•  

Baarilised süsteemid (24.10.2013 13:00)

Autor: Jüri Kamenik

 
Joonis: P.Posti konspektist


Baarilised süsteemid tähendavad madalama ja kõrgema rõhuga alasid, milleks jaguneb baariline väli. Et neid süsteeme saaks kindlaks teha, tuleb mõõta paljudes kohtades suurel alal meteoroloogiajaamades õhurõhku ning õhurõhk tuleb võrreldavuse huvides mingile kindlale pinnale taandada, milleks on kokkuleppeliselt maailmamere pind. Kui mõõdetud õhurõhuandmed on kokku kogutud ning taandatud, siis saab need väärtused geograafilisele kaardile kanda ja leida kohad, kus õhurõhk on sama. Punktid, kus õhurõhuväärtus on samasugune, ühendatakse, kasutades ka interpoleerimist ning nii saadakse isobaarid. Geograafilist kaarti, kus on peale kantud mõõdetud meteoandmed või viimaste töötlemisel saadud samajooned, väljad jne, nimetatakse ilmakaardiks.
Tavaliselt joonistakse isobaarid iga 5 või 10 hPa tagant ning nii saadakse ilmakaardile kõverjoonte süsteem, kus saab juba täpsemalt kindlaks teha baarilised süsteemid ja nende tüübi. Sellist isobaaridest moodustatud süsteemi nimetatakse baariliseks väljaks.
Võib märgata, et mõned isobaarid sulguvad ilmakaardil, mõned jälle mitte. Sulguvaid isobaare võib mitu olla ja need võivad olla samal ajal üksteist hõlmavad. Kujult võib-olla selline süsteem kas ümmargune, väljavenitatud või ka üpris ebakorrapärane. Sellised süsteemid on ilmselt kas madalrõhkkonnad või kõrgrõhkkonnad ehk vastavalt tsüklonid või antitsüklonid. Et kummaga on tegu, selleks tuleb mõõdetud andmete alusel leida õhurõhk keskmes ja kas see süsteemi servaalade poole minnes väheneb või tõuseb. Kui keskmes on õhurõhk madalam kui servaaladel, siis on tegemist tsükloniga, kui vastupidi, siis antitsükloniga. Neid on alljärgneval joonisel kujutatud:


Tsüklon ja antitsüklon. Näeme, et maapinna lähedal ei liigu õhk risti isobaaridega, vaid viimastega nurga all. Seda põhjustab Maa pöörlemine, mistõttu liikuvad osakesed kallutatakse esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule, samuti avaldab mõju hõõrdumine aluspinnaga, nii et õhk ei liigu isobaaridega paralleelselt, kuid ülemistes õhukihtides juba liigub, sest hõõrdumine aluspinnaga ei avalda seal mõju.
Joonis: P.Posti konspektist


Tsüklon ehk madalrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kui vaadeldav piirkond asub tsükloni mõjualas, siis on talvel seal “pehme” ilm (suhteliselt kõrge temperatuur, mõnikord isegi sula), sageli sajab ja on tuuline, kuid suvel on seevastu üsna sageli jahe, kuid võib ka soe ja niiske olla, kui jääme tsükloni sooja sektorisse; tüüpilised on hoovihmad,  mõnikord ka äike. Tsükloni puhul on ilm reeglina pilvine.
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala, mille piires õhk laskub. Seetõttu on seal suvisel ajal enamasti ilus, isegi selge ja soe ilm, kuid sügisel ja talvel on ilm tihti külm ja sombune, st niiske ja pilves, sest õhk jahtub tugevasti ning seetõttu tekib udu ja madalad pilved.
Mõlemad määratlused ja iseloomustused kehtivad parasvöötme kohta. Peab ka arvestama sellega, et nende kohta käiv on väga üldine, mis ütleb tegelikus elus ettetulevate olukordade kohta vähe või peaaegu üldse midagi.
Tsüklonites on tihti korraga nii sajuseid, tuuliseid ja pilviseid alasid kui ka rahulikuma ja ilusama ilmaga piirkondi, see on eriti iseloomulik maksimaalsesse arengustaadiumisse jõudnud ja okludeeruvatele tsüklonitele. Samuti võib tsüklonis ka soojal poolaastal väga soe olla, näiteks lõunatsüklonite soojas sektoris. 
Kõrgrõhkkonnas aga on ilm enamasti rahulik, siiski lääneosas võib tuuline olla, kui on tekkinud vastasseis tsükloniga. Tihti, eriti sügisel ja talvel on ilm aga pilves, ent võib ka selge olla.
Tsüklonist ja antitsüklonist võib lugeda EMHI kodulehelt: 

Esimeselt jooniselt on näha, et tsüklon ja antitsüklon pole ainsad baarilised süsteemid. Avatud isobaaridega süsteemid on lohk, hari ja sadul. Lohk ehk madalrõhulohk on tsükloni väljasopistunud osa, kusjuures õhurõhk läheb madalamaks, kui lohu telge mööda läheneda tsükloni keskmele. Tihti on lohu teljeks tsükloni keskmest lähtuv front, mille saabumisel telje ees õhurõhk langeb ja taga tõuseb. Harja ehk kõrgrõhkkonnaharjaga on vastupidi, v. a. et teljeks ei ole front. Lisaks on olemas veel sadul, mille moodustab diagonaalis paiknevate kõrgrõhkkondade ja madalrõhkkondade vahele jääv ala.

Lohu eel ilm tavaliselt halveneb, läheb tuuliseks ja sajuseks, ent pärast üleminekut hakkab paranema. Talvisel ajal on vahetult lohu ees tavaliselt lumesadu ja vahel tuisk ning ilm võib minna sulale, kui lohu teljeks on soe front ja see on seotud aktiivse tsükloniga.
Harja puhul on ilm tavaliselt rahulik ja sademeteta, talvel võib pilves olla.
Sadulale iseloomulikku ilma pole - suvisel ajal võib ilm olla ebapüsiv, sadada hoovihma ja olla äikest, ent ilm võib ka ilus olla. Ka talvel võib ilm olla selge ja külm või hoopiski pilves ja udune. Kuna sadulal on baariline gradient väike või pea olematu (keskosas gradiendita väli), siis ilm on tuulevaikne või nõrga tuulega (v. a. pagid rünksajupilvede all).

Mõnikord tekib suure ja ulatusliku, kuid juba väheliikuva tsükloni lõunapoolmikus sopistis, mille areng sarnaneb iseseisva tsükloni arengule. Seda nimetatakse osatsükloniks ja see liigub kiiresti vastupäeva ümber peatsükloni. Osatsüklonitel pole tekke alguses tavaliselt suletud isobaare, kuid edasises arengus võib neid mitu tekkida ning need mõjutavad ilma samal määral nagu iseseisvadki tsüklonid. Samuti on osatsüklonitel tihti omaette frontaalsüsteem ning iseseisev pilvesüsteem ja sajuala. Üks selliseid mõjutas Eesti ilma 22. oktoobril, kuid osatsüklon ise kujunes välja 21. oktoobril Skandinaavia lõunaosas. Järgneval kolmel satelliidipildil on näha osatsükloni teke ja areng (pilvespiraal Skandinaavia lõunaosa kohal) ning seotus Norra merel oleva peatsükloniga:

Eelmised artiklid:

Õhuosake (22.09.2013)

Aeroloogia (22.09.2013)

Rossby laine (15.06.2013) Planetaarne ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise.

Vulkaaniline tuhk tekitab Bishopi rõngaid (21.04.2013) Väga hea foto Bishopi rõngast. Autor Peter-Paul Hattinga Verschure Vulkaani atmosfääri paisatud tuha tõttu võib tekkida spetsiifiline optiline nähtus – see on Bishopi rõngas. Selle tekkeks on vaja võrdlemisi suurt aerosooli (suitsu või vulkaanilise tuha)  kontsentratsiooni.

Aerosool (22.02.2013)

Kagutsüklonid (11.02.2013)

Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon (10.02.2013) Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).

Lõunatsüklon (09.02.2013) Lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga.

Tuulekülm - tajutav temperatuur (27.01.2013) Foto: Annely Ahse Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab  ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)

Gradienttuul ja geostroofiline tuul (07.01.2013) Foto: Kristina:) Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu -  õhurõhu gradientjõud (lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused) ja gravitatsioon (Maal raskusjõud). Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.

Coriolisi jõud (21.12.2013) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.

Halonähted (01.12.2013)

Positiivne välk (07.07.2013)

Pilveelement (07.07.2013)

Pagi (07.07.2013)

Altocumulus castellanus (07.07.2013)

Uduvikerkaar (20.06.2013)

Antisolaarne punkt (20.06.2013)

Mesosfäär (20.06.2013)

Helkivad ööpilved (25.06.2013)

Optikanähtused (20.06.2013)

Ilmaennustamine (12.06.2013)

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)

Õhumassid (25.03.2013)

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)

Sünoptika (25.03.2013)

Radar (09.03.2013)

Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013) Läikivad hanged 17.01 Järvamaal Foto: Maret Saareleht Sissejuhatuseks veidi selgitust. Eestikeelne terminoloogia on siin puudulik. Freezing rain - jäätuv vihm, mille puhul on tegu küll täielikult vedelate sademetega, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes, moodustades jääkihi.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam