Mie hajumine on elastset tüüpi hajumine, mille korral ei toimu energia ülekannet takistuse ja kiirguse/lainete vahel, ning hajuvad kõik lainepikkused võrdsel määral.
Valguse (üldse elektromagnetkiirguse puhul) korral on hajutavad osakesed kerakujulised ning võrreldavad valguse lainepikkusega. Selle tõttu on näib udu helehall ja pilvede päikesepoolne külg väga ere.
Rayleigh hajumine
Rayleigh hajumine on elastset tüüpi hajumine, mille korral ei toimu energia ülekannet takistuse ja kiirguse/lainete vahel, ning hajumine sõltub tunduval määral lainepikkusest - mida lühem on valguse lainepikkus, seda tugevamini see hajub. Seega sinine valgus hajub palju enam, kui punane.
See hajumistüübi tõttu näeme taevast sinisena. Seejuures hajumistsentriteks on õhumolekulide kompleksid ja õhutiheduse kõikumised ehk fluktuatsioonid.
Joonis: Wikimedia
Joonis hajumise selgituseks. Vasakul on Rayleigh hajumine (hajuvad lühikesed lainepikkused), keskel keskmise intensiivsusega ja paremal täielik Mie hajumine. Hajumistsentrid on seejuures sfäärilised.
Miks on udu valge ja taevas sinine?
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.
Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)
