•  

Kas tõesti talv?

Sorteerimine:   Vanemad eespool   Uuemad eespool

1-10 11-20

m,, 06.01.2014 13:03
kas 08.01 võib tuua uue soojarekordi? hirlami järgi peaks siis olema ilm täitsa kevadine - sisemaal (mitte merel) lõunaeestis lausa +6..+6,5 kraadi oodata.

Jüri K., 06.01.2014 18:33
Eks see hilissügisene või varakevadine ilm on juba mitu nädalat kestnud, peamiselt küll temperatuuri poolest, sest ilm on ikka hall ja kevade tunnet vist eriti ei tekita.
Praeguse ülitsükloni kauges idaservas peaks ööpäevaga kohale jõudma väga soe õhumass, mis kajastub hästi siin: http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/hour_by_hour.html

mart, 06.01.2014 20:34
Kui tõenäoline on mereefekti teke ja selle jõudmine põhjarannikule 10.ja 11 jaanuar,vblla kauemgi? Palun pikemat selgitust, õpin meteoroloogiat alles.

mart, 06.01.2014 21:03
Ja kui tugev see mereefekt olema peaks siis kui tuleb? Samuti palun laiemat selgitust, aitäh ! Tänu teile,jüri,on ilmastik mind huvitama hakanud, seepärast soovingi selgitusi :)

janek, 06.01.2014 22:28
aastal 2007 oli jaanuari ühel hommikul(kuupäeva täpselt ei mäleta,äkki oli 10.)sooja uskumatu 10 kraadi valgamaal,vat see oli rekord.

Jüri K., 06.01.2014 23:05
Suuremad rekordid on tõepoolest suuremad, sest nt nii 2006. kui 2011. a detsembris ju mõõdeti ka üle 10 kraadi sooja, aga lõppenud aastal jäi temperatuur hulga madalamaks. Kui oli üks palju võimsam rekord, mida pole vist aastakümneid olnud: 11. detsembril oli õhumassi temperatuur +10 kraadi.

Vau, see on küll imeline, kui on huvi tekkinud. Mereefekti võiks oodata tsükloni tagalas (11. jaanuaril) ja selle tugevus sõltub lisaks õhumassi temperatuurile ka tuulenihke suurusest. Kui tsükloni tagalas on õhuvoolu suund nt loodest või kirdest ja väikese tuulenihkega, siis võiks nii külmas õhumasis tulla vähemalt keskmise tugevusega mereefekt (või laheefekt kitsamalt). See püsib niikaua, kui püsib õhumass, õhuvoolu sobiv suund ja väike tuulenihe. Võib-olla praegu on seda veel vara öelda, aga tõenäosus on praegu 40-60% lähedal ja kestus kuni 2 ööpäeva.
* - järveefekt (meil õigem nimetada mereefekt) on nähtus, mis seisneb sademete tekkes sooja veekogu tõttu. Järveefekt on oma nime saanud Põhja-Ameerika Suure järvistu järgi, kus see on üsna sagedaseks nähtuseks. Eestis on see nähtus tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka (Soome) lahe või lihtsalt mereefektiks (Rootsis on tuntud nt "lumekahuri" nimetuse all).
Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel, mis on järgmised. Väga külm õhumass suhteliselt sooja veekogu kohal – temperatuurigradient peab avatud veekogu ja umbes 1,5 kilomeetri paksuse õhukihi vahel olema 8-13 või enam kraadi (nt veekogu temperatuur on +5°C, kuid 1,5 km kõrgusel -5...-7°C). Sel juhul on esmased tingimused konvektsiooniks. Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 kilomeetrit lai (ei maksa seetõttu nt Tamula järvel oodata). Et arenevad pilved püsiksid koos ja kasvaksid, peab tuule suund olema suhteliselt püsiv, st ei või olla suurt tuulenihet. Kui tuulenihe on umbes 3 km paksuses õhukihis veekogu kohal üle 60°, siis ei teki mereefekti (või avaldub see väga nõrgalt) isegi enam kui -15°C temperatuurigradiendi puhul. Soodustavateks asjaoludeks on kindlasti mõne frondi, tsükloni või lohu mõju.
Mereefekti tuntakse eelkõige (ohtra) lumetoojana, aga võib avalduda ka lörtsi ja vihmana. See tähendab, et advektiivset konvektsiooni ja äikest saab käsitleda samuti mereefekti ühe esinemisvormina. Näiteks suve teisel poolel ja sügisel, kui sooja mere kohale voolab jahe õhumass, areneb sageli konvektsioon ja võib tekkida advektiivne äike. See oleks siis üks mereefekti vormidest, ehkki tavaliselt seda nii ei käsitleta.
Ma ei tea, kas see oli piisav.

m,, 07.01.2014 13:31
ma arvan, et mereefekti lund saab enim kirde-eestis ja loodenurk ning läänesaared. tln piirkonnas on laht 40 km kitsam kui virumaa rannikul. kirdetuult ka ei lubata, vaid pigem põhja- ja loodetuult.

Jüri K., 07.01.2014 13:59
Tallinna puhul on loodesuunalise õhuvoolu korral veelgi avaram veepind võtta kui kirdesuuna korral, seega võiks muude võrdsete tingimuste korral oodata loodesuunalise õhuvoolu korral Tallinnasse tugevamat mereefekti. Muidugi pole mereefekt endiselt üldsegi midagi kindlat, aga seda ilmselt oodatakse.

m,, 07.01.2014 16:53
nojah, aga soome edelanurk jääb ikkagi ette, läänest ja lääneloodest ning kirdest on tln jaoks sobivaimad suunad. viimase puhul pigem rohkem, kuna külma saabumine on kirdest tavaliselt teravab, kui nt läänest.

Jüri K., 08.01.2014 01:11
Teravam pole päris õige sõna, vaid kirdest saabuv õhumass on tavaliselt külmem kui loodest saabuv.
Muude võrdsete tingimuste korral tähendabki seda, et ainsaks muutujaks jääbki vaba veeala laius olenevalt ilmakaarest, kõik muud tingimused on fikseeritud. Kui hakkate mõõtma, siis oleneb see päris palju asimuudist: kui võtate 70° (suunaga Venemaa ja Karjala), siis tuleb üle 200 km veepinda, kui aga suunaga Loviisa (30° umbes), siis vaid 120 km; nüüd kui võtta asimuudiks 330-340° (Hanko), vaid 100 km, aga kui võtta 300°, siis on üle 300 km vaba vett.
Aga kui arvestame seda, kuidas harilikult on tugevaimad mereefektid olnud, siis on kommentaar õige, et kirdesuunalise õhuvooluga, sest õhumass on siis tavaliselt külmem ja kui asimuut ka sobiv (nii 60-70°), siis ongi tulemuseks see, mida nägime 2009. a lõpus või 2010. a novembris.

1-10 11-20

Name:

E-mail:

Comment:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam