•  

Tormiuudised 4.-7. detsember

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50

m,, 04.12.2013 18:28
miks tsüklonite põhjaosas kunagi suur õhurõhu erinevus pole?

magevesi, 04.12.2013 19:32
Küsimus ilma ennustajale, Miks erinevad tormid vaibuvad tuule mõttes kui maismaale liiguvad?
Võin ka valesti aru saada millegist, aga küsimusele vastust otsingi :)

m,, 04.12.2013 20:44
eks ikka hõõrdumise tõttu (nt puud ja majad)

Jüri K., 04.12.2013 20:57
Esimeses lähenduses peab rääkima üldisemalt.
Küsimuses on eeldus, nagu oleks see alati nii. Alati on see nii troopiliste tsüklonite korral, sest need saavad energia veeaurust, mida tuleb palju soojalt veepinnalt.
Parasvöötmetsüklonitega on nii ja naa, kuidas kunagi. Mõned tormid nt tekivad maismaal või tugevnevad seal, teised jälle nõrgenevad. Nt USAs tekib ja tugevneb enamik torme maismaal, kust need üldise läänevooluga liiguvad pigem ookeanile. Ookeanil tekivad jälle uued tsüklonid, mis itta liikudes tugevnevad. Kuna paljud Euroopat mõjutavad tsüklonid tekivad kaugel ookeanil, siis jõuavad need maismaale liikumiseks juba maksimaalse arengu staadiumisse ja energiaallikas, milleks on õhumasside vastasseis, ammendub. Kui tsüklon tekib maismaale lähemal, siis see tugevneb ja torm muutub samuti tugevamaks ka Euroopa maismaal. See on eriti nii nt edelatsüklonite korral, need tekivad Biskaia lahel.
Lõunatsüklonite puhul tekibki torm sageli ainult maismaal, nt 2008. a märtsis või novembris. Või kurikuulus 9.-10. detsembri torm, mis tugevnes Ida-Euroopas.
Hõõrdumine nõrgendab küll tuult, aga see on juba teises lähenduses nii ehk muude võrdsete tegurite korral on tuul maismaal piirkihis nõrgem kui vabas atmosfääris või mere kohal olevas piirkihis, sest hõõrdumine avaldab mõju.

m,, 04.12.2013 21:21
aga miks siis pole tsüklonite põhjaosas suurt õhurõhu erinevust?

Liisa, 04.12.2013 21:53
Küsimused möödunud tormist:
1. Millised olid Tallinna maksimaalsed tuulepuhangud?
2. Miks on Harku jaamas kogaeg näidud nii väikesed? Kas varjuline lagendik?

Jüri K., 04.12.2013 22:43
Ilmselt on see seotud lõuna pool asuva antitsükloniga või kõrgrõhkkonnaga, millega on vastasseis ja õhurõhugradient suurem, lõunapoolkeral on vastupildi, tsüklonite põhjaosas on suur gradient, siit paistab see selgelt silma: http://tinyurl.com/oqx9fuc
Lõunatsüklonite korral on gradient võrdsem, vahel on see suurem pigem põhja- või lääneosas, sest pole niipalju mõjutatud Assoori maksimumist.

Harkus oli tugevaim puhang 19,2 m/s.
See asub üsna klindi lähedal. See tähendab, et kui õhk liigub üle klindi serva, siis tekib sinna tuulevari ja samal ajal muudetud turbulentsiga tsoon.

Liisa, 04.12.2013 23:00
Aga mujal Tallinnas võisid iilid ka üle 25 m/s olla? Siin linna osas, kus ma elan, mürises ja mühises küll päris valjult.

Jüri K., 05.12.2013 00:28
Jah, see klindi mõju piirdub ju mõnesaja meetriga. Harku jääb Tallinnast ikka eemale. Kindlasti oli tugevamaid puhanguid linna piires, ehk mõni kõrghoone sai ka 30 m/s tunda.

m,, 05.12.2013 10:53
miks see õhumass labiilne on?

1-10 11-20 21-30 31-40 41-50

Name:

E-mail:

Comment:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam