•  

Äikesehuvilise sõnastik (01.06.2013 20:15)

Autor: Jüri Kamenik

NB! See pikemate selgitustega sõnastik on seotud äikesehuviliste grupiga, vt https://www.facebook.com/groups/455444271171968/ ja äikese jälgimise abileheküljega, vt https://ilm.ee/pikne

Mis on äike?

Äike on elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning mis koosneb mitmest sellisest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud, müristamine jne. Seega on äike tegelikult keerukas nähtuste kompleks. Äikese tekkeks on kindlasti vaja sorteeritud ruumlaenguid. Küll aga julgen arvata, et mitte tingimata välke, vaid definitsioonis toodud kompleksse atmosfäärinähtuse puhul peab välkude teke olema vähemalt väga tõenäoline, st need võivad vallanduda juba mõne häiringu, näiteks lennuki startimisest või raketi pilvedesse lennutamisest. See ei tähenda veel seda, et vana ehk üksnes välkudest lähtuva definitsiooni võime lihtsalt kõrvale heita. Näiteks äikesevaatluste tegemisel on see endiselt täiesti mõistlik ja asjakohane määratlus. Siiski lihtsuse mõttes eeldame edaspidi, et äikese puhul tekib vähemalt üks välk.
Tavaliselt on teistes määratlustes välja toodud asjaolu, et vajalik on rünksajupilvede (Cumulonimbus) olemasolu. Samas on teada juhtumeid, kus välgud sähvivad vahel ka lumetormiga (nt 2008. a novembri lumetorm, 2010. a lumetorm Monika jt), aga rünksajupilvi pole kuskil. Veel tekib välke tornaadode lehterpilvedes, tuumaplahvatuspilvedes ja vulkaanide tuhasambais, millest vähemalt kaks viimast on otseselt konvektsiooninähtused.


Äikesele vastavad komponendid on siin olemas: rünksajupilved, sajualad, ruumlaengud, õhuvoolud jne.

 

Atmosfäär - taevakeha ümbritsev gaaskest, mida hoiab hajumast külgetõmbejõud. Maa atmosfäär on võrreldes planeetidevahelise gaasiga märkimisväärse tihedusega veel umbes 1000-1500 km Maa pinnast. Sellisel kõrgusel võib päikeselt lähtuv osakestevoog juba interakteeruda atmosfääri koostises olevate gaasimolekulidega, põhjustades virmalisi. Neid on nähtud vähemalt 1200 km kõrgusel. Mingit kindlat piiri siiski atmosfääri ja planeetidevahelise gaasi vahel ei ole, vaid üleminek on sujuv ja seetõttu ei saa atmosfääri välist piiri täpselt määratleda.
Atmosfääri saab jaotada ehituse poolest mitmel alusel. Tavaliselt võetakse jaotamise aluseks õhutemperatuuri vertikaalne käik. Sellisel juhul on võimalik eraldada 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on tegelikud temperatuuri miinimumid või maksimumid.

Temperatuuri vertikaalne käik ja selle alusel määratletavad kihid vastavalt standard-atmosfäärile (Wallace ja Hobbs, 1977).

 

Troposfäär on kõige alumine, pilvede seisukohalt tähtsaim kiht, mis ulatub olenevalt aastaajast ja laiuskraadist 8-18 km kõrgusele, keskmistel laiustel enamasti 10-12 km kõrgusele, samuti sisaldab troposfäär umbes 80% kogu atmosfääri massist ja selles kujuneb meie igapäevane ilm. Kuigi troposfääri tähtsaimaks tunnuseks on temperatuuri langemine aluspinnast eemaldudes, on selles siiski sagedased lokaalsed inversioonid ja isotermiad;
Tropopaus  on vahekiht troposfääri ja stratosfääri vahel, olles enamasti pilvede ülemiseks piiriks. Vahel võivad ägedaid äikesetorme moodustavad rünksajupilved ulatuda tropopausi või seda läbida, näiteks 26.7.2010, 8.8.2010 või 28.7.2011. Tropopausis väheneb temperatuurigradient järsult ja temperatuur võib ka tõusta. Tropopausi all või alumises osas on teatud kohtades õhujõud – jugavoolud, milles õhk võib liikuda mitusada km/h. Tropopaus võib-olla katkendlik (klimatoloogiliste frontide piirkonnas) või mitmekihiline. Tropopaus on iseloomulik vaid Maa atmosfäärile.

Troposfäär muutub nähtavaks vaid siis, kui majesteetlike rünksajupilvede ülemised osad lamenevad, sest see stabiilne õhukiht ei lase pilvedel kõrgemale kerkida.

Stratosfäär algab tropopausi kohalt, ehkki vahel loetakse ka viimast stratosfääri osaks. Selle alumine osa on väga külm, kuid juba umbes 25 km kõrgusel tõuseb temperatuur ja võib saavutada kihi ülemisel piiril 0°C läheduse. Soojenemise põhjuseks on osoon, mis neelab päikese lühilainelist kiirgust. Osooni tõttu nimetatakse 25-35 km kõrgusel paiknevat kihti ka osonosfääriks. Stratosfäär on väga kuiv, seetõttu seal üldjuhul pilvi ei teki. Erandiks on harva tekkivad värviküllased pastelsed polaarstratosfääripilved.

***

Kondenseerumine on gaasi muutumine vedelikuks, kusjuures protsess on eksotermiline, st vabaneb soojust. Viimase asjaolu tõttu annab kondenseerumine lisaenergiat näiteks konvektsioonipilvede ja äikese tekkimiseks nende aktiivse tekkimise ja kasvu ajal.
Konvektsioon on ainehulkade liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis,
erandina ka pooltahketes ja isegi tahketes ainetes, kuid tingimuseks on siiski aine plastilisus, viimaste näiteks on mõned geoloogilised protsessid (soolatektoonika). Konvektsioon tekib raskusjõu toimel, sest enamasti on tiheduse erinevuste põhjuseks just temperatuurierinevused. Atmosfääris mõistetakse konvektsiooni all õhu vertikaal- ehk püstsuunalist liikumist. Konvektsiooni tõttu tekivad kõik rünk- ja rünksajupilved ning areneb äike.
Kastepunkt on temperatuur, mille juures või milleni jahtudes on gaas küllastunud aurust,
näiteks õhk veeaurust ja võimalik on auru välja kondenseerumine või sadenemine ehk teisiti öeldes, kastepunkti juures on tegelik aururõhk võrdne antud tingimuste juures küllastava auru rõhuga. Kui õhutemperatuur on kastepunktiga võrdne, siis on suhteline õhuniiskus sada protsenti ning võimalik on udu ja pilvede teke. Ka laussaju ajal on õhutemperatuur kastepunktiga võrdne või sellele väga lähedal.

***

Inversioon on temperatuuri kasv atmosfääris kõrguse suurenedes vastupidiselt nn normaalsele olukorrale, mis tähendab temperatuuri langust kõrgemale tõuses, eriti troposfääris.
Inversioonikiht tähendab maapinnast veidi kõrgemal olevat soojemat kihti, mis tekib siis, kui maapind annab ära rohkem soojust, kui juurde saab. Tulemuseks on maapinnal üha külmenev õhk, veidi kõrgemal aga soojem õhk, sest gaas on halb soojusjuht. Inversioonikihi alla tekib tihti udu ja kihtpilved.  Loe täpsemalt >>>

Inversiooniga mõneti sarnane on isotermia, mis tähendab temperatuuri püsimist kõrgusega. Nii isotermia kui inversioon takistavad konvektsiooni.

Lihtne skeem inversiooni olemusest ja mõjust õhukvaliteedile.

***

Me kõik oleme näinud pilvi, meie igapäevaseid kaaslasi, nagu nende kohta on öelnud teenekas meteoroloog Milvi Jürissaar, kattes vahel päevade viisi taeva, tuues vahel vihma, vahel lund, vahel äikest, aga teinekord lõputut süngust või hoopiski ülevat ilu.
Pilved on kõige lihtsamalt öeldes palja silmaga nähtavad veetilkade ja jääkristallide kogumid (Maa) atmosfääris. Sademed ja äike tekib nendes toimuvate keerukate protsesside tulemusena.

Pilved on veetilkade ja jääkristallide (nähtavad) kogumid atmosfääri.

Konvektsiooni teel ehk õhu püstsuunalisel liikumisel tekivad konvektsioonipilved, mille hulka kuuluvad rünk- ja rünksajupilved. Need on seotud äikesega.
Rünkpilved on tüüpilised suvise taeva pilved, mis on välimuselt topikujulised ja rünklikud ning enamasti sileda alusega. Värvuselt on päikese vastas olevad tipud valged ja alused tumedad, kuid kui rünkpilv on otse peakohal või sealpool, kus parajasti asub päike, siis paistavad tervenisti suhteliselt tumedad. Rünkpilved näivad sageli tahkete kehadena, st nende piirjooned, eriti aktiivse kasvu perioodis, on väga selged; kuskil ei ole märgata kiulist ehitust - see viitab juba mõnele teisele pilveliigile. Samuti on rünkpilved tavaliselt eraldiseisvad, mitte aga kuidagi kokkuvalgunud või liitunud, sest seegi viitab mõne teise, näiteks kihtrünkpilvede, tekkele.
Rünkpilved on tavalised aprillist septembrini, kusjuures esimesi rünkpilvi võib näha juba veebruaris ja viimaseid oktoobris, lahtiste veekogude kohal ka veel detsembris-jaanuariski. Sageli tekivad rünkpilved maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel pärastlõunaks, sest siis tekivad tõusvad õhuvoolud. Küllalt püsiva atmosfääri korral on konvektsioonivoolud nõrgad ja tekivad lamedad, ilusa ilma rünkpilved. Enamasti tähendab see stabiilset (kõrgrõhkkonna) ilma ja näitab, et välja on kujunenud päevane käik: hommikul rünkpilvi pole, kuid soojenemise tõttu tekivad need lõunaks ja õhtul jälle kaovad, sest soojenemine väheneb ja viimaks kaob ja sellega koos ka tõusvad õhuvoolud. Sügisel võib rünkpilvi sageli märgata veekogude kohal, sest vesi on veel rünkpilvede tekkeks piisavalt soe, kuid maapind enam mitte.
Rünkpilved tekivad konvektsiooni teel väga sageli eelnevate pilvedeta selgesse taevasse. Võivad ka tekkida kiht-, kihtrünk- ja kõrgrünkpilvedest ning omakorda muutuda tõusvate õhuvoolude nõrgenemise või tõkkekihtide (inversioon) tõttu kihtrünkpilvedeks (Stratocumulus cumulogenitus).
Rünkpilved harilikult ei põhjusta sademeid, kuid mõnikord, sagedamini enne rünksajupilvede teket, võib neist tulla nõrka hoogvihma, lumekruupe või hooglund. Sellele järgneb sageli kiire üleminek rünksajupilvedeks, kuid üsna tüüpiline on siiski ka selle lagunemine. Sajujooned võivad samuti rünkpilvedega olla, kuid sagedamini nende hajumise-lagunemise staadiumis.
 

Rünkpilved tekivad konvektsiooni teel ja eelnevad sageli äikesele.

Sobivate tingimuste korral (ebastabiilne ehk labiilne õhumass) võivad rünkpilved muutuda
üha suuremaks kuni viimaks võivad välja areneda rünksajupilvedeks. Keskmistel laiustel ei arene tavaliselt üks ja seesama rünkpilv kohe edasi rünksajupilveks, kuid troopikas on see väga tavaline. Viimasel juhul võib ka rünkpilvest tugevat hoovihma sadada, mida põhjustab intensiivne veepiisakeste laatumine ehk koalestsents. Keskmistel laiustel tekib piisava ebastabiilsuse korral tüüpiliselt taevasse üha suuremaid rünki, kuni viimaks on kuskil rünksajupilv tekkinud. Parasvöötmes võib siiski nõrka hoogsadu või üksikuid vihmapiisku või lumekruupe anda suureks kasvanud rünkpilv (Cumulus congestus).
Rünksajupilved võivad välimuselt olla väga mitmekesised ja teinekord üldse olla vaataja eest varjatud näiteks kihtpilvedega (maskeeritud rünksajupilved). Sageli on rünksajupilved kõrgele ulatuvate tippude (tavaliselt 7-10 km, Eestis maksimaalne võimalik 17 km aluspinnast), turbulentse ja kobrutava välimusega ning seetõttu väga rünklikud, kuid kõige tähtsamaks rünksajupilve tunnuseks on pilvetipu jäätumine, sest troposfääri ülaosas ehk 8-10 km kõrgusel maapinnast on temperatuur pidevalt -45°...-65°C. Jäätumise ja tugevate tuulte tagajärjel venivad pilve ülaosast välja kiudpilved; vahel jääb tipp küll ümaraks, kuid piirjooned on pehmemad ja laialivalgunumad kui jäätumata tipul, samuti „lameneb“ kobrutav pind kohas, kus pilv jäätub. Üleminek suurest rünkpilvest rünksajupilveks võib-olla vaid minutite küsimus.
Rünksajupilved annavad tavaliselt tugevaid hoogsademeid, mis tekivad rünksajupilves selle kahefaasiliseks muutumise tõttu. Sadada võib rahet või lumekruupe (talvisel ajal). Rünksajupilvedega võib kaasneda äike, mis vaatlejale avaldub tavaliselt välkude, müristamise, iseloomuliku tuultesüsteemi ja tugevate sadudena, kuid mitte alati, sest äikest toovad Eestis tavaliselt kõige kõrgemale arenenud rünksajupilved, mille kõrval võrdlemisi madalad (Cumulonimbus humilis) on samuti üsna tüüpilised. Niisiis ei saa rünksaju- ja äikesepilve vahele võrdusmärki panna.

Rünksajupilvede ülemine osa lameneb ja muutub kiuliseks või alasitaoliseks.

Eelmised artiklid:

Ilm jääb viimase hetkeni kahe vahele (25.04.2013)

Miks lumi ei taha sulada? (04.04.2013) Autori fotod Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal.

Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad (31.03.2013)   Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto   Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.

Miks ilm nii ebanormaalselt külm on? (15.03.2013) Foto: Eve Kõrts Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin

Hole Punch Cloud (04.11.2012) Foto: Elis Koor 2008.a. pilvepiltide galeriist Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.

Vananaistesuve oodates (26.09.2012) Vananaistesuve õhtupoolik Foto: Lea Marmor Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?

Äikesejaht 8. septembril (12.09.2012) Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas 8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.

Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas (04.09.2012) Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas  osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.

Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis (14.08.2012) Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012) Autori fotod Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)

Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.

Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"

Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.

Kuidas tekib äike? (30.01.2011)

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.

Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam