•  

Talv on ukse ees!

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

küsija Jürile!, 07.12.2011 18:27
Kui klimatoloogiliselt on alanud ntx eeltalv ja see kestab hinnanguliselt nädal-poolteist, kuid seejärel toimub ilma soojenemine, ja ööpäevane keskmine on ntx +2,5 kraadi kuu aega järjest, siis kas saab öelda, et hilissügis on tagasi? Kas on võimalik, et ühe kalendaarse aastaaja sees (nt talv) vaheldub perioodiliselt mitu klimatoloogilist aastaaega? On ju praegugi täheldatav ntx kevadlillede õitsemine? Vegetatsioon kestab ju edasi, vaatamata vahepealsetele külmadele ning lumesadudele! On ju võimalik, et hilissügis läheb sujuvalt üle varakevadeks? Eeltalv, talv ja kevadtalv kaoksid vahepealt ära. Kuidas sellega on?

Ette tänades,
M.

Jüri K., 07.12.2011 19:40
Jah, see on võimalik, et mõni aastaaeg jääb vahepealt ära ja hilissügis või eeltalv läheb sujuvalt üle varakevadeks, näiteks soojadel 1980ndate lõpu ja 1990ndate alguse "talvedel" oli just nii. Kuna mere, saarte ja rannikute temperatuurirežiim on mandrist erinev, siis on tüüpiline, et aastaajad algavad eri kohas erineval ajal, seda peab arvestama ka vegatatsiooni puhul. Saartel võib ilmselt hetkel arvestada, et hilissügis ei ole veel lõppenud, kuid suuremal osal Mandri-Eestist on juba eeltalv, seega on artikkel kindlasti üldistav! Saartel juhtub mõne aastaaja ärajäämist kindlasti rohkem kui sisemaal. On isegi juhtunud, et talvele on kohe suvi järgnenud, nii juhtus 1993. aastal, kuid mitte kõikjal, mõnel pool siiski oli kahe- või kolmepäevane kevad.
Siinkohal kordaks üle, mida kunagi Horisondis kirjutasin: aastaaegu võib määratleda mitmeti: kalendaarseid määratletakse kolme kuu kaupa, astronoomilisi pööripäevade kaudu, fenoloogilisi looduse sesoonsete muutuste järgi, sünoptilisi iseloomulike sünoptiliste protsesside järgi ja klimaatilisi ilmastiku sesoonsete muutuste kaudu. Klimatoloogilisi aastaaegu on kaheksa: kevadtalv, varakevad, kevad, suvi, sügis, hilissügis, eeltalv, talv. Kõikide nende määramise aluseks on tavaliselt ööpäeva keskmine temperatuur, aga ka lumikatte esinemine. Seega mitte segi ajada fenoloogilisi ja klimatoloogilisi (klimaatilisi) aastaaegu. See, kas mõni lill õitseb või rohi kasvab, kuulub juba fenoloogilise, mitte aga klimaatilise aastaaja määratluse alla. Seega saab olla ka nii, et fenoloogiliselt ei ole eelmine aastaaeg veel lõppenud, kui klimaatiliselt on juba uus alanud. Seega ei pruugi ja alati ei saagi erinevalt määratletud aastaaegade piirid kattuda.
Kas aastaaeg võib tagasi tulla ja korduvalt alata? Jah, ikka, kuid siis peab see tagasitulnud aastaaeg ka teatud aja kestma. Näiteks oletame, et talv on nädalaid kestnud. Kuid nüüd läheb sulaks ja lumi sulab kõik ära, õhus on selgelt plusskraadid ja ööpäeva keskmine on ka üle 0˚C. Kui selline aeg kestab mõni päev või nädal-poolteist, siis pole põhjust rääkida eelmise aastaaja tagasitulekust, aga kui juba paari nädala ümber ja enam, siis võib küll rääkida, et on uus aastaaeg alanud (see kehtib just klimaatiliste aastaaega kohta). Huvitav juhtum oli 2010. aastal. Siis oli tegu nö kahe küüruga suvega. Suvi algas siis juba 12.-13. mail, kuid 23. maist kuni 31. maini oli nii jahe periood, et seda võib pidada kevade tagasitulemiseks. Teist korda algas suvi vähemalt sisemaal 31. mail ja kestis 27. augustini (Tartumaal). Kas 23.-31. mai vahele jäävat perioodi lugeda suve hulka või mitte? Eks see ole kokkuleppe küsimus. Ma ei näe probleemi, et seda lugeda suve alla, sel juhul vältas 2010. a. suvi 12. maist kuni 27. augustini (Tartumaa kohta).

Anton M., 20.12.2011 15:20
Tere! Küsisin "Küsi Jürilt!" rubriigis usladusväärsete ilmaportaalide kohta. Kuid sealt ei lugenud ma välja hiljem, kas mu küsimus ikka kohale jõudis. Ma ise olen uurinud siiani selliseid portaale nagu: NOAA, yr.no, Gismeteo.ru,Meteoinfo.ru, Foreca.com, IGES.org,Accuweather.com ning weatheronline.co.uk. Mulle tunduvad isiklikult need ühed usaldusväärsemad, eriti kui nende vahel kombineerida. Küsimus oleks, millised oleksid veel ühed usaldusväärsemad portaalid, mudelid jne, millele tuginevad ka EMHI profid sünoptikud ja klimatoloogid. Tänan veelkord ette vastuse eest! Anton M.

Jüri K., 24.12.2011 18:13
Kui te mõtlete seda, kas ma nägin vastust, siis jah, nägin ja ammu vastatud: http://www.ilm.ee/index.php?46246113260. Vastamine võib aega võtta paar tundi, kuid ka mitu päeva. NB! Vastused ja küsimused on kommentaaride all, te peate küsimuse ja hiljem vastuse nägemiseks minema viimaste kommentaaride juurde. Igaks juhuks kirjutasin ka siia vastuse, see peaks olema konkreetsem. Ma pooldan pigem laiapõhjalist kui väga konkreetset vastamist, seetõttu on vastuses tavaliselt juttu ka sellest, millest küsija ei pruugi olla huvitatud, sest väga paljud inimesed loevad seda ja hea, kui vastus on nendelegi mõeldes kirjutatud.
Panen uuesti selle siis konkreetsemalt kirja: neil on väga palju erinevaid allikaid, mida nad oma töös kasutavad, sealhulgas naaberriikidelt, sh satelliidipildid, mis on üheks tänapäeva ilmaennustuse aluseks koos numbrilise modelleerimisega, radaripildid ja loomulikult vaatlusandmed, mis lähevad ka näiteks mudelitesse. Siiski peamine on üks mudel, millest alljärgnevalt paari sõnaga teen juttu.
Maailmas on üldse kaks ilmaarvutuskeskust: USAs ja Euroopas. EMHI kasutab Euroopa suurima ilmakeskuse ECMWF (European Centre for Medium Weather Forecast, http://www.ecmwf.int/) mudelid, mida saab EMHI endale alla laadida. Selle töötluse viib EMHI arendusosakond vastavusse Eesti vajadustega (HIRLAMI ääretingimused võetakse ECMWFilt, http://www.emhi.ee/?ide=19,394,423,426). Seevastu USA mudel on vabalt mahalaaditav ja seetõttu enamus Interneti veebilehti sellele ka üles ehitatud.
Seega suurem osa allikaid, mida EMHI kasutab, ei olegi niisama lihtsalt huvilisele kättesaadavad. Mõned leheküljed ja allikad töötavad ainult siis, kui arvuti on ühendatud EMHI serveriga ja mõned ainult siis, kui kasutatakse EMHIs olevaid arvuteid (http://www.emhi.ee/ec).
Et oleks asi kristallselge, loetlen siin vastavad põhiallikad, mida EMHIs kasutatatakse, et eelnev jutt ei jääks ebaselgeks: http://www.ecmwf.int/
http://www.sat24.com/scan (üldse satelliidipildid, olulisim on EUMETSAT http://www.eumetsat.int/Home/index.htm)
naaberrriikide ilmateenistused, näiteks: http://ilmatieteenlaitos.fi/, http://www.smhi.se/en jne
http://hirlam.org/ (mudeli väljund on EMHI kodulehel kättesaadav)
radarid (näiteks http://ilmatieteenlaitos.fi/sade-pohjoismaat)
http://www.meteoalarm.ee/
NB! Paljud saidid ei toimi väljaspool EMHIt, seetõttu pole neid mõtet siia ka kirjutada. Prognoos koostataksegi loetletud allikate ja teiste, ainult EMHI-siseselt kasutatavate, põhjal. Loodetavasti on selline vastus piisav. Oluline on mõista, et on saidid, mis on mõeldud laiale tarbijaskonnale, nagu need, mida huviline loetles ja need, mille ressursid on mõeldud just ilmateenistuste või mingite teatud organisatsioonide või sihtgruppide tarbeks, nagu minu nimekirjas enamus. Kui olete kõikide nende asjadega tuttav, kuid ootasite midagi täiesti uut, mis pakuks avastusrõõmu, siis on mul kahju, et seda pakkuda ei saa.
Jäägu rosinad siiski lõppu: http://www.knmi.nl/samenw/satrep/latest.htm
http://www.eumetrain.org/eport/euro_12.php?width=1366&height=768&date=2011122412®ion=euro
http://silam.fmi.fi/
http://www.msi.ttu.ee/

Name:

E-mail:

Comment:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam