Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas
Mis on Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Põhja- Atlandi ostsillatsiooni (NAO) on õhurõhu vastandmärgilised kõikumised Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel. Vastavat õhurõhuvahet väljendatakse NAO indeksina. Need õhurõhukõikumised määravad läänevoolu tugevuse Atlandi ookeani põhjaosast Euroopa põhjaossa.
Rõhukeskmed on seotud omavahel nii, et kui nõrgeneb üks (näiteks Assoori maksimum), siis nõrgeneb ka teine (Islandi miinimum) ja vastupidi ning vastavalt sellele muutub läänetuulte tugevus. Eristatakse positiivset ja negatiivset faasi vastavalt sellele, kas rõhukeskmed on tugevad ja õhurõhuvahe seega suur või on olukord vastupidine. Positiivne NAO indeks tähendab, et õhurõhuerinevus on rõhukeskmete vahel suur ja seega läänevool tugev ja see toob endaga kaasa talvel sooja ilmastiku Põhja-Euroopasse, sest niiske ja soe õhk Atlandi ookeanilt jõuab kaugemale sisemaale, kuid seevastu Vahemerel on siis kuivad ilmad. Kui NAO indeks on negatiivne, siis on läänevool nõrk ja see toob kaasa vihmase ja mägedes lumetormidega talve Vahemere ääres ning külma või koguni karmi talve Põhja-Euroopas, eriti kui NAO indeks on pikemat aega negatiivne, st läänevool nõrk või isegi puudub. Suvel on vastavad seosed NAO indeksi ja ilmastiku vahel nõrgemad.
Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) miinusfaas
NAO indeksist üldisem on AO indeks, mis tähendab sisuliselt polaarkeerise tugevust põhjapoolkeral. NAO ja AO vahel on kõrge korrelatsioon. Jaak Jaaguse ettekannet atmosfääri tsirkulatsiooni ja selle muutuste mõjust Eesti ilmastikule ja kliimale saab alla laadida SIIT:
2010. aastal on NAO indeks püsinud nulli ümbruses või negatiivne, mistõttu näiteks Ida-Euroopas, sealhulgas Eestis, on ilmastik olnud üpris kontinentaalne. 2009/2010. a. talv oli külm ja lumerohke, ent suvi seevastu palav ja paiguti väga põuane, sest Euraasia mandrilt pääsesid meie ilma mõjutama mandrilised õhumassid.
NAO jt indekseid VAATA:
Loe lähemalt sellest, kuidas on NAO seotud soojade talvedega, horisont.ee-st.
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)
