefsed sajualad.
Sellele pilveviirule järgnesid lõunast suuremad äikesepilved, hakkas vihma sadama, kuid sadu polnud eriti tugev. Kõik toimus täielikus tuulevaikuses. Enne lõunast ilmunud suuremaid äikesepilvi võis taevas jälgida üsna hästi arenenud mammatuseid.
Seejärel taevas selgines ja umbes tunni aja pärast polnud pilvi enam ollagi. Oli jälle selge ja hästi soe. Kõrvalkooperatiivis hakkasid mingid pidulised laulma ja tegid seda vähemalt paar tundi. Teised inimesed ütlesid, et need laulavad nüüd küll vihma kaela ja nii oligi.
Kell võis olla 16 läbi, kui lõunast oli kuulda müristamist ja siis ilmus pilv. Äikest oli selles pilves hirmus palju, müristas kogu aeg. Huvitav oli see, et kuigi tipp oli jäätunud, mingit alasit polnud, lihtsalt ainult natuke tuule suunas väljaveninud ümar pilvetipp.
Pilv lähenes võrdlemisi kiiresti. Kui see oli veel suhteliselt kaugel, eraldus sealt justkui 3 väikest pilvetükki, mis järsku (u 25 min) muutusid äikesepilvedeks idataevasse. Üks väike pilveke liikus veel põhjataevasse ja muutus umbes sama kiiresti samuti tugevaks äikesekoldeks. Selle pilve tipp kasvas nii kiiresti, et kuigi pilv ise liikus pidevalt põhja poole, jõudis tipp üle pea kasvada lähenevale pilvele vastu.
Mingil hetkel kõik need pilved liitusid ja taevas muutus suhteliselt ühtlaseks. Välke oli igal pool, kuid mitte kuskil nii palju kui lõunataevas. Seal võis igas sekundis mitut välku jälgida. Esialgu ei sadanud üldse, kuid umbes tund hiljem hakkas pisut sadama, see oli üsna peen vihm. Aja jooksul sadu tugevnes ja sadas, nagu ikka äikese ajal. Sadu kestis paari tunni ümber, siis muutus taevas lõunakaares üsna kiiresti heledamaks.
Sadu hõrenes, kuid siis sadas üksikuid rahetükke, suuremad olid kanamuna mõõtu. Mõned panime külmkappi, et sugulastele ja tuttavatele näidata, sest muidu nad poleks meie juttu võib-olla uskunud. Irooniline oli see, et need rahetükid unustasime üldse ära ja sügisel, kui oli vaja külmkapp kontaktist välja tõmmata (ikkagi suvila!), ei osanud nendega midagi peale hakata, sest linna viia ju ei saanud, oleksid ära sulanud. Huvitaval kombel ei tulnud kellelgi pähe neid vähemalt pildistada.
Niisiis, taevas helenes ja võis jälgida tugevalt arenenud pilverünka põhjataevas, kust sadaski hiidrahet. Kuna rahetükke sadas niivõrd hõredalt ja tõeliselt suuri võiski vaid paar tükki leida, siis mingeid kahjusid see ei põhjustanud. Korraks läks taevas palju heledamaks, kuid mitte selgeks. Kaugel läänetaevas oli ilmselt selge taeva viirg, sest päike loojus just siis ja värvis hetkeks pilved punakaks. Kohe seejärel tulid uued pilved lõunast. Enne seda aga, kui rahe oli järgi jäänud, jooksid inimesed kohe välja, et vaadata tormikahjud üle. Naabritel oli õunapuu saanud välgulöögi, mida vahiti suu ammuli, kuid muud kahju eriti polnudki. Eks metsas oli võib-olla puid ka murdunud ja oksarisu teedel, aga sellest teated puudusid. Idataevas võis märgata erakordselt tumedat pilve. Välke seal ei näinud, aga vaade pani igaühe seisatama, kes seda süngust nägi. Vallid jmt struktuurid puudusid. Nüüd oli pilt selge – ida pool oli kogu aeg äike edasi, lihtsalt olime sattunud korraks pilvesüsteemi serva ja nägime hetkeks päikesekumagi ära.
Uusi välke võis näha lõunataevas, mis olid alguses sinakad, kuid muutusid siis kiiresti roosakateks. Huvitav oligi see, et kogu äikese esimese poole olid välgud olnud sinakad või valged, kuid nüüd enam mitte. Lõunast lähenes seekord hästi eristatav pilvevall, mille all võis igas sekundis jälgida paljusid välke. Tõusis ka tormituul ja tugev vihm, kuid kõik see tundus siiski pisut nõrgem, kui esimeses pooles. Hinnanguliselt kestis kõik umbes tunni jagu, siis eraldus lõuna- ja idataevas järsult tumedama ja heledama pilve piir. Sellest pilvest tumedamale ehk esialgu meie poolele jäid pidevad välgulöögid, kuid heledamas pooles tundus, et äikest polegi. Natukese jälgimise korral võis aru saada, et oli küll, kuid palju vähem, sest seal lõi välku iga mõne minuti järelt.
Tumedas pilveservas, mis liikus kogu aeg lääne poole, moodustasid välgud igasuguseid põnevaid kujundeid, mis põimusid omavahel. Põimumise põhjus oli selles, et välke oli lihtsalt niipalju, et eelmine ei jõudnud kustuda, kui juba uus süttis. Huvitavad kujundid olid näiteks rist ja ring, mis tekkisid.
Pimeduse saabudes oli ilm veel soe, väga harva oli mõningaid välke ja sadas tuulevaikuses jämedat, kuid mitte kuigi tihedat vihma. Oligi päev lõppenud.
Kokkuvõtteks pean tunnistama, et möödunud on üle 10 aasta, kuid midagi sarnast ei olegi kogenud.

Loe lisaks

Eelmised artiklid:

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)

Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.

Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"

Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.

Kuidas tekib äike? (30.01.2011)

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.

Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.

Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)

Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!

Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)

Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.

Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".

Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).

Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam