•  

Kuuhalode aeg  (05.02.2019 15:10)

Autor: Jüri Kamenik

Viimastel päevadel on inimesed massiliselt märganud halosid. Mis need on?  
Halo on optiline atmosfäärinähtus, mille on tinginud valguse murdumine jääkristallides või peegeldumine neilt. Kitsamalt mõistetakse halo all 22-kraadist ehk väikest halo ning harva tekkivat 46-kraadist haloringi päikese või kuuketta ümber.
Halo tekkeks on vaja valgust, vaatlejat ja jääkristalle. Tavaliselt on jääkristallid atmosfääris suspensioonina, st jääudu ja teemanttolmuna või jääpilvede (nt kiudpilved) või sademetena. Mainitud teemanttolm sisaldab jääkristalle, mis on moodustunud õhus oleva niiskuse tõttu; need tekivad tavaliselt väga külma ja selge ilma korral ning sellega on seotud mitmesugused halonähtused, vahel võivad tekkida ka keerukad multihalod. Halo võib näha isegi jää- ja lumepindadel.


3.veebruar 2015 kell 20:12 Põlvamaal. Kadri Veskioja foto

Kõige sagedasem on 22-kraadine haloring ehk väike halo kuu- või päikeseketta ümber. Nagu nimigi ütleb, on selle tajutav nurkraadius 22°. Niisugune halo tekib tavaliselt enne tsükloni ja selle frontide, nt sooja frondi, saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Sel juhul on pilvedes või ka maapinna lähedal teemanttolmus olevad jääkristallid kuusnurksete põhitahkudega prismad, mis paiknevad kas segipaisatult või nõrgalt orienteeritult. Sääraseid jääkristallide külgtahke läbides kaldub päikese- või kuuvalgus 22–50°, kuid enamasti umbes 22° kõrvale, kusjuures täpne vähim kaldumisnurk oleneb siiski valguse lainepikkusest. Seetõttu ilmnevadki spektrivärvused ning halo on nõrgalt värviline: tajutava ringi sisemine osa on punakas, välimine aga sinakas. Samas kuuvalguse puhul on valgust nii vähe, et värve eriti ei taju ja see näib valge, sisemine osa ehk ka pisut punakas. Fotodel võib värvilisust paremini märgata.
Üsna sageli on haloringil näha ka ebapäikesed, mis viitavad sellele, et teatud hulk jääkristalle paikneb korrastatult: nad on ühesuguse orientatsiooniga. Nagu teistegi halode puhul ilmneb väike halo valgusvilgetena, mis lähtuvad miljonitelt sobivas kohas paiknevatelt jääkristallidelt.  Seega näeb iga inimene halonähtust isemoodi.

Kas halo näitab ilmamuutusi? Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22° halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel”. Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu”. Kas neil ilmavanasõnadel on tõepõhi all?
See halovorm tekib tavaliselt kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti olla seotud läheneva ilmamuutusega (front, tsüklon või selle lohk), kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. a 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik. 
Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all (tuulenihe, õhurõhk langeb samal ajal), on ilma halvenemine üldjuhul siiski üpris tõenäoline.


3.02.2015.Kuusalu. Foto: Jüri Voit

Mitte ainult 22-kraadine. Ebapäikesed ehk päikesesapid on ühed kõige sagedasemad 22-kraadise halo kaaslased. See halovorm kujutab endast värvilisi laike mõlemal pool päikese- või kuuketast, viimase puhul nimetatakse neid ebakuudeks ehk kuusappideks. Laigu sisemine osa on punane või oranž, saba aga valge või kergelt roheline või sinine. Enamjaolt ilmnevad sapid loojuva päikese ajal. Kuusapid on sarnaselt 22-kraadise kuuhaloga valguse vähesuse tõttu pigem pisut heledamad laigud kui värvilised.
Päikese- või kuusapid tekivad siis, kui kiud- ja kiudkihtpilvedes või teemanttolmus on palju plaatjaid jääkristalle (väga õhukesed jääprismad), mille põhitahud on aluspinnaga enam-vähem paralleelsed. Sel juhul siseneb valgus jääkristallidesse külgtahkude kaudu ja kaldub, nagu 22-kraadise halo puhul, esialgsest suunast vähemalt 22° kõrvale. Kuna kõige vähem kaldub kõrvale punane valgus, on sappide päikese- või kuupoolne osa punakas. Samal ajal need jääliistakud tavaliselt võbelevad, mistõttu sapid on püstsuunas rohkem või vähem välja venitatud. Kui võbelus on väga tugev, nimelt suuremate jääkristallide puhul, võivad sapid muutuda 22-kraadise haloringi osaks. Nõnda on nende kahe halovormi vahel mõnikord keeruline vahet teha. 
Juhul, kui päikese- või kuuketas asub horisondist üsna kõrgel, üle 10°, peegeldub valgus ka jääkristallide põhitahkudelt (jääkristalli sees), sestap kaldub valgus oma esialgsest suunast kõrvale üle 22°. Seepärast on sapid nihutatud väikesest haloringist kaugemale; kaugus oleneb sellest, kui kõrgel asub kuu- või päikeseketas. Ühtlasi on sapid siis nõrgemad ehk teisisõnu: nad on kõige eredamad siis, kui päikese- või kuuketas on horisondil.

Eelmised artiklid:

Muutlik ja soe, kuid lumi jääb püsima (01.02.2019) Soe ja niiske, kuid lumi arvatavasti siiski päris ära ei kao. Elame-näeme! Talv on olnud senimaani muutlik, kuid lund siiski jätkub. Praegu valitseb südatalv ja vastavad olud püsivad, kuid paistab soojenevat, isegi sulailma. Lisandub lund. 29. jaanuaril Laagris ...

Tõsine talv (25.01.2019) Talv veel alla ei anna, aga elame-näeme! Jaanus Leuska. Suur külm on haaranud ka Gapi piirkonna ehk Kõrg-Alpid Prantsusmaa kaguosas (24. jaanuaril).

Stabiliseeruv talv (19.01.2019) Siiski näib, et ilm läheb külmemaks ja talv suudab end kehtestada kindlamalt. Kairo Kiitsak. Simunas 2.01.2019 õhtusel ajal, kui tuiskas vägevalt.

Pehme ja stabiilne talv (11.01.2019) Mis juhtub, kas haarab külm, soe või jääb pehme talveilm? Universumi seaduspärasused on mitmekesised, kuid näib, et ilmarindel muutusteta. Talumatu märja lume tuisk 9.01.2005. Piia Posti foto

Heitlik ilmastik (04.01.2019) 25. detsembrist algas heitliku ilmastiku periood. Selles osas pole muutusi oodata ka järgmistel nädalatel. Torm 12.01.2017 varahommikul Rootsi kruiisil teel Tallinnasse. Jaanus Leuska foto  

Muutlik ja pehme talv (28.12.2018) Ilm on muutlik, kuid soe. Sademeid tuleb vihmast lumeni, kuid vastu aastavahetust muutub ilm siiski külmemaks ja lumisemaks. Udune ja sompus ilm 27. detsembril Laagris.

Jätkuvalt talvisel lainel, kuigi tuleb muutlik ilmastik (21.12.2018) November lõppes ja detsember algas talviselt, kuid siis läks tunduvalt soojemaks ja lumi sulas. Uuesti taastus talvine ilmastik pärast 10. detsembrit ja on püsinud tänaseni. Praegu on õige aeg rääkida pühadeilmast. Jaanus Leuska. Varatalvine vaade Tallinna Teletornist. Sel päeval, 8.11.2016, oli õhutemperatuur keskmiselt –5,5 °C, mis sarnaneb praegusega.

Tasapisi talvisel lainel (14.12.2018) Ilm muutub talvisemaks, aga suuremat lund veel ei paista. Kairo Kiitsak. Eeltalve ja talve võitlus ...

Eeltalvisel lainel (07.12.2018) Kahjuks pole edasises ilmas muutusi oodata: madalrõhkkond jääb Läänemere kohale ja selle servas sajab vahetevahel märga lund ja vihma, idapoolsetes maakondades ka lund. Andres Tuzberg. Kiilasjää ja padulibedus 6. detsembri õhtul Vasalemmas.

Märkamatult talvesse (30.11.2018) Üldiselt on juba olnud (eel)talvine aeg, sest natuke on sadanud lund, kuid mis olulisem – õhutemperatuur on kagunurgas juba paar nädalat püsinud valdavalt alla 0 °C. Kas tõesti on alanud talv? Katrin Tarand. Lumi Sakus 26.11.2018

Rahulik ja põuane hilissügis (23.11.2018) Rahulik ja võrdlemisi põuane hilissügis jätkub. Kuigi pole enam nii pillavalt soe nagu nädala eest, on siiski õhutemperatuur enamasti –1...5 °C. Kairo Kiitsak. Varakult talve ootel. Pilt on jäädvustatud Simunas 24.02.2018

Sügis ei anna alla (16.11.2018) Kui veel eile ja täna on 6–10 kraadi sooja, siis edaspidi juba vähem – suureneb talvemärkide tõenäosus. Kalmer Saar. 13.11.2017. Saaremaa

Vinduv sügis (09.11.2018) Lõputult vinduv sügis ei kavatsegi alla anda. Ehk saab novembri lumetult läbi? Kas Eesti rahvuspilved – kiht(saju)pilved!? 5.11.2018 Teletornist vaade botaanikaaiale.

Mahe hilissügis (02.11.2018) Erakordsed sündmused leebuvad ja lõputu soojus näib leebemal kujul jätkuvat. Suuri sadusid ega miinuskraade oodata pole. Erakordne kihtpilvestik müürina Tallinna reidil (12.03.2017). Jaanus Leuska foto

Ajutiselt talvisemalt (26.10.2018) Mõneks päevaks tuleb arvestada talvisemate oludega, kuid november "alustab" rekordsoojalt. Ott Tuulberg. 5/10 pilved Ipswichis.

Vananaistesuvi andis alla ja uut enam ei paista (20.10.2018) Silmitsi tuleb nüüd seista kõledate ja sajuste sügisilmadega. Randa enam asja pole, aga ehk viibivad veel talvemärgid. Jaanus Leuska. Vananaistesuve hüvastijätt 15. oktoobri õhtul Tallinna reidil.

Vananaistesuve lummuses (14.10.2018) Foto: Tarmo Lukk Arvatakse, et septembris oli vananaistesuvi ära. Tegelikult oli siis veel pärissuvi. Arvo Saidla (nn  Metsavana) märgib, et vananaistesuvele peab eelnema vähemalt mõni öökülm, nii et september ei ole tavaliselt veel õige aeg seda oodata. Seega praeguseks on kõik kriteeriumid vananaistesuveks täidetud.

Tõsine (loe: tõeline) sügis kestab (06.10.2018) Edasises ilmas pole erilisi muutusi: tsüklonite seeria mõjutab Läänemere idakallast. Küll aga on  näha, et uue nädala võib sisse juhatada rahulikum, kuivem ja soojem ilm, mis võib millegagi meenutada vananaistesuve. Lähenev äike. 2.10.2018 / Tahkuranna. Autor: Lilian Õis

Tormide meelevallas (28.09.2018) Suur ja võimas, vaat et igikestev suvi on teed andnud sügisele – tormised, sajused ja heitlikud ilmad on saanud alates 22. septembrist meie pärisosaks. Vihm ja rahe. 23.09.2018. Mustamäe kell 12:10. Foto: Koidula Kliimann

Suvi annab viimaks alla (21.09.2018) Kiirustage randa, piknikule, päevitama, sest selleks korraks on suvega kõik. Ivar Uutar.  See pilt on siiani absoluutselt kindlasti elu parim tabamus, mis siiani olen saanud. Tartus, 10.september 2018 kell 21:14 Säriaeg 8sek. iso 100.

Vinduv suvi (14.09.2018) Suvi vindub. Edasine ilm võib tulla soojem ja kuivem, kuid elame-näeme! AM foto. Sügiskuu videvikukiired. Hiiumaa 12. september 2018. a., 18:52 Kärdla suplusrand

Viimane südasuveunelm (07.09.2018) Kuni nädala lõpuni jääb südasuvine ilm püsima, kuid siis jaheneb läänetsüklonite mõjul. Hommik. 3.09 Muhu. Foto: Kalmer Saar

Õitsev hilissuvi (31.08.2018) Eesti jääb mitme rõhkkonna mõjuvälja: kord ulatub Läänemere idakaldale lääne või kagu poolt madalrõhkkond, siis on ülekaalus Venemaa antitsükloni serv. Efektiivset kaitset kõrgrõhkkond niiskuse ja pilvede eest ei anna, nii et madalrõhkkondade mõju on pisut ülekaalus. Koidula Kliimann. Taevas pärast loojangut [K-H lainepilved]. 25.08.2018. Klooga rand

Südasuvine kuumus saab läbi (24.08.2018) Ettevaatust, tänane päev on südasuviselt palav, sest Läänemere idakaldale tungis lõunakaartest kuum õhumass. Foto: Eve Kõrts. Udune hommik. 17.08.2018 Kesk-Eesti

Südasuvi saab läbi (18.08.2018) Selle nädalaga saab südasuvi läbi, sest päeviti hakkab õhutemperatuur jääma alla 25 kraadi ja ööpäeva keskmine langeb alla 15 kraadi (kohati võib veel selle lähedal esialgu püsida). 13+1. Pärnu rand. Foto: akungla

Edaspidi mitte just palav, siis vähemalt soe, kuid muutlik suvi (10.08.2018) Kuumus hoiab veel südasuvisel lainel, kuid ilmastik muutub ebastabiilsemaks. Õhtu Paljassaares. 06.08.2018. kell 20:53. Foto: Koidula Kliimann

Erakordne palavus saab läbi (03.08.2018) Äikeseline ja mõõdukalt soe on nädala lõpuni. Kõige jahedam ilm tuleb esmaspäeval (6.08.), kui Soome kohal tekib uus osatsüklon, mis muutub aktiivsemaks ja liigub edasi Peterburi suunas. Foto: Vaatleja2. Rakvere pilve vaade Narvast. Varahommikul enne päikese tõusu, 31.7.2018

Piinav suvi, mis võib teha haiget (27.07.2018) Nii meeletu, nii piinav on püsiv kuumus! Paljud virisevad, aga paljud on ka üle pika aja rahul. Helkivad ööpilved. 26.07.2018 Jäneda. Foto: Ain Paloson

Suvi paugutab täie rauaga! (20.07.2018) Loojang rabas. 17.07. Koigi raba. Foto: Kalmer Saar Meeletu kuumus ei anna alla!

Juuli on suvesüda (13.07.2018) Juuli Horisondis on  ilmumas lugu  "Ohtlik äike", mille juhtkiri: Kuna juuli on Eestis suvesüda ja reeglina kõige äikeselisem kuu, siis räägime äikesest ja selle mõjust inimestele. Uurime lähemalt „leebete“ ja „kurjade“ äikeste olemust, et paremini  mõista nende põhjustatud traumade ja surmade tagamaid. Helkivad ööpilved. 12.07. Muhu. Foto: Kalmer Saar

Suvi on viimaks käes (06.07.2018) Suvi on viimaks käes ja süveneb. 29.06.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts

Suvi saab jälle otsa (29.06.2018) Kuum antitsüklon ei jää püsima, vaid asendub 29. juunil jaheda ja kuiva õhumassiga. Õhumasside muutumine ja asendumine ei pruugi olulist sadu kaasa tuua (suurima tõenäosusega idaservas, kus vihma võimalus ~50%, kuid sajuhulk pole arvatavasti kuigi suur). Päikesetõusu udu. 26.06.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts  

Suvi hakkab jälle otsa saama ... vist (15.06.2018) Padusuvi, kuigi külmade öödega, on kestnud pea lõputult. Öeldakse, et eestlane igatseb põuda ehk permanentset rannailma. Samas sellisel soovil, kui see täitub, võivad olla tobedad tagajärjed.  Pilvelained. 14.06.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts

Eelsuvest saab tasapisi pärissuvi (08.06.2018) Keskmise õhutemperatuuri järgi on enam kui kuu aega juba suvi, samas külmad ja hallased ööd viitavad kevadele. Siiski näib, et tõeline suvi on algamas, sest öökülmaoht väheneb ja ööd muutuvad püsivamalt soojaks. Loojanguvärvid. Foto: Koidula Klimann

Suvi saab läbi (01.06.2018) Juba kuu aega püsinud suvi ähvardab mõneks ajaks läbi saada. Rõõmsamad uudised ikka: http://ilmjainimesed.blogspot.com. Harilaid. 28.05. Foto: Kalmer Saar

Ikka veel suvi (25.05.2018)  Foto: Eve Kõrts Kuigi pärast suurt kuumust ehmatas öökülm koguni kahel järjestikusel ööl, on ilm taas soojemaks muutunud. Nii oli nädala alguses Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala ja ilm oli koguni selge.

Suvi ei anna veel alla (18.05.2018) Einar Laretei. Varahommikused pilved 15. mail Pääskülas.

Suvised ilmad kestavad (11.05.2018) Suvi ei anna veel alla. Loojang. 7.05. Saaremaa, Karala. Foto: Kalmer Saar

Ees ootab suviselt soe põud!? (03.05.2018) Paistab, et pööratakse uus ilmalehekülg: tugevneb antitsüklon, mis toob pikemaks ajaks kuivad ja soojad ilmad. Taevane vaatemäng. 1.05.2018 Kesk-Eesti. Foto: Eve Kõrts

Nii päikest kui äikest (27.04.2018) Foto: Koidula Kliimann Senine aprill on üllatanud äikeselisusega, sest eile oli Eestis juba 4. äikesepäev (tavaliselt aprillis veel ei ole äikest). Sarnaselt äikeseline aprill meenub veel 2008. ja 2015. a. Kuidas siis nii palju äikest?


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam