•  

Talve tulek novembri lõpus. Täienes pidevalt

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110

Jüri K., 27.11.2012 22:07
Talviseks isotermiks peetakse meie regioonis -10°C. See aga ei tähenda, et talvine ilm ei võiks valitseda ka -5°C isotermi puhul, oleneb olukorrast.
See lumi jääb ilmselt pikemalt maha ja võib püsilumeks osutuda. Kuidas talv kujuneb, on vast küll liiga riskantne öelda, ei saa kuigi suure usaldusväärsusega ju öelda, milline on tsirkulatsioon 1 või 2 kuu pärast.
NB! Sääraste küsimuste tarbeks on oma koht, vt http://ilm.ee/index.php?46245 ja http://ilmjainimesed.blogspot.com/

Knut, 28.11.2012 07:21
Siin sajab lund!

Kiili elanik, 28.11.2012 14:51
Meil algas sadu alles 06:45 ajal hommikul. Sadu lõppes juba kella 11:00-12:00 vahel.

Lund maas vaid 2 cm.

Knut, 28.11.2012 15:19
Siin nõrk sadu lund on umbes 10cm!
Vaikne.

Jüri K., 28.11.2012 16:16
See tsüklon jah hääbus ja sademed liikusid väga vaevaliselt edasi. Järgmine siis, nagu öeldud, on aktiivsem ja toob ilmselt kõikjale rohket lumelisa.

Knut, 28.11.2012 20:04
"Eesti kohal on arenemas uus tsüklon. Satelliidipildilt on see hästi näha. Sellega seotud sajuala on juba Lõuna-Eesti jõudnud ja liigub öö jooksul kirde poole."
Seda on siin juba näha, tuiskab!

Kiili elanik, 28.11.2012 20:15
Meil ei saja ega tuiska veel.

Kiili elanik, 28.11.2012 21:04
Radari järgi tundub, et pilvemass tiheneb.

Härra, 29.11.2012 00:14
Lugesin ja just teisest uudisest oma mõtet. Et nädalavahetusel kui läheb väga külmaks siis võib taas nt põhjarannikul tekkida 2010'st meeles kurikuulus järveefekt? Suur see kontrast siis olema peab ja kas on vaja ka muid tingimusi, nt et oleks niiskust või pole see suure temp erinevuse puhul oluline?

Tänud :)

Jüri K., 29.11.2012 01:18
Kuna Eestis on järveefekt seotud Läänemere ja selle osadega, siis seetõttu kasutatakse siin nimetust mereefekt.
Vajalik: jäävaba veepind, ulatus vähemalt 80-100 km; vee pinna- ja atmosfääris 850 hPa temperatuuri vahe vähemalt 13°C; õhk peab liikuma veekogult maismaale (Eestis loodest, põhjast või kirdest), muidu jäävad sademed ainult veekogu kohale; soodne õhu liikumise kiirus on mõni m/s; tuulenihe aluspinna ja 700 hPa pinna vahel kuni 30°, kui on üle 60°, siis konvektsioon laguneb ja sademed võivad puududa või on vähesed.
Kui kõik need tingimused on täidetud, siis saab rääkida soodsatest oludest mereefekti tekkeks ja tekkida võivad lumepagid. Kui mõni neist pole täidetud, siis mereefekti ei teki (veekogud jääs) või on see nõrk (väike temp. vahe, suur tuulenihe).
Praegu on mereefekti teke ebaselge. Tsüklon võib jääda Eesti lähedale hääbuma ja see tähendab, et õhk ei pruugi merelt maismaale liikuda, nii et mereefekti lund saavad näiteks Soome või Rootsi. Samuti ei pääse sel juhul väga külm õhk kohe Eestini. Seega mereefekt võib tekkida nädalavahetusel, aga ka alles uue nädala jooksul ja olla nõrk või keskmine, mitte tingimata tugev ja kestev.

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-80 81-90 91-100 101-110

Name:

E-mail:

Comment:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam