•  

Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008 10:12)

Vaba tõlge Matis Merilainilt
kasutades USA meteoroloog JEFF HABY tähelepanekuid.
Eesti jaoks sobivamaks kohandanud Merike Merilain

Üks tunnustest, mis eristab meedias esinevaid meteorolooge (või ilmateadustajat) teistest, on omadus kirjeldada keerukaid ilmafenomene rahvalikul viisil, mis on ühtviisi arusaadav, meeltlahutav ja kirjeldav.

Samal ajal kui numbrilistel ilmaprognoosidel on tavaliselt üsna ühesugune väljund, on meedia-ilmaennustajad oma keelega tihtilugu loomingulisemad ning suudavad ilma seostada igapäevaste tööde, nagu näiteks aias rohimine, kui ka lihtsate eluliste aspektidega, nagu näiteks riietumine vastavalt ilmale.

Tähtis on mitte ainult kõrg- ja madalrõhkkondade ning sademete vaheldumist näidata, vaid ühtlasi üldist ilmapilti kirjeldada. Näiteks: pilvisuse muutumist päeva vältel, prognoositud vihmasaju kestvust ja intensiivsust, temperatuuri kõikumisi päeva jooksul ning nähtavuse piiratust. See on eriti tähtis siis, kui järsud ilmastikumuutused aset leiavad. Pole erilist mõtet öelda, et homme on kõrgeim temperatuur 25°C, kui külm front pärastlõunal sisse tungib, langetades temperatuuri 15°C peale. Lõuna ajal võib kõrgeim temperatuur ju 25 olla, kuid ilma üldpilt näitab kiiret langust. Vaataja peab teada saama, miks temperatuur langeb ning miks temperatuur hetkel sellise on.

Veel üheks näiteks on tüüplause: "Homme on 40 - protsendiline võimalus sajuks." Sellele võiks paljugi lisada. Järgnevatele küsimustele peab samuti vastama: "Millal vihmasadu algab ja lõpeb? Milline on saju intensiivsus? Milline on sademete tüüp? Kuidas sadu temperatuuri mõjutab? Kui suur on oodatav sademehulk?

On olemas mitmeid mooduseid, kuidas kirjeldada saju võimaluse kasvu. Üheks on seda protsendina väljendada. Üldiselt on see antud 10-protsendilise kasvumäärana, alates 20% (saju tõenäosus on väike) kuni 100% (juba sajab).

Veel üks moodus saju võimalikkuse kirjeldamiseks on sellele kirjeldavaid sõnu lisades, nagu näiteks "üksikud sajuhood", "hõre sadu", "rohkem sadu" jm.
Äikese kirjeldamisel peaks samuti iseloomustama, milline see võib olla. Üldpildi loomiseks võib lisada näiteks ,,üksikud lopsakad lillkapsa-kujulised äikesepilved", "arvukalt esinevad välgusähvatused terve päeva vältel" või ,,tugevad äikesed koos teravate tuule-iilide ja rahega" jne.
Tavaliseks mooduseks ilmaennutuse esitamisel on sümbolid. Neid kasutatakse sagedasti ulatuslike ennustuste graafikute juures. Näiteks: vihmagraafik, vihmagraafik osalise päikesega, äikesepilv vihmasümboliga ning pilv mõnede vihmapiiskadega. Kõige raskem on kirjeldada, et sadu ei kesta tervet päeva.
Ainult vihma sümbol viib vaatajad arusaamisele, et terve päev sajab. Teave, millal vihm algab ja millal lõpeb, on väga tähtis. See "viga" võib juhtuda juba järgneva päeva ilmaennustuse juures. Vaatajad ja kliendid peavad teada saama, millal sadu algab ja lõpeb, eriti siis, kui see juhtub olema hommikuse ja õhtuse liiklustipptunni ajal. Tähtis on ilmasümboleid kirjeldavate ja tähendusrohkete sõnade abil kirjeldada
Ilm võib olla kõige olulisem tegur, mis määrab, kuidas me teisi(lapsi või lapselapsi) ning iseend riietame. Paljud esinejad seostavad teavet sellega, kuidas iseend peaks riidesse panema. Näiteks " hommikul on jahedavõitu, nii et teil võib jakki vaja minna", "täna võiksite vihmavarju kaasa võtta, sest sadu muutub päeva jooksul tihedamaks", " peaksite talveriietuse kapist välja koukima, sest tulekul on hiline külmalaine". Meteoroloogina oled sa moedisainer, sest sa abistad oma kliente riietumisel!

Reisimisolud on veel üheks põhipunktiks, millele meteoroloogid peavad keskenduma. Kui ilmaolud halvenevad, on vaatajad huvitatud, mil määral autoliikulus on häiritud ja kuidas lennuajad hilinevad. Need hilinemised on tihti põhjustatud sajust, eriti lumesajust ja tihedast udust. Suur osa tegev- ja esinevaid meteorolooge tegeleb mingil määral reisiilmadega.
Järjekordne väljakutse meteoroloogidele on ühetaoliste prognooside andmine, mille puhul ilm päevast-päeva muutumatuks jääb.
See vastab reaalsusele vahel ka suvises Eestis, eriti siis, kui kõrgrõhkkond püsib mitme päeva või nädala vältel paigal. Sellistel juhtudel peab isegi väikseimat muutust ilmas liialdama. Näiteks, "täna pärastlõunal võib mõni pilv rohkem olla, kui seda oli viimastel päevadel", " Täna näib olevat kõige soojem päev nädala jooksul", "pikem prognoos võib meile ilmamuutusi tuua’’.
 Nende muutumatu ilma juhtumite puhul on ilmaennustaja isiksus kõige tähtsam. Ekstreemsete ja halbade ilmade puhul peab teadustaja "tõsisema näo ette panema."
Juurdelisatud pisiasjad on need, mis eristavad keskmist meedias esinevat meteoroloogi kõige populaarsematest. Paljud nendest pisidetailidest on seotud prognoosile lisatud teabega ning üleüldise sidemega ennustaja ja kogukonna vahel. Igaüks võib kirjutada ja teavitada prognoosi, kuid ainult vähesed väljavalitud suudavad seda teha "meeltlahutava sädemega" ning - neil on enamus ajast õiged prognoosid. Vähemalt nii näib vaatajale...
Järgnevalt näiteid teabest, mida saaks lisada prognoosile, et seda veelgi huvitavamaks ja tähendusrikkamaks teha:

1. Kuufaasid ning päikesetõusud ja -loojangud 
2. Ilmakeskmised või  ekstreemumid.
3. Ilma mõju sporditegevusele ning väliüritustele.
4. Ekstreemse ilmastiku kaitseks ettevalmistamine 
5. Ilma mõju rahvusvahelisele üritusele
6. Ennustaja isiklik kogemus ilmastikuoluga  -ilmalugu
7. Auto ettevalmistus vastavalt ilmale (antifriis, õli, jahutusvedelik, soojapuhur, jne.)
8. Järve-, jõe- ja rannailmad 
9.  Päikesepõletuse ohud ja võimalikkus
10. Ilma mõju loomadele 

Ilmaga esinejat peetakse tihti ka eksperdiks(kuigi pole vastavat ettevalmistust). Aga sellegipoolest võiksid sel esinejal olla mõned teadmised loodusõnnetustest, okeonograafiast, astronoomiast, geoloogiast, jne.
Ka Eestis tuleb tihti vastata küsimustele nagu:

Mis on komeet?
Mis on päikese- ja kuuvarjutus?
Mis on virmalised ja kuidas need tekivad?
Miks vihm mudalihkeid tekitab?
Mis tekitab laineid?
Mis põhjustab kuufaase?
Miks ainult üht külge kuust on maalt näha?
Kas kuu mõjutab Maa ilma?
Kas päikeseplekid muudavad ilma? Miks on see aasta rohkem putukaid kui eelmine? Kas ilmastik võib põhjustada maavärina? Kas Kagu-Aasia maavärin põhjustas 2005.a. jaanuaritormi?

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam