•  

24. aprillil 2000. aastal mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi! (24.04.2015 00:33)

Autor: Jüri Kamenik

24. aprillil 2000. aastal mõõdeti aprilli kuumarekord. Kõige soojem oli siis Kundas (27,6°C), aga ka mujal ühtlaselt 26-27 kraadi. Tallinnas mõõdeti sel päeval maksimumiks 27,2°C ja Tartus 27,3°C.
Eestisse jõudis suviselt soe õhumass juba 20. aprilli paiku, nii et päeviti oli sooja 20 kraadi või rohkem ja seda pea kuu lõpuni. Nendel päevadel püsis Suurbritanniast läänes ulatuslik tsüklon. Teine tsüklon tegutses Musta mere kohal ja oli samuti väheliikuv. Esialgu jäi Eesti nende tsüklonite vahelisse neutraalsesse piirkonda. Kuna õhuvoolude suunamisel oli ülekaalus siiski Atlandi tsükloni mõju, siis liikus õhk edelast kirdesse ja soe õhk jõudis kohale.
22. aprilliks kujunes välja Aafrikast lähtunud kõrgrõhkonna hari, mis ulatus Eestini. Harja telg jäi vahetus lähedusse või veidi kagu poole, mistõttu õhk liikus ikka edelast või lõunast põhja. 23. aprilliks kujunes Läänemerel välja antitsüklon, mis liikus Karjalasse ja siis juba Venemaale. Seega püsis õhuvool ka lõunast.
24. aprilliks liikus ookeanil oleva tsükloni lohk üle Pürenee poolsaare itta ja Vahemerel tekkis tsüklon. Teine tsüklon jõudis Skandinaaviasse ja liikus Põhja-Venemaale. Norra merel tekkis aga antitsüklon. Seetõttu jõudis loodest külm õhumass üsna lähedale, mistõttu ilm jahenes, kuid antitsüklon liikus kiiresti itta ja seetõttu läks taas soojemaks (üle 20 kraadi). Kuu lõpus läks siiski päris jahedaks.

Millised on mälestused sellest päevast? Käisin siis 3. klassis Kivimäel. Hommik oli soe, 15 kraadi, kui õigesti mäletan. Keskpäevaks läks aga nii palavaks, et see hakkas õppetööd häirima ja seetõttu tehti lühendatud koolipäev ja lasti kuumapühi pidama. Õhtul aga tõi briis meeldivat värskendust. Järgmine päev oli ka väga soe, aga tuuline ja pilves.

24.4.2000 ilmateade Sõnumilehes



24.4.2000 ilmateade Õhtulehes

Ilmateated sellest perioodist:
24. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Kevadsoojuses areneb tärkav loodus kiiresti. Metsatukad muutuvad Eestimaal järjest rohelisemaks ja tänane päev aitab sellele tublisti kaasa. Peaks olema üks aprillikuu palavamaid päevi.
Venemaa kohal laiuva kõrgrõhuala lääneservas peaks õhutemperatuur tõusma 20...27ºCni.
Enamvähem sama soe ilm on täna ka Poolast kuni Balkanimaadeni.
Saksamaa lõunaosas on teine kõrgrõhkkond, kuid meie omast jahedam. Üle 20ºC tõuseb temperatuur ka Vahemere ääres Hispaanias.
Pilves ja vihmane on ilm Briti saartel, Biskaia lahe ümbruses, Põhja-Itaalias, Aadria mere idakaldal, Türgis, Rumeenias, Lääne-Ukrainas, Taanis ja Lõuna-Rootsis. Lapimaal aga puistab siin-seal lund väi lörtsi.
Homme ülehomme on meil ilm vihmahoogude järel juba märksa jahedam ning nädala lõpp toob veelgi kargemat õhku.
Täna on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm.
Puhub kagu-ja lõunatuul 3...8 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 22...27 kraadini, kuid tuulepealsetel rannikualadel on sooja vaid 11...16ºC."
25. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Suviselt sooja ilma eest tuleb meil tänada kõrgrõhkkonda, mis mõned päevad tagasi Skandinaavia lõunaosa kohal tekkis ning sealt siis ida suunas liikudes eilseks Venemaa lääneossa jõudis. Ka täna on Eestis tunda selle kõrgrõhkkonna mõju, kuid seda vaid vabariigi idaosas, sest Läänemere kohalt läheneb saartele ja Lääne-Eestisse madalrõhulohk, mis kannab lähemale ka sajuala ning äikese.
Lohutuseks on see, et sajune on ka suurem osa Euroopast, sest valdavat valitsevad kontinendil madalrõhkkonnad.
Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Lääne-Eestis sajab paiguti hoovihma, võib olla äikest. Puhub kagu-ja lõunatuul 5...10 m/s. Sooja on 17...24, saartel 10...16 kraadi."
26. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Venemaa soe kõrgrõhkkond on lahkumas ja nädalalõpul läheneb loodest uus, külm kõrgrõhkkond.
Õhumassivahetusega võib kaasneda hoovihm ja äike.
Jahedamaks muutub ilm ka Skandinaavia maadel ja Soomes. Kesk-Venemaal püsib täna veel päikesepaisteline ja palav ilm. Soe on endiselt Ukrainas ja Balkanil, kuid seal tekivad päeval hoovihmad ja äikesepilved. Vihma ja kohati äikest on ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel.
Täna on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma ja olla äikest. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s. Sooja on 8-14, Kagu-Eestis kuni 21 kraadi.
Homme on muutliku pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub põhjakaare tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on öösel 2-8, päeval 7-14, kohati kuni 17 kraadi.
Reedel on muutliku pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub valdavat kirdetuul 3-8 m/s, päeval rannikualadel puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +6 kraadi, päeval on 7-14 pügalat sooja.“
27. aprilli ilmateade Õhtulehes: „Ilma hakkab üha enam kujundama külm Islandilt pärit kõrgrõhkkond. Tänaseks jõuab see Skandinaavia kohale, tagades meile kuiva ja valdavalt päikesepaistelise, kuid senisest jahedama ilma. Olulist ilma muutumist pole ette näha ka lähematel päevadel, sest eelpool mainitud kõrgrõhkkond liigub meile veelgi lähemale.
Kui vaadata Euroopat tervikuna, siis torkab silma see, et kontinent on jagatud kahe väga erineva õhumassi vahel – idapool on soe ja läänepoolel külm. Nii tõuseb Venemaal, Ukrainas ja paiguti Kesk-Euroopas temperatuur 23...27 kraadini.
Traditsiooniliselt soojades piirkondades Pürenee poolsaarel ning ka mujal Vahemere ümbruses on sooja vaid 10 kraadi ringis. Samas soe kõrgrõhkkond nihkub üha kaugemale Venemaa idaossa, avades tee läänepoolt peale tungivale külmale õhule.
Täna on muutliku pilvisusega sademeteta ilm. Puhub valdavalt kirdetuul 2...6 m/s. Sooja on 7...14, kohati kuni 17 kraadi.
Homme ja ülehomme on vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub idakaarte tuul 3...8 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0...+6, päeval 12...17, rannikualadel paiguti 9 kraadi.“

Eelmised artiklid:

Laupäeva hilisõhtul tabas mõnda paika ootamatu raju (20.04.2015) Foto: Martin Kivi 19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse.

Täna, kuus aastat tagasi, nähti Eesti taevas haruldasi, siis veel nimetuid pilvi (19.04.2015) Fotod: Jan Lepamaa Kui pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas, lõi Suurbritannia pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney 2009. aastal senise süsteemi täpsustamise vajaduse pretsedendi.

Kuuhalode aeg (05.02.2015)   Viimastel päevadel on inimesed massiliselt märganud halosid. Mis need on? Tutvustan seda päikese- või kuupaisteliste ilmadega seotud huvitavat nähtust põgusalt siin.

Maapüks 29. augustil Tartumaal (01.09.2014)   29. augustil võis Tartumaal näha maapüksi. 

Äikesejaht ja ilmajaamade külastamine 20. augustil (22.08.2014)

Kuidas täna Pirita promenaadil pilved sündisid ja kohe tantsima hakkasid. Video (16.07.2014)   Pilved hakkasid äkitselt Pirita promenaadil tantsima. Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine).

Juuli on helkivate ööpilvede kõrghooaeg (04.07.2014)   Ka eeloleval ööl paistavad olevat tingimused nende nägemiseks head, nii et tasub olla valmis!

Kas tõesti uus suvi? (03.07.2014)   Kuumad rannailmad tulevad taas - see reklaamlause on praegu kindlasti ajakohane!

Kas tõesti talv? (11.01.2014) Vägagi võimalik, et soojad ilmad saavad vähemalt mõneks päevaks otsa. Mis juhtuma hakkab?

Miks tänavune sügis nii värviline on? (15.10.2013) Palmse 11.10.2013 Foto: Ain Avik   Kindlasti on paljud märganud käesoleva sügise ebatavalist värvikirevust. Mis võiks küll olla selle põhjuseks? Konsulteerisime taimefüsioloogiat tundvate inimestega ja formuleerisime järgmise seletuse.

Millal on tulnud esimene lumi? (25.09.2013) 22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.   Lumekruubid 30.08.2007 Foto: Elika Torn

Miks on taevas sinine? (10.09.2013) Foto: Leili Valdmets Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.

Miks puude lehed muutuvad kollaseks, kuigi ilm püsib soe? (29.08.2013) Ikka on suvi veel...' Pildistatud 10.08.13 Foto: Peep Loorits Rubriigis "Küsi Jürilt" esitas lugeja asd küsimuse: "Kui püsivalt soojad ilmad oleks novembrini või hakkaks märtsist, kas siis jääks/läheks ka lehed roheliseks või see ei sõltu temperatuurist? Juba praegu on osad puud täiesti kollased ja lehed maas, kuid alla 5 kraadi pole temperatuur siin veel langenud."

Äikesehuvilise sõnastik (01.06.2013)

Ilm jääb viimase hetkeni kahe vahele (25.04.2013)

Miks lumi ei taha sulada? (04.04.2013) Autori fotod Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal.

Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad (31.03.2013)   Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto   Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.

Miks ilm nii ebanormaalselt külm on? (15.03.2013) Foto: Eve Kõrts Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin

Hole Punch Cloud (04.11.2012) Foto: Elis Koor 2008.a. pilvepiltide galeriist Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.

Vananaistesuve oodates (26.09.2012) Vananaistesuve õhtupoolik Foto: Lea Marmor Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?

Äikesejaht 8. septembril (12.09.2012) Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas 8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.

Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas (04.09.2012) Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas  osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.

Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis (14.08.2012) Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012) Autori fotod Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam