•  

Ilmapäevik: 23. nädala ilm (6.–12.06.2016) (12.06.2016 17:02)

Autor: Jüri Kamenik

12.06.2016

12. juunil liikus tsüklon Venemaa lääneosast kirdesse ja Skandinaavia kohal tugevnes kõrgrõhkkond.
Lõunatsüklon tõi kohati kuni 50 mm sademeid, kõige rohkem sadas Peipsi ääres. Samas mõnes kohas nagu Kiilis, sadas vaid paar mm.
Tsükloni kaugenemisega hakkas ilm paranema, kuid kohati oli veel sajune, õhtuks ilm selgines mitmel pool. Õhutemperatuur tõusis kohati juba üle 15 °C.
Soojenemistendents jätkub. Tugevneb kõrgrõhuhari, mille serva mööda hakkavad saabuma lõunalohud ja lõunatsüklonid. Nende täpsest trajektoorist olenevad sajuhulgad ja see, kas tuleb mõõdukalt soe suveilm või leitsakuline kuumus.


Paduvihmane Suure-Jaani 11. juunil.

11.06.2016

11. juunil liikus tsüklon Läti idaservast väga aeglaselt kirdesse. See hoidis ilma mitmel pool väga sajuse.
Hommikul oli sademeteta, kohati päikeseline Lääne-Eestis, ent päeva jooksul liikus sadu idast läände kuni saarteni. Paraku kõikjale sadu ei jõudnud, näiteks Kiili elanikult: Eile pärastlõunal ja õhtupoolikul olin Tallinnas Rocca al mares, kuhu saabudes sain kogeda kella 16 ja 16:15 ümbruses rahet ja paduvihma – rünksajupilve epitsenter. Õhtul radaripilte järele vaadates selgus kurb tõsiasi – suured sajud siia polnud jõudnud ning ennelõunane nõrgenes. Eilne maksimum Kiilist nähtuna oli sellest järelejäänud mõõdukas pagituul ning hilisõhtune päikeseloojang. Aga paraku need nõrgapoolsed sajud ja loojangud eriti ei lohuta, sest pinnas vajab tugevat kestvat sadu. Suured puud ja nende all olev alusmets põhimõtteliselt kuivavad edasi, õigemini nende juurestik.
Oli eelmisel aastal juunis samuti tõsine põud. Selle lokaalsest tagajärjest taimestikule 1 video ka: https://www.youtube.com/watch?v=TqK_b_1JQTw, siin suure veeloigu põhi: https://www.youtube.com/watch?v=BnqnIyq6DC4.
Kokkuvõtlikult: Kiilis kahjuks vaid paar mm sadanud. Eilsed suured sajud vaid riivasid Kiilit. Pinnas umbes 10 cm ulatuses niiskunud. Puude all ja metsas vaevu paar cm.

Tugeva tuule ja enamikes kohtades ka sajuse ilma tõttu püsis õhutemperatuur madal ega ületanud kuskil 15 °C piiri, sajuga jäi tunduvalt alla 10 °C.
Huvitaval kombel oli sarnane olukord ka 11.06.2012, kuid siis liikus lõunatsüklon otse lõunast põhja (seekord on tegu põhja- ja läänetsüklonist arenenud lõunatsükloniga, mis liikus läänest itta ja seejärel kirdesse), tuues sarnaselt praegusega enim sademeid Ida-Eestisse (homme sademekaartide võrdlus).


Labiilsusprognoos 18. juuni kohta (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016061818_48.gif, püsiviide). Pikemalt: ilmjainimesed.blogspot.com

10.06.2016

10. juunil liikus tsüklon Läänemerelt üle Baltimaade itta. Õhumass selles oli külm, aga väga labiilne: juba hommikul tekkis mitmes kohas äike, eriti põhjarannikul. Sadas ka rahet, üksikutes kohtades lisaks lörtsi ja vesiseid lumekruupe.
Päeva jooksul jäi äikest vähemaks, aga päris ära ei kadunud. Siiski võttis võimust lausvihm, mis jõudis hommikul Liivi lahele ja liikus sealt edasi itta, Pärnumaal muutus sadu tugevaks.
Õhutemperatuur jäi kõikjal 15 °C-st madalamale, saju ajal langes alla 10 °C (nt Harkus langes sajuhooga, mis sisaldas lörtsi ja lumekruupe, õhutemperatuur kell 12 alla 6 °C).
Tsüklon toob tugevad sajud, kohati võib ööpäevaga üle 20 mm sadada. Süvenedes liigub tsüklon tasapisi kirdesse, kuid seejärel tugevneb terav kõrgrõhuhari. See on juba üsna soe, nii et 14. juunil võib tulla juba üle 20 plusskraadi.
See kõrgrõhuhari annab võimaluse tekkida uutel lõunalohkudel ja -tsüklonitel, mis võivad jõuda lõpuks Läänemereni. Kui intensiivsed ja kuhu täpselt liiguvad, on veel ebaselge, ent õhumass on juba suviselt soe.

Pikemalt vt huvitavate sündmuste kohta: ilmjainimesed.blogspot.com.


Ilmateenistuse vaatlusandmetesse (http://www.ilmateenistus.ee/) ilmusid tahkete sademete sümbolid – kuna õnnestus midagi näha, siis vähemalt osaliselt on tõsiseltvõetavad andmed.

9.06.2016

9. juunil jõudis tormitsüklon Soome kohale ja saavutas suurima võimsuse. See tõi tormise ilma Eestissegi, samuti suure jaheduse, nii et kohati oli tajutav temperatuur miinuspoolel. Sisemaal esines sajuhooge, aga neid on hõredalt ja sajuhulgad pole suured. Õhutemperatuur jäi kõikjal 15 °C-st madalamale.
Arktiline õhumass võimutseb veel paar päeva, kuid siiski soojeneb tasapisi. Tuul hakkab seoses tsükloni lähemaletulekuga ja nõrgenemisega rahunema.
Tõenäoliselt see tsüklon koos külma õhumassiga vastastikmõjustub mingil hetkel lõunapoolsema soojema õhumassiga ja tekib uus võimas tsüklon, mis läheneb juba homme päeval Läti rannikule. See toob kaasa uued sajud (HIRLAM näitab näiteks Kuressaarde 41 mm sademeid kuni laupäeva pärastlõunaks).
Lumesajud Soomes https://www.facebook.com/mtvsuomi/photos/a.282769011841428.66176.108191125965885/981854955266160/?type=3&theater.


Aigar Telling. Noorkuu 8. juuni öösel Iisakul. 

8.06.2016

8. juunil liikus madalrõhulohk üle Läänemere kagu suunas. Selle mõjul jõudsid hommikul saartele ja looderannikule hoogsajud äikesega, kohati sadas ka rahet.
Päeval jooksul liikusid sajud üle maa, kohati oli äikest (eriti Peipsi ääres koos tugeva pagiga), samas kõikjale ei pruukinud sajud jõuda (ja kohati sadas üle 10 mm, kohati, nt Laupal, kuni 1 mm). Enne sadu jõudis õhutemperatuur tõusta vähemalt Kagu-Eestis 20 °C-ni (Tartus, Võrus), mujal jäi oluliselt madalamaks ja langes pärast frondi möödumist.
Õhtuks tugevnes loodetuul eeskätt põhjarannikul puhanguti üle 15 m/s. Väga tugev, puhanguti tormine loodetuul püsib Soome lahel ka öösel ja hommikul, päeval hakkab pikkamööda nõrgenema.
Tsüklon triivib tasapisi lähemale ja õhumass püsib arktiline. Päevased sajuhood võivad sisemaal olla sagedased.


Öösel oli ilm veel piisavalt selge, et võis näha polaarmesokaid (esimesi nähti 30. mai öösel), uudis http://aikesehuvilised.ee/eestis-olid-tanavuse-aasta-esimesed-polaarmesosfaaripilved-nahtaval/.

7.06.2016

7. juuni öist ilma määras pakaseline antitsüklon, mis jõudis Poola kohale. Mitmel pool oli öökülma (kuni -6 °C), kohati ka õhus (2 m kõrgusel).
Päeval: madalrõhulohk liikus Skandinaaviast kagu suunas. Selle mõjul kadus väga karm arktiline õhumass ja õhutemperatuur tõusis 15...20 °C.
Oodatakse suurt tormi: http://www.hs.fi/kotimaa/a1465187370960?jako=625200eece8bfb16dce3a62445bac3c4&ref=tw-share ja uuemad teated https://twitter.com/meteorologit. See ebatavaliselt võimas tsüklon toob prognoosi kohaselt suure saju- ja äikesevõimaluse ka Eestisse, nt Ilmateenistuse prognoos: Pilvisus tiheneb. Loode-Eestist levib vihmasadu kiiresti kagusse, on äikeseoht. Õhtuks sadu lakkab. Tuul pöördub edelast loodesse ning tugevneb 5-12, rannikul puhanguti 17, saartel kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 15...20, Kagu-Eestis kuni 23 °C, pärastlõunal õhutemperatuur langeb.
Äikesevõimalus näib siiski olevat üsna väike, olles suurim 8. juunil Kagu-Eestis:

Samas Rootsis tekkisid tugevad äikesed (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160607), mis näitasid õhumassi labiilsust, nii et äikest välistada ei saa. Ka saju jõudmine kõikjale on küsitav, sest tegu on sukeldujaga (loodest kagusse) ja mõni mudel ei näita kaugeltki kõikjale sademeid, vt nt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext. Küll aga tugevneb tuul, mida oli juba päeval tunda.
Tsüklon jääb mitmeks päevaks Soome kohale, triivides tasapisi kagusse. Selle lõunaservas on hoovihmadega ilm (tõenäosus suurim Ida-Eestis). Tsirkulatsioon hakkab vastasfaasiliseks muutuma pärast tsükloni täitumist, mis tähendab ilma soojenemist.



Eda Varis‎·05.06.2016 Röa, Järvamaa

6.06.2016

6. juunil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhkkond – Eesti jäi selle idaserva, kus toimus intensiivne arktilise õhu advektsioon. Seetõttu olid soodsad tingimused konvektsiooniks; sisemaal, eriti Ida-Eestis, sadas hoovihma, sekka tuli ka lörtsi, lume- ja jääkruupe (vt Einari fotot allpool).
Tõepoolest, olud olid tahketeks sademeteks soodsad: külmumispiir (0 °C isotermi kõrgus) oli kõigest 1000–1200 m (http://www.upload.ee/image/5863011/16060606_2_0606.gif), mis tähendab, et lumi jõudis kindlasti 1000 m kõrgusele (vt Eda fotot allpool), lörts ehk 400–600 m kõrgusele, mõne tugevama sajuhooga napilt aluspinnani. Siiski nii suurejoonelist arktilise õhumassi advektsiooni ja kohalolu nagu 17.06.2014 lumesadudega oli, seekord siiski polnud – lumesadu ja tuisku ei maksnud karta, vaid õhumass soojenes ja 0 °C isoterm tõusis 7. juuni õhtuks juba 2600 m kõrgusele, eriti saarte kohal.
Õhumass oli veel väga külm, mistõttu 15 °C jäi enamikes kohtades ülemiseks piiriks. Aga 7. juunil võib kohati õhutemperatuur tõusta 20 °C lähedale, 8. juunil enne sadu sama kõrgele.


‎Eda Varis‎. 5. juuni kell 22:18. Risti-rästi :) 05.06.2016 Röa, Järvamaa

Tuleb varasematest märksa jahedam ja sajusem nädal. On nii arktilise kui märksa soojemate-niiskemate õhumasside sissetunge.


‎Inge Baikov‎. 5.juuni 2016kl.13.31 Raplamaa, Kumma. Tõeline möll oli täna taevas! Mõnda kohta jagus vist isegi vihma, aga mitte minu õuele...

Nädal algab arktilises õhumassis öökülmaohuga. Kuna õhumass on niiske, võib tulla hoovihma. Olukord siiski muutub 8. juuniks, sest Skandinaavia kohal on oodata aktiivse tsükloni teket, mis haarab Põhjamere antitsüklonist sooja ja niiske õhumassi kaasa. Selle mõjul võib 7. juunil sooja tulla üle 20 °C (ja ka 8. juunil enne sadu).
8. juunil viib tsüklon õhumassi kaasa, väga suur on saju- ja äikesevõimalus. Asemele tuleb uuesti arktiline õhumass, aga tsükloni läheduses on see niiske, mistõttu peaks hoogsadusid jätkuma.
Tsükloni täitumisega hakkab õhumass soojenema, aga selle ulatus ja muu toimuv on veel ebaselge.
Kuna sadanud on ainult siin-seal, st vihm pole kaugeltki kõikjale jõudnud, on püsinud ka tuleoht. Kagu-Eestis jõudis arvutuslik tuleohuindeks 4. juuniks üle 10000 ühiku. Kuigi  näiteks Tartus (ja ehk ka teiste asulate ja jaamade lähedal) sadas, ei sadanud Tõravere jaamas (ega ka teistes jaamades, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/), mille andmete põhjal indeks arvutatakse, mistõttu indeksi väärtus kasvab jätkuvalt.
Praeguseks on täidetud ka punase hoiatuse kriteeriumid: Erakordselt suur tuleoht, metsade tuleohtlikkuse indeks ületab V klassi 30% territooriumist (http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/). Kas hoiatuse taset tõstetakse, selgub 6. juunil.

Eelmised artiklid:

Ilmapäevik: 22. nädala ilm (30.05.–5.06.2016) (05.06.2016) 5. juunil on Läänemere kohal kõrgrõhkkonna idaserv. Selles kandus Eesti kohale niiskem õhumass, mistõttu pilvisus tihenes ja siin-seal sajab hoovihma, on pisike äikesevõimalus. Arktilises õhumassis püsib õhutemperatuur valdavalt 15 °C madalamal.

Ilmapäevik: 21. nädala ilm (23.–29.05.2016) (29.05.2016) Sademete ja äikese osas on 29.–31. mai endiselt väga segane: Euroopa mudel näitab südasuvise kuumuse saabumist, rohkelt sademeid ja äikest, aga GFS eriti mitte. Paistab, et kindel on ainult see, et läheb tunduvalt soojemaks.

Ilmapäevik: 20. nädala ilm (16.–22.05.2016) (22.05.2016) Oli varasemast jahedam ja sajusem nädal. Ida-Eestis on paiku, kus 15. mai seisuga pole 17 päeva sadanud, sest lõunatsükloni sajud ei ulatunud sinna.    

Ilmapäevik: 19. nädala ilm (9.–15.05.2016) (14.05.2016) Tuleb soe ja päikeseline nädal. Nädala lõpus suureneb lõunatsüklonite mõju: kuumas niiskes õhumassis on oodata sademeid ja äikest.

Ilmapäevik: 18. nädala ilm (08.05.2016) Antitsüklon püsib mõne päeva veel, siis laguneb: asemele tuleb põhjatsüklon, mis viib sooja õhumassi, aga sademeid tõenäoliselt ei anna, seejärel lõunatsüklon, mis toob kuuma ja niiske õhumassi ning võib anda palju sademeid ja äikest.

Ilmapäevik: 17. nädala ilm (28.04.2016) Purtse jõgi 27.04.16 Lüganuse lähedal Foto: Merle Poll

Ilmapäevik: 16. nädala ilm (24.04.2016) Ilmamuutus Hommik oli külm, kuid õhtuks peaks vihm ka Põhja-Eesti kanti saabuma. 24.04.2016.Kuusalu Foto: Jüri Voit .24. aprillil tekkis Kaliningradi lähedal lõunatsüklon. See liigub üle Eesti põhja ja t kaasa tugeva laussaju. Sajab vihma ja lörtsi, aga võib ka lund tulla

Ilmapäevik: 15. nädala ilm (17.04.2016) Foto: Kalmer Saar Soe õhumass asendub külma ja niiske õhumassiga, kus sooja tuleb tõenäoliselt kõikjal alla 10 °C. Sagedased on sajuhood, võib olla äikest.

Ilmapäevik: 14. nädala ilm (09.04.2016) 9. aprillil jäi Eesti rõhkkondade vahele, kus ilm oli muutlik. Päeval arenesid mitmel pool rünksajupilved, mis tõid jääkruupe ja rahet (>0,5 cm läbimõõdus). Seda põhjustas ilmselt madal tropopaus ja sellega seotud dünaamilised tegurid troposfääris. Juhtum on märkimisväärselt sarnane 17. juuliga möödunud aastast – rahepuhang kattus tropopausi miinimumi ja madalrõhulohu / jugavooluga.

Ilmapäevik: 13. nädala ilm (03.04.2016) Virmalised Järvamaal 02.04.2016 Foto: Ain Paloson Eesti kohal on kõrgrõhuhari, aga öösel saabus soe front laussajuga (vihm), kuid õhumass pole eriti soe. Enne pilvisuse tihenemist võis öösel näha eredaid virmalisi.  

Ilmapäevik: 12. nädala ilm (27.03.2016) Selle viimase lume nokime kambaga lihtsalt ära 26.03.2016 Põlvamaal Foto: Evelin Nummert Täna ehk 27. märtsil on esimene nn absoluutne kevadpäev (kevad nii kalendri, ilma kui looduse poolest). Sooja on täna-homme oodata 7-12 kraadi, saartel, kus kohati udune, on kõledam.

Ilmapäevik: 11. nädala ilm (20.03.2016) 20.03.2016 Järvamaa Foto: Ain Paloson Polaarfrondil tekkinud lained ja osatsüklonid kihutavad üle Läänemere kagusse. 21. märtsil saab Eesti ühest sellisest koos lumesajuga osa. Pakaseline õhumass küll soojeneb päev-päevalt, aga jääb ikka talviseks. Selge ilmaga on öösiti mõnel pool -10...-15 °C, kuid päeviti tõuseb 0 °C lähedale, saju ajal on külmem.

Ilmapäevik: 10. nädal (13.03.2016) Hommikune udu ja miinuskraadid lõid talvemeeleolu. 13.03.2016, Raplamaa Foto: Riina Mändel Täna, 13. märtsil jätkus antitsükloni mõjul rahulik ja sademeteta ilm. Alates Loode-Eestist tekkis udu, mis levis pea kõikjale ja tekkis härmatis, ainult saartel ja Kagu-Eestis jäi uduvabaks. Päeval selgines peamiselt Ida-Eestis, mujal oli pilvine või päris pilves, Loode-Eestis udune.

Üheksas, talvisevõitu ilmaga nädal (06.03.2016) Täna, 6. märtsil hakkas ilma määrama Kesk-Euroopast lähenev lõunatsüklon. Kuna rõhuväli on väikesegradiendiline, siis ilm püsis rahulik ja esialgu pilves, kohati udune. Lõunast saabus selgema taevaga ala, mistõttu ilm selgines ja muutus päikeseliseks. Selge taevaga ala liigub üle Eesti lõunast põhja, hiljem läheb uuesti pilve.

8. nädal. Sajune ja suhteliselt talvine nädal (28.02.2016) Foto: Ingrid Tiitre 28. veebruaril jäi Eesti sadulasse (rõhkkondade vaheline väikesegradiendiline baariline väli), samal ajal tugevnes antitsüklonite mõju. Türreeni merele jõudis tohutu lõunatsüklon, mille põhjaserv ulatus Kesk-Euroopani. Sadul  muutis ilma vaikseks, samas enamasti püsis pilves, selgines vaid mõnedes kohtades, nt Tartumaal ja sealt kagu pool.

Seitsmes nädal - kargem, aga siiski mitte päris talvine nädal (21.02.2016) Pühapäev lumesajus 21.02.16 Puhja, Kavilda Foto: Ülle Loog Täna asendus lõunavool läänevooluga, sest Venemaa antitsüklon triivis üha kaugemale itta ja võimaldas läänetsüklonite pääsu Läänemerele. Sellega seoses läks tuulisemaks, kohati tuiskas veidi. Sadas enamasti lund, Lääne-Eesti kohati ka lörtsi ja saartel vihma.

Kuues, soe ja niiske nädal (14.02.2016) Saunapäev 13.02.2016 Tuhala Foto: Ilme Parik 14. veebruaril määrab ilma lõunatsüklon oma lõunalohkudega – need liiguvad Venemaa kuuma ja tugeva antitsükloni lääneservas lõunast põhja.

Ilmapäevik. Viienda nädala ilm (07.02.2016) Jäine 07.02.2016 Türil Foto: Maret Karu 7. veebruaril oli ilm tsükloni soojas sektoris udune, kohati oli vihmahooge ja õhutemperatuur jäi 1...4 °C vahemikku. Järgmistel päevadel määrab ilma sama madalrõhusüsteemi idaserv, kus on soe ja niiske ilm, aeg-ajalt liigub üle maa vihmasadu.

Neljas nädal. Soe, sajune ja tuuline nädal (30.01.2016) Eesti ilma määrab järgneval paaril päeval endiselt Norra mere tsüklon, milles õhumass jahtub (suureneb lörtsi ja märja lume võimalus). Sellega peaks uus tsüklon liituma 2. veebruariks. See toob sooja ja niiske õhumassi koos vihma ja tugeva tuulega. Tekkiv ühistsüklon jääb ilma kujundama samuti mitmeks päevaks ja õhumassi jahtumisel suureneb lörtsi ja lume võimalus.

Kolmas nädal. Talviselt külm ja lumine nädal. (24.01.2016) Täna tõi Läänemerele jõudnud madalrõhulohk lumesaju, kohati on sadu intensiivne, sh ka Tallinnas, sest tugeva frontaalse mõjutuse korral ei määra aluspind ega orograafia kuigi palju. Viimast asjaolu tuleb arvestada ka järgmiste sadude korral. Õhutemperatuur tõusis keskpäevaks kõikjal üle -10 °C, saarte rannikualadel püsis kohati jätkuvalt 0...2 °C.

2. nädal. Parajalt külm ja lumesadude ning tuiskudega nädal (17.01.2016) Haikala Tugev loodetuul tõstis õhutemperatuuri -1 kraadini.15.01.2016.Andineeme Foto: Jüri Voit 17. jaanuaril määras ilma jätkuvalt madalrõhuvöönd, millega liitus lõunatsüklon ja sukelduja loodest. Nende mõjul tihenes pilvisus ja alates Põhja-Eestist hakkas hooti lund sadama.

1. nädal. Märkimisväärsemat sadu on oodata 12. jaanuariks (10.01.2016) Rebane hiirejahil 10.01.16 Puhja Foto: Ülle Loog Tänase ööpäeva jooksul peaks pilvisus tihenema ja hakkama lund sadama, tugeva tuule korral võib olla tuisku. Märkimisväärsemat sadu on oodata 12. jaanuariks, kui tsüklon tuleb Eesti kohale (või väga lähedale).

53. nädala ilm: uus idatsüklon tulekul (03.01.2016) Hommikune meri Foto: Peep Loorits Uus idatsüklon on tulekul. See on suurem ja külmema õhumassiga, mistõttu prognoositakse -25...30 °C – võib selge vaikse ilmaga tulla, aga rannikualadel võib tsükloni lähenedes jälle mereefekt tugevneda. 

Tormipäevik 4.-7. detsember (07.12.2015) Õhtu Haapsalus Foto: Valeri47 Üks torm tuleb, teine läheb. Hoiame neil siin tormipäevikus silma peal + tähtsamad lingid. Ilmateenistus: Eesti hoiatused 7.12. lääne- ja loodetuul sisemaal puhanguti 15-20, rannikul kuni 25, ennelõunal Hiiumaal ja looderannikul kuni 28 m/s. Õhtu poole annab tormituul tasapisi järele..

Ilmapäevik. 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015) Reede (04.12.2015) Tormine nädal. Tormine Tartu

Ilmapäevik. 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015) Neljapäev (03.12.2015) Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem. Sombune Tõravere

Ilmapäevik. 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015) Kolmapäev (02.12.2015) Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem. Foto: Keskpäev Tartus

Ilmapäevik. 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015) Teisipäev (01.12.2015) Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem. Foto: 1.12.2015 kl 22.24 Laagris.

Ilmapäevik: 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015) (30.11.2015) Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutlikku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem. 28.11.2015 Tormine meri. Foto: Triinu Sarv

Tormipäevik (30.11.2015) Ilmateenistus: 30.11. hommikul püsib mandril lõuna- ja edelatuul puhanguti 16, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa sisealadel kuni 20 m/s,  rannikul 25, Saare- ja Hiiumaal 30 m/s.

Ilmapäevik. 48. nädala ilm (23.-29.11) Pühapäev (29.11.2015)

Ilmapäevik. 48. nädala ilm (23.-29.11) Laupäev (28.11.2015) Nädala ilma ülevaade. Külmem ja rahulikum aeg on saanud läbi ning asendunud sooja tormise ilmaga. 25.11.15 Puhja. Foto: Ülle Loog

Ilmapäevik: 48. nädala ilm (23.–29.11.2015) (23.11.2015) Foto: Triinu Sarv Tuleb rahulik ja väheste sademetega nädal. Varasemast on hulga külmem – ülekaalu võivad saavutada miinuskraadid ja 21. novembril maha sadanud lumi võib esialgu püsima jääda.

Ilmapäevik: 47. nädala ilm (16.–22.11.2015) (22.11.2015) Foto: Jana Kuusemäe.  22. novembri öösel oli Põhja-Eestis veel tormine ilm, hooti sadas lund ja tuiskas. Tuul tugevnes kuni 30 m/s (Loksal 29,7 m/s). Hommikuks jõudis tormi toonud ja tasapisi täituv tsüklon Karjala kohale, mistõttu ilm rahunes. Kaugemal sisemaal oli ilm rahulik ja kohati päris selge.

Ilmapäevik: 46. nädala ilm (9.–15.11.2015) (15.11.2015) Tuleb muutliku ilmaga, kuid soe nädal, sest Eestit mõjutab läänetsüklonite seeria – tugevate ja kestvate udude aeg on mõneks ajaks möödas. Vaade 7. novembril Munamäe vaatetornist. Ain Vindi foto

Ilmapäevik: 45. nädala ilm (2.–8.11.2015) (02.11.2015) Põuane oktoober (tolmukuu) on läbi, kuid nädal ei too olulisi muutusi: valitseb küll väga soe ja niiske õhumass, ent sajuvõimalus on vähemalt esialgu väike. Soe ja sombune 31. oktoober Meriväljal. Autori foto

Ilmapäevik: 44. nädala ilm (26.–32.10.2015) (26.10.2015) Tuleb üsna muutliku ilmaga nädal, kuid paistab, et ülekaalu saavutab lõpuks antitsüklon. Tänu Tarmole õnnestus 24. oktoobri päikeseloojangust jäädvustada vapustav kaader (Tallinna siluetiga).

Ilmapäevik: 43. nädala ilm (19.–25.10.2015) (20.10.2015) Tuleb muutliku ilmaga nädal, kuid esialgu on ülekaalus veel antitsüklonid, alles hiljem suureneb ka tsüklonite mõju ja võib üle pika aja märkimisväärne sadugi tulla. Nii see udu tekkis. See on pildistatud Tabasalus pärast loojangut 17.10.2015. Foto: Triinu Sarv.

Ilmapäevik: 42. nädala ilm (12.–18.10.2015) (12.10.2015) Tuleb valdavalt vaikne ja jahe nädal antitsüklonite ülekaaluga ja vähesed sademed on võimalikud alles nädala teises pooles. 8.10.2015.a. kell 21:30. Foto: Kalmer Saar

Ilmapäevik: 41. nädala ilm (5.–11.10.2015) (05.10.2015) Tuleb jahe ja valdavalt sademeteta nädalavahetus, sest valitseb antitsüklon, ainult rannikualad võivad mereefekti mõjul sajuhooge saada. Pilved olid veel pikalt punast tooni 02.10.2015 Merivälja muuli juures. Foto: Triinu Sarv


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam