•  

Saffir-Simpsoni skaala (orkaaniskaala) (24.08.2013 14:44)


Troopilisest tormist saab orkaan siis, kui tuulte kiirus ulatub selles 33. meetrini sekundis. Orkaanid on oma raskusastmelt jaotatud viide kategooriasse.

Orkaaniskaala võeti kasutusele 1959. aastal USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratisooni (NOAA) orkaaniennustuskeskuse (NHC) poolt, et oleks võimalik operatiivselt ette ennustada läheneva orkaani poolt tehtavaid kahjustusi.
Selle loojateks olid orkaaniennustuskeskuse insener Herbert Saffir ja direktor dr. Bob Simpson ning nende nimede järgi kannabki orkaaniskaala Saffir-Simpsoni nimetust.
 

Saffir-Simpsoni orkaaniskaala:


 

1. kategooria orkaan
Suuremaid kahjustusi ehitistele ei ole, hävineda võivad ankurdamata vagunelamud, puud ja põõsastik. Rannikulähedased teedel võib esineda üleujutusi ning kaldakaid võivad saada väiksemaid purustusi.

2. kategooria orkaan
Ehitistel võib puruneda katuseid, aknaid ja uksi. Märkimisväärseid kahjustusi saavad taimestik, vagunelamud ja kaldakaid. Rannikul ning madalamal asuvad evakutsiooniteed saavad üle ujutatud 2-4 tundi enne orkaani keskme saabumist. Nõrgalt kinnitatud väikelaevad lõhuvad sildumiskohti.

3. kategooria orkaan
Kahjustusi võvad saada väiksemad majad, kõrvalhooned ja fassaadisüsteemid, vagunelamud hävinevad. Üleujutused rannikul lõhuvad väiksemad ehitised ja neist eralduvad ujuvjäänused lõhuvad omakorda suuremat  taristut. Maapind, mis ei ületa merepinna kõrgust enam kui 5 jalga (1,52 m) võib üle ujutatud saada kuni 13 kilomeetri kaugusele sisemaale.

4. kategooria orkaan
Suuremad kahjustused fassaadisüsteemidele ja väiksemate hoonete katustele. Suur erosioon kallastel. Tugevad kahjustused madalamatel korrustel ja kaldalähedasel taristul. Alad, mis ei ületa merepinna kõrgust 10 jalga (3,05 m) võivad saada üle ujutatud. Massiline evakuatsioon aladel, mis ulatuvad kuni 10. kilomeetri kaugusele sisemaale.

5. kategooria orkaan
Lõhub täielikult paljude majade ja industriaalhoonete katused ning väiksemad ehitised. Suur häviing madalamatel korrustel ja taristul, mis ei asu merepinnast kõrgemal kui 15 jalga (4,57 m) ning kaldast kaugemal kui 500 jardi (457,2 m). Evakuatsioon aladel, mis asuvad kaldast kuni 16. kilomeetri kaugusel.

 

Troopilise tormi Irene arenemine orkaaniks 23.08.2011. NOAA visualisatsioon

Eelmised artiklid:

Miks on meil esinevad äikesed (enamasti) ja tornaadod palju nõrgemad kui näiteks USA-s (25.05.2013) Tornaadod USA-s 1950 - 2005 Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt". Vastab Jüri Kamenik.

Briis (06.05.2013) Lahesopp on jäävaba, 17.aprill 2011 Foto: Lea Marmor Esimeste soojade kevadpäevadega, eriti aga alates aprillist soojade ilmadega muutub aktuaalseks briis ehk vinutuul. See on iseloomulik suuremate veekogude rannikualadele, muutes ilma mõnikord minutitega kuni kaks korda jahedamaks.

Tolmukeerised (28.05.2016) 27.06.2016. aastal filmis Raiko Ilger Parksepas Eesti olude kohta ebatavaliselt võimast tolmukeerist. Atmosfääris võib kohata väga mitut tüüpi keeristuuli alates nõrkadest ja ohututest udukeeristest sooja vee kohal kuni purustavate tornaadodeni, mis on tavaliselt seotud rünksajupilvede ja frontidega.

Lumekruubid (25.03.2013)

Miraaž (23.02.2013) Foto: Krista Mullamaa Autori kommentaar: Päikestõus kargel hommikul, lihtsalt hingematval ilus oli. tehtud Sõmerul 22.02 kell 7.43 JK: Päikese kuju on moondunud, tegemist on miraaži ühe vormiga! Põhjuseks erineva tihedusega õhukihid, millelt valgus peegeldunud ja jõudnud vaatlejani veidi erinevaid teid pidi.

Pagi- ehk ebapüsivuse joon (21.01.2013) Satelliidipilt 27. märtsi 2010. a. kohta. Kell on kohalikus ajas. Üle Eesti on liikumas ebapüsivuse joon, millel on hästi näha mügaraid - need on rünksajupilvede kobarad.

Antitsüklonite tekkimine ja areng (27.01.2013)

Parasvöötme tsükloni tekkimine ja elukäik (30.10.2013) Tegemist on erialase teabega. Siin on selgitatud väga üldiselt ühest Eesti ilmastiku oluliselt kujundajast - tsüklonist, selle tekkimisest, elukäigust ja ilmast, mida see kaasa võib tuua. See ülevaade on koostatud selleks, et ka veebis oleks leitav eestikeelset materjali selle temaatika kohta. Teksti koostamisel pole kasutatud ühtegi konkreetset allikat, jooniste allikad on lingitud allajoonitud sõnadega. Joonisel on kujutatud tsükloni ja antitsükloni seos troposfääri ülaosa harja ja lohuga. Joonis: P.Posti konspekt

Baarilised süsteemid (24.10.2013) Ilmateadetes räägitakse tihti tsüklonitest ja kõrgrõhkkondadest ning nende mõjust ilmale. Mis need sellised on, kuidas neid saab kindlaks teha jne, sellest tulebki juttu.

Õhuosake (22.09.2013)

Aeroloogia (22.09.2013)

Rossby laine (15.06.2013) Planetaarne ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise.

Vulkaaniline tuhk tekitab Bishopi rõngaid (21.04.2013) Väga hea foto Bishopi rõngast. Autor Peter-Paul Hattinga Verschure Vulkaani atmosfääri paisatud tuha tõttu võib tekkida spetsiifiline optiline nähtus – see on Bishopi rõngas. Selle tekkeks on vaja võrdlemisi suurt aerosooli (suitsu või vulkaanilise tuha)  kontsentratsiooni.

Aerosool (22.02.2013)

Kagutsüklonid (11.02.2013)

Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon (10.02.2013) Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).

Lõunatsüklon (09.02.2013) Lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga.

Tuulekülm - tajutav temperatuur (27.01.2013) Foto: Annely Ahse Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab  ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)

Gradienttuul ja geostroofiline tuul (07.01.2013) Foto: Kristina:) Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu -  õhurõhu gradientjõud (lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused) ja gravitatsioon (Maal raskusjõud). Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.

Coriolisi jõud (21.12.2013) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.

Halonähted (01.12.2013)

Positiivne välk (07.07.2013)

Pilveelement (07.07.2013)

Pagi (07.07.2013)

Altocumulus castellanus (07.07.2013)

Uduvikerkaar (20.06.2013)

Antisolaarne punkt (20.06.2013)

Mesosfäär (20.06.2013)

Helkivad ööpilved (25.06.2013)

Optikanähtused (20.06.2013)

Ilmaennustamine (12.06.2013)

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam