Usaldusväärse prognoosi saamiseks tuleb vaadata mitut allikat ja neid kombineerida radari-ning satelliidipiltidega. Sel juhul on lootust saada täpsem prognoos. Ainult ühele allikale lootma jäädes, olgu selleks ilm.ee, EMHI, mõni soomlaste prognoos või mis tahes teine allikas, võib rängalt pettuda.
Üksikute kiudpilvede ilmumine taevasse võib järgnevuse algust näidata, eriti siis, kui liiguvad näivalt vastu tuult (pilved liiguvad läänest itta, aga tuul on lõunast, kagust või idast). Foto: Jüri Kamenik
Pilved on väga heaks ilma lühiprognoosimise võimaluseks (nowcasting), sest pilved peegeldavad atmosfääris toimuvaid protsesse ja on seega kaudseks aeroloogiaks.
Burromeeter Tõraveres
Foto: Peep Loorits
Talv saabus tänavu erakordselt vara ning ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas kordub eelmisega võrreldavalt pakaseline ning lumerohke talv. Kas suudavad Atlandi soojad õhumassid murda idapoolse pakase vastupanu? Juba mullu kirjutas Jüri Kamenik sellest, millega tuleks arvestada talveilma ennustamisel:
Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada, V osa.
Satelliidipildid ja pilveinfo.
Eesti ilm on väga muutlik ja ebareeglipärane. Seetõttu on suureks abiks püüda ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi ja neid ametlike prognoosidega põimides ja kombineerides peaks tõusma ilmaennustuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Parim abimees on siiski oma silmaga aknast välja vaadata!
Eesti ilma omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus. Ei ole vale öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult seda ei saagi ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jne, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi.
Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?
Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.
Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.