25. detsembril jõudis Eestisse järjekordne madalrõhulohk ühes soojema ja niiskema õhumassiga. Mitmel pool esines sademeid ja tuul paisus mõnevõrra tugevamaks.
Lumine varahommik Nõmmel 26.10.2012. aastal
Foto: Lea Marmor
Lumi, lörtsi ja tugev tuul. Foto tehtud 26. oktoobril viis aastat tagasi.
Hea ülevaade sellest, millised olid ilmaolud Lääne-Virumaal Simunas enne suure kuumalaine kohale jõudmist ja kuidas saatsid tugevad äikesevihmad kuumuse ära minekut siit piirkonnast.
Taaskord tungib Eestisse niiske troopiline õhumass, mis muudab äikeseohu väga suureks, võib esineda ohtlikke nähtuseid.
Kairo Kiitsak. Ilmaolud enne suurt äikesestormi Simunas 12.08.2017
Laupäeval on tulemas kõrgrõhkkonna servas tänavuse suve kõige kuumem päev, kuid merelt lähenev madalrõhkkond muudab olukorra ebastabiilseks ja toob kaasa äikeseohu. Hoiamegi siin päevikus ilmaarengutel silma peal!
Suvi on alanud.
Ülevaade juunikuu esimese poole ilmadest Tartumaal Alatskivil, ajavahemikus 7.-14. juuni.
Üks juunipäev Alatskivil
23. nädala ilm (5.–11.06.2017):
Aeglaselt liikuv sajuala andis tuleohu kustumiseks viimaks piisava sajuhulga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Peipsi järv 4. juunil 2017.a.
Ülevaade juunikuu alguse ilmadest Alatskivil.
Ülevaade maikuu ilmadest Alatskivil.
Maikuu lõpp toomingaõites
Ülevaated sellest, millised on ilmaolud peamiselt Simuna või Jõgeva piirkonnas.
Ilma ülevaade 23...30. mail 2017.
Keskpäeval oli ilm Tartus veel päikeseline, kuid rohked joonpilved andsid ilmamuutusest märku. Juba mõne tunni pärast läks pilve.
25.12.2012 Nõmmel
Foto: Lea Marmor
Igal aastal oodatakse ilusaid valgeid jõule, kuid viimasel ajal on nendega kitsas käes. Mullu olid näiteks rohelised jõulud. Kuidas tänavu? Pühad paistavad tulema küll tuulised ja soojad, aga eriti just ida pool on õhkõrn lootus ka veidi rohkem valget värvi näha. Hoiame siin päevikus ilmal silma peal!
Foto: Triinu Sarv
Novembri viimased päevad on jälle talvisema näoga, pühapäev-esmaspäev ka tormised ja ehk isegi tuisused. Sooja mere tõttu võib rannikule lund tuua järve-efekt (meie puhul oleks ilmselt õigem öelda mereefekt), aga lumekoguseid on veel raske ette ennustada. Hoiame siis ilmaoludel jooksvalt silma peal!
Foto: Elviira Vehh
"Kui mardipäeval külmetab, on jõuluks sula" ja "Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab", ütleb vanarahvatarkus. Elame-näeme ja täpsemalt kirjutame ilmapäevikus, mis sellest talvest saab ja saama hakkab.
Talv süveneb kiiresti ja tuisk toob külma. Loodus on oma arengus jõudnud peaaegu kaks kuud ette ehk detsembri lõppu.
Tuleb mõõdukalt soe, kuid sagedaste sadudega ilm, sest määravaks on läänetsüklonid. Selgematel hetkedel võib olla sooja üle 20 kraadi, kuid saju ajal ikka vähem; samas ööd on soojad – enamasti üle 10 kraadi, aeg-ajalt võib ette tulla koguni 15-kraadiseid öid.
Jarmo Arusoo. 9.07.2016 Lähte
Tuleb varasematest jahedam ja tuulisem nädal, sageli sajab hoovihma.
Äike 3. juulil Iisakus. Aigar Tellingu foto
Prognoos näitab erilist niiskuse koondumist Eesti kohale 26. juunil, kui kohati võib kastepunkti temperatuur tõusta üle 25 °C. Kunagi küsisin magistritöö tarbeks Ilmateenistuselt äärmusnäitajaid erinevate ilmaelementide kohta ja kastepunkti kohta selgus, et kõik usaldusväärsed seni mõõdetud kastepunkti temperatuurid on jäänud alla 25 °C (nt mõõdeti 7.08.2010 kella 13 ja 14 vahel Kihnus maksimaalseks kastepunkti temperatuuriks 24,5 °C). Kas siis võib tulla uus usaldusväärne kastepunkti temperatuuri teadaolev rekord, eks paistab, aga võimalus on küll olemas.
Tormine 18. juuni. Päevakorras tulised jaanid (!?)
19. juunil hakkab tugevnema Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon, mis muudab ilma kuivemaks ja soojemaks. Samas jääb Eesti kuuma õhumassi äärealadele, nii et 21. juunil võib Ida-Eestis olla suhteliselt suur äikesevõimalus. Ilm on suviselt soe.
Vihmaraju Jõgeval. Autori foto
Tuleb varasematest märksa jahedam ja sajusem nädal. On nii arktilise kui märksa soojemate-niiskemate õhumasside sissetunge.
5. juunil on Läänemere kohal kõrgrõhkkonna idaserv. Selles kandus Eesti kohale niiskem õhumass, mistõttu pilvisus tihenes ja siin-seal sajab hoovihma, on pisike äikesevõimalus. Arktilises õhumassis püsib õhutemperatuur valdavalt 15 °C madalamal.
Sademete ja äikese osas on 29.–31. mai endiselt väga segane: Euroopa mudel näitab südasuvise kuumuse saabumist, rohkelt sademeid ja äikest, aga GFS eriti mitte. Paistab, et kindel on ainult see, et läheb tunduvalt soojemaks.
Oli varasemast jahedam ja sajusem nädal. Ida-Eestis on paiku, kus 15. mai seisuga pole 17 päeva sadanud, sest lõunatsükloni sajud ei ulatunud sinna.
Tuleb soe ja päikeseline nädal. Nädala lõpus suureneb lõunatsüklonite mõju: kuumas niiskes õhumassis on oodata sademeid ja äikest.
Antitsüklon püsib mõne päeva veel, siis laguneb: asemele tuleb põhjatsüklon, mis viib sooja õhumassi, aga sademeid tõenäoliselt ei anna, seejärel lõunatsüklon, mis toob kuuma ja niiske õhumassi ning võib anda palju sademeid ja äikest.
Purtse jõgi
27.04.16 Lüganuse lähedal
Foto: Merle Poll
Ilmamuutus
Hommik oli külm, kuid õhtuks peaks vihm ka Põhja-Eesti kanti saabuma. 24.04.2016.Kuusalu
Foto: Jüri Voit
.24. aprillil tekkis Kaliningradi lähedal lõunatsüklon. See liigub üle Eesti põhja ja t kaasa tugeva laussaju. Sajab vihma ja lörtsi, aga võib ka lund tulla
Foto: Kalmer Saar
Soe õhumass asendub külma ja niiske õhumassiga, kus sooja tuleb tõenäoliselt kõikjal alla 10 °C. Sagedased on sajuhood, võib olla äikest.
9. aprillil jäi Eesti rõhkkondade vahele, kus ilm oli muutlik. Päeval arenesid mitmel pool rünksajupilved, mis tõid jääkruupe ja rahet (>0,5 cm läbimõõdus). Seda põhjustas ilmselt madal tropopaus ja sellega seotud dünaamilised tegurid troposfääris. Juhtum on märkimisväärselt sarnane 17. juuliga möödunud aastast – rahepuhang kattus tropopausi miinimumi ja madalrõhulohu / jugavooluga.
Virmalised Järvamaal
02.04.2016
Foto: Ain Paloson
Eesti kohal on kõrgrõhuhari, aga öösel saabus soe front laussajuga (vihm), kuid õhumass pole eriti soe. Enne pilvisuse tihenemist võis öösel näha eredaid virmalisi.
Selle viimase lume nokime kambaga lihtsalt ära
26.03.2016 Põlvamaal
Foto: Evelin Nummert
Täna ehk 27. märtsil on esimene nn absoluutne kevadpäev (kevad nii kalendri, ilma kui looduse poolest). Sooja on täna-homme oodata 7-12 kraadi, saartel, kus kohati udune, on kõledam.
20.03.2016 Järvamaa
Foto: Ain Paloson
Polaarfrondil tekkinud lained ja osatsüklonid kihutavad üle Läänemere kagusse. 21. märtsil saab Eesti ühest sellisest koos lumesajuga osa. Pakaseline õhumass küll soojeneb päev-päevalt, aga jääb ikka talviseks. Selge ilmaga on öösiti mõnel pool -10...-15 °C, kuid päeviti tõuseb 0 °C lähedale, saju ajal on külmem.
Hommikune udu ja miinuskraadid lõid talvemeeleolu.
13.03.2016, Raplamaa
Foto: Riina Mändel
Täna, 13. märtsil jätkus antitsükloni mõjul rahulik ja sademeteta ilm. Alates Loode-Eestist tekkis udu, mis levis pea kõikjale ja tekkis härmatis, ainult saartel ja Kagu-Eestis jäi uduvabaks. Päeval selgines peamiselt Ida-Eestis, mujal oli pilvine või päris pilves, Loode-Eestis udune.
Täna, 6. märtsil hakkas ilma määrama Kesk-Euroopast lähenev lõunatsüklon. Kuna rõhuväli on väikesegradiendiline, siis ilm püsis rahulik ja esialgu pilves, kohati udune. Lõunast saabus selgema taevaga ala, mistõttu ilm selgines ja muutus päikeseliseks. Selge taevaga ala liigub üle Eesti lõunast põhja, hiljem läheb uuesti pilve.
Foto: Ingrid Tiitre
28. veebruaril jäi Eesti sadulasse (rõhkkondade vaheline väikesegradiendiline baariline väli), samal ajal tugevnes antitsüklonite mõju. Türreeni merele jõudis tohutu lõunatsüklon, mille põhjaserv ulatus Kesk-Euroopani.
Sadul muutis ilma vaikseks, samas enamasti püsis pilves, selgines vaid mõnedes kohtades, nt Tartumaal ja sealt kagu pool.
Pühapäev lumesajus
21.02.16 Puhja, Kavilda
Foto: Ülle Loog
Täna asendus lõunavool läänevooluga, sest Venemaa antitsüklon triivis üha kaugemale itta ja võimaldas läänetsüklonite pääsu Läänemerele. Sellega seoses läks tuulisemaks, kohati tuiskas veidi. Sadas enamasti lund, Lääne-Eesti kohati ka lörtsi ja saartel vihma.
Saunapäev
13.02.2016 Tuhala
Foto: Ilme Parik
14. veebruaril määrab ilma lõunatsüklon oma lõunalohkudega – need liiguvad Venemaa kuuma ja tugeva antitsükloni lääneservas lõunast põhja.
Jäine
07.02.2016 Türil
Foto: Maret Karu
7. veebruaril oli ilm tsükloni soojas sektoris udune, kohati oli vihmahooge ja õhutemperatuur jäi 1...4 °C vahemikku. Järgmistel päevadel määrab ilma sama madalrõhusüsteemi idaserv, kus on soe ja niiske ilm, aeg-ajalt liigub üle maa vihmasadu.
Eesti ilma määrab järgneval paaril päeval endiselt Norra mere tsüklon, milles õhumass jahtub (suureneb lörtsi ja märja lume võimalus). Sellega peaks uus tsüklon liituma 2. veebruariks. See toob sooja ja niiske õhumassi koos vihma ja tugeva tuulega. Tekkiv ühistsüklon jääb ilma kujundama samuti mitmeks päevaks ja õhumassi jahtumisel suureneb lörtsi ja lume võimalus.
Täna tõi Läänemerele jõudnud madalrõhulohk lumesaju, kohati on sadu intensiivne, sh ka Tallinnas, sest tugeva frontaalse mõjutuse korral ei määra aluspind ega orograafia kuigi palju. Viimast asjaolu tuleb arvestada ka järgmiste sadude korral.
Õhutemperatuur tõusis keskpäevaks kõikjal üle -10 °C, saarte rannikualadel püsis kohati jätkuvalt 0...2 °C.
Haikala
Tugev loodetuul tõstis õhutemperatuuri -1 kraadini.15.01.2016.Andineeme
Foto: Jüri Voit
17. jaanuaril määras ilma jätkuvalt madalrõhuvöönd, millega liitus lõunatsüklon ja sukelduja loodest. Nende mõjul tihenes pilvisus ja alates Põhja-Eestist hakkas hooti lund sadama.
Rebane hiirejahil
10.01.16 Puhja
Foto: Ülle Loog
Tänase ööpäeva jooksul peaks pilvisus tihenema ja hakkama lund sadama, tugeva tuule korral võib olla tuisku. Märkimisväärsemat sadu on oodata 12. jaanuariks, kui tsüklon tuleb Eesti kohale (või väga lähedale).
Hommikune meri
Foto: Peep Loorits
Uus idatsüklon on tulekul. See on suurem ja külmema õhumassiga, mistõttu prognoositakse -25...30 °C – võib selge vaikse ilmaga tulla, aga rannikualadel võib tsükloni lähenedes jälle mereefekt tugevneda.
Õhtu Haapsalus
Foto: Valeri47
Üks torm tuleb, teine läheb. Hoiame neil siin tormipäevikus silma peal + tähtsamad lingid.
Ilmateenistus: Eesti hoiatused
7.12. lääne- ja loodetuul sisemaal puhanguti 15-20, rannikul kuni 25, ennelõunal Hiiumaal ja looderannikul kuni 28 m/s. Õhtu poole annab tormituul tasapisi järele..
Tormine nädal.
Tormine Tartu
Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem.
Sombune Tõravere
Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem.
Foto: Keskpäev Tartus
Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem.
Foto: 1.12.2015 kl 22.24 Laagris.
Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutlikku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem.
28.11.2015 Tormine meri. Foto: Triinu Sarv
Ilmateenistus:
30.11. hommikul püsib mandril lõuna- ja edelatuul puhanguti 16, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa sisealadel kuni 20 m/s, rannikul 25, Saare- ja Hiiumaal 30 m/s.
Nädala ilma ülevaade. Külmem ja rahulikum aeg on saanud läbi ning asendunud sooja tormise ilmaga.
25.11.15 Puhja. Foto: Ülle Loog
Foto: Triinu Sarv
Tuleb rahulik ja väheste sademetega nädal. Varasemast on hulga külmem – ülekaalu võivad saavutada miinuskraadid ja 21. novembril maha sadanud lumi võib esialgu püsima jääda.
Foto: Jana Kuusemäe.
22. novembri öösel oli Põhja-Eestis veel tormine ilm, hooti sadas lund ja tuiskas. Tuul tugevnes kuni 30 m/s (Loksal 29,7 m/s). Hommikuks jõudis tormi toonud ja tasapisi täituv tsüklon Karjala kohale, mistõttu ilm rahunes. Kaugemal sisemaal oli ilm rahulik ja kohati päris selge.
Tuleb muutliku ilmaga, kuid soe nädal, sest Eestit mõjutab läänetsüklonite seeria – tugevate ja kestvate udude aeg on mõneks ajaks möödas.
Vaade 7. novembril Munamäe vaatetornist. Ain Vindi foto
Põuane oktoober (tolmukuu) on läbi, kuid nädal ei too olulisi muutusi: valitseb küll väga soe ja niiske õhumass, ent sajuvõimalus on vähemalt esialgu väike.
Soe ja sombune 31. oktoober Meriväljal. Autori foto
Tuleb üsna muutliku ilmaga nädal, kuid paistab, et ülekaalu saavutab lõpuks antitsüklon.
Tänu Tarmole õnnestus 24. oktoobri päikeseloojangust jäädvustada vapustav kaader (Tallinna siluetiga).
Tuleb muutliku ilmaga nädal, kuid esialgu on ülekaalus veel antitsüklonid, alles hiljem suureneb ka tsüklonite mõju ja võib üle pika aja märkimisväärne sadugi tulla.
Nii see udu tekkis. See on pildistatud Tabasalus pärast loojangut 17.10.2015. Foto: Triinu Sarv.
Tuleb valdavalt vaikne ja jahe nädal antitsüklonite ülekaaluga ja vähesed sademed on võimalikud alles nädala teises pooles.
8.10.2015.a. kell 21:30. Foto: Kalmer Saar
Tuleb jahe ja valdavalt sademeteta nädalavahetus, sest valitseb antitsüklon, ainult rannikualad võivad mereefekti mõjul sajuhooge saada.
Pilved olid veel pikalt punast tooni 02.10.2015 Merivälja muuli juures. Foto: Triinu Sarv
Tuleb sügise alguse kohta üsna tavaline nädal nii õhutemperatuuri kui aktiviseeruva tsüklonaalse tegevuse poolest (eriti 70ndatel laiustel). Esialgu on tendents jahenemisele, kuni nädala teiseks pooleks kujuneb välja uus, senisest madalam temperatuurifoon.
27. septembri hommikune udu ja hall Lääne-Virumaal Simunas. Kairo Kiitsaku foto
Tuleb soe septembrinädal, kuid ilma kujundavad vaheldumisi nii tsüklonid kui antitsüklonid.
Vahel on pilvede alumine piir sile nagu lõigatud. 20.09.2015 Laagris. Autori foto
Tuleb septembri keskpaiga kohta väga soe nädal, mõnel päeval võib olla suviselt soe.
Kakumäe rand 10.09.2015. Foto: Triinu Sarv
Nädala algul kujundab ilma veel Venemaale liikuv suur tsüklon, mis toob esialgu hoovihmu ja kohatist äikest, aga ka tuule tugevnemist, samas läheb jahedamaks.
Nädala teisel poolel hakkab ilma määrama läänest saabuv soe antitsüklon. See võib tuua vananaistesuvele iseloomuliku ilma.
12 08 2015 öine äike meenutamas suve Eesti kagunurgas. Foto: Andres Kunnus
Nädal on valdavalt sajune, kuid suhteliselt soe (ööpäeva keskmine vastab veel suve kriteeriumidele).
Mitmesuguseid pilvi Vasalemmas. Andres Tuzbergi foto
Jätkub esialgu jaheda antitsükloni liikumine lõuna poole, kuid aja jooksul see soojeneb. Seetõttu on oodata tuule nõrgenemist ja ööpäevase temperatuuriamplituudi suurenemist, sest ilm on valdavalt selge.
Päikeseline ilm 16. augustil Kibunas
Nädal toob südasuviselt soojad ilmad nagu oleks juuli. Nädal algas edelast saabunud sooja antitsükloniga, mis hoiab ilma päikeselise ja kuni 26 °C soojana.
Kuna antitsüklon jõuab ida ja kagu poole, siis selle lääneservas läheb kuum õhumass taas liikvele. Nii läheneb õhutemperatuur 12. augustil taas 30 °C ja võib olla äikest, eriti Ida-Eestis.
Inge Baikov. 6. augusti õhtu, Raplamaa, Kumma.
Viimase kahe-kolme nädala augustiilmad (jahedad, sageli udused hommikud ja hoovihmadega päevad) lõppevad, sest muutus on ukse ees: tagasi võib oodata juulit või õigemini juulile iseloomulikke südasuviselt sooje ilmu.
Äikeseline 30. juuli õhtu Pärnus. Kairo Kiitsaku foto
2004. a saabus augusti alguses mõneks päevaks südasuviselt soe ja vaikne ilm, st klassikaline rannailm. Mudelid näitavad hetkel küll sellist võimalust, kuid aeg näitab, mis sellest saab.
Võimas rünk- ja kihtrünkpilvede segu Kibuna (Harjumaal) kohal
Ilm on sageli vihmahoogudega ja jahe või mõõdukalt soe, sest püsib läänetsüklonite ülekaal. Soojemaks ja kuivemaks võib kujuneda 21. juuli.
Nõmmel 16.07.2015. Triinu Sarve foto
Kuigi tsükloni mõju aegamisi väheneb, sest see eemaldub põhja suunas, jääb sajuvõimalus ikka üsna suureks. Päris kuiva päeva ilmselt ei tule, sest asemele pole saabumas ei antitsüklonit ega piisavalt tugevat kõrgrõhuharja.
12.07.2015 Pärnumaal Toris. Foto: karmar
Juuliga alanud südasuvised ilmad saavad otsa, sest troopilise õhumassiga täidetud antitsüklon laguneb ja asemele tulevad läänetsüklonid – nii avatakse uus sajuperiood.
Ain Vindi. Helkivad Tartus 04.07.2015
Nädala alguses määrab ilma läänest itta liikuv madalrõhulohk. Selle eel ilm soojeneb, kuid suureneb ka vihmavõimalus. Hiljem suureneb antitsükloni mõju, mistõttu ilm muutub päikeselisemaks ja nädala lõpus ka soojemaks.
Eesti ilma kujundab jätkuvalt madalrõhuväli või tsüklonid. Seetõttu on ilm sageli sajune ja sooja eriti üle 20 °C loota pole.
Suvine leitsak lükati itta - põhjuseks Rootsist Soome liikunud uus tsüklon. Nädal on tavapärase soojuse ja sagedaste hoovihmadega.
Foto: Eve Kõrts
Ebatavaliselt kaua kestnud kevad jätkub, sest ilm pole veel suvesse jõudnud – ööpäeva keskmine on veel alla 13 °C. Mai lõpust alates on järjestikused läänetsüklonid toonud tormised ilmad: nii oli näiteks 3. juunil tuulepuhanguid kohati üle 25 m/s. Erandiks polnud ka 7. juuni.
29.-31. mail kujundab ilma läänetsüklonite idaserv. See tagab keskmisele lähedase õhutemperatuurifooni ehk valdavalt on sooja alla 20°C ja öösel alla 10°C, püsib hoovihmade võimalus.
Nii Venemaa tsükloni põhjaservast kui aktiviseerunud läänetsükloni idaservas lõunast tuleb soojust juurde, mistõttu vähemalt kohati on oodata üle 15°C.
Ekstreemne kuumalaine on jõudnud Lõuna-Euroopasse. Sardiinias oli juba üle 40°C.
Foto: Vello Mägi
Kas tuleb täna äikest või ei tule? Hiljuti Eesti Pilveatlase avaldanud Jüri Kamenik sõitis täna igatahes äikesjehile. Kellel selline võimalus puudub, saab ilma jälgida ka arvuti tagant lahkumata - aitame tänases jätku-uudises võimalikul äikesel silma peal hoida ja üritame ka Jüri käest värskeid teateid saada.
Üle 10-kraadist sooja on oodata endiselt nädala lõpuks ehk 10. aprilliks.
Konvektiivne pilvestik Luunjas (suunaga loodesse). Erik Kraanvelti foto
Kui nädala esimene pool on päikeseline ja rekordsoe, siis nädala lõpus läheb ilm palju külmemaks ja õhutemperatuur jääda kogu ööpäeva vältel alla 0°C.
21. märtsil ilm selgines, kui kuni keskpäevani sadas kohati Lõuna-Eestis lund, kusjuures sadu oli hootine. Saabunud arktilises õhumassis jätkus tugeva tuulega külma õhu juurde ja seetõttu õhutemperatuur üle 0°C mõnel pool ei tõusnud.
Ka Piret ja Tõll jälgisid virmalisi. Pildistatud Ninase külas Saaremaal 18.03.2015. Foto: Marko Palm
Kui nädala esimesel poolel on ülekaalus tsüklonite mõju, mistõttu päevad võivad olla pilvised ja pisut on vihmagi oodata, siis teisel poolel on oodata antitsükloni tugevnemist. Hetkel on kõik mudelid ühte meelt, et Läänemere või Skandinaavia kohale tekib väga tugev antitsüklon (õhurõhk 1045-1055 hPa), mille vahetus läheduses on oodata järjestikku selgeid, vaikseid ja sooje kevadisi päevi.
Märts on arvutatud pikaajalisest keskmisest mitme kraadi võrra soojemaks ja nii näib see ka minevat (NOAA).
Varakevad on jõudnud enamikesse kohtadesse (lumi on suures osas sulanud), ainult kõrgustikel, eriti Haanjas, on lund veel päris palju, mistõttu seal jätkub kevadtalv.
8. märtsil jõuab Eesti kohale ebatavaliselt soe õhumass. Seetõttu on isegi pilves ja tuulise ilmaga oodata sooja 10°C, kus peaks päikeselisem olema, seal rohkemgi. Endiselt näitab pilvisuse prognoos, et selgimisi on oodata alles õhtuks.
Nädal on väga soe ja üsna vaikne, sest tsüklonid jäävad enamasti kaugele. Samal ajal mõjutab ilma Venemaa sooja antitsükloni serv.
23.02.2015 õhtul võis Tallinna kohal jälgida mammat (kõrgrünkpilvedel)
Antitsüklon liigub kiiresti lõuna poole ja selle mõju väheneb. Nii ootab ees ilmselt veel üks päikeseline päev, kuid seejärel läheb pilviseks ja tunduvalt soojemaks, millega kaasneb ilmselt ka sadu.
16.02.2015.a. Üle pika aja on taas selget taevast ja kohe muutub see öö värviliseks Foto: Kalmer Saar
Nädal algas üsna talvise ilmaga, kuid see võib jääda pikemaks ajaks kõige külmemaks ööpäevaks. Ilm on pigem rahulik, sest tsüklonid jäävad kaugemale.
Vaikus on saabunud. Foto: astel2203
Foto: Eve Kõrts
Küünlakuu esimene nädal toob vahelduseks miinuskraade, aga mitte suuremat lumelisa.
Ilm muutub: senine võrdlemisi vaikne, pilvine ja ebamäärases rõhkkonnas kujunenud ilm asendub sajusema, tuulisema ja tsüklonite kujundatava ilmaga.
Sajused ja tuulised ilmad on mõneks ajaks möödas ja nädalaks kujundab ilma antitsüklon. See toob vaikse ja enamasti kuiva ilma.
Foto: Reet Sepp
Nädalavahetusel ilma teinud tsüklon tõi kõikjale lund ja sadmeid tuleb lisaks. Sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Jälgime siin ilmapäevikus ilma ja edastame värskeid uudiseid. Püsige lainel!
Foto: Haapsalu2005@TommyB
Kümme aastat on möödas 2005. aasta jaanuaritormist ja tulekul on järjekordne jaanuaritorm. Tema mõju Eestile sõltub tsükloni trajektoorist. ja tormipäevik aitabki tormi teekonnaga kursis olla.
Mitmepäevane torm sai läbi. Tsükloni tagalas jõudis kohale arktiline õhumass. Selles arenes antitsüklon, mis liigub kahe päeva jooksul üle Eesti kagusse. Seega on kaks päeva üsna karget talveilma, siis toovad uued läänetsüklonid soojema ja tormisema ilma tagasi.
3.01.2015 Viljandimaal Foto: Vello Mägi
Foto: Ilme Parik
Ilmateenistus: 4.01 loode- ja põhjatuul sisemaal puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20-25 m/s. Ilm külmeneb. Sajab lund ja lörtsi. Mitmel pool tuiskab.
Teed muutuvad libedaks.
Huvitaval kombel kattus seekord astronoomilise ja klimatoloogilise talve algus. Talv on nii kalendri kui ilma mõttes küll käes, kuid kas talveilm jääb püsima?
Läheb talvisemaks!
Foto: Reet Sepp
13.12. päeval eemaldus tsüklon Soome kagurannikule ja selle järel registreeriti Eesti mandriosas tugevaid lääne- ja loodetuule iile, saartel aga hakkas tuul juba nõrgenema.
Talvist ilma pole oodata ka lähinädalatel. Valdavalt jätkub tuuline ja plusskraadega ilm. Tsüklonid tulevad juba pisut lähemale, nii et erakordselt põuane sügis saab ehk sademetena pisut leevendust.
Mitmeid päevi on ilm püsinud talvine, kuid nüüd oleme suure ilmamuutuse lävel.
Praeguse seisuga võib eeltalve alguseks pidada 15.-18. novembrit, kui ilm selgines ja külmenes
Üha rohkem aega on õhutemperatuur miinuspoolel ja juba näib, et algamas on eeltalv. Viimane on määratletud nii: eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.
Niipea veel talve pole oodata.
Foto: Riina Mändel
Ilmateenistus prognoosis kuu alguses, et oktoobri viimasel kümnendil vahelduvad kõrg- ja madalrõhkkonnad ning ilm on muutlik. Paistab, et nii lähebki.
Foto: Leili Valdmets
Käes on oktoobri keskpaik, mil väga sageli on maha sadanud esimesed ajutised valged sademed. Ilm läheb külmemaks ja lumekruupe on oodata ka tänavu.
USA ilmateenistuse oktoobrikuu prognoos. Skaalal vasakule poole jäävad sinised toonid näitavad keskmisest madalamaid ja paremale poole jäävad toonid näitavad keskmisest kõrgemaid temperatuure.
Foto: Peep Loorits
Astronoomilise sügise algus on 23. septembril kell 05.29 Eesti aja järgi. Jälgime siin igapäevaselt sügisese ilma käiku.
Foto: Leili Roosalk
Hilissuvi hakkab vaikselt sügiseks minema - hoiame igapäevastel ilma-arengutel silma peal!
Foto: Knut Nuudi
Äike ja hoovihm 13. ja 14. juulil võivad tugevad olla. Ilmateenistuse prognoos 13. juuliks ütleb, et Päeva jooksul pilvisus tiheneb. Pärastlõunal suureneb hoovihma ja äikese võimalus. Õhtul sajab paljudes kohtades hoovihma, on äikest ja sadu võib kohati tugev olla. Puhub ida- ja kagutuul 5-11, rannikul puhanguti 14 m/s, äikese ajal on tugevaid puhanguid. Õhutemperatuur on 23..29°C.
Klassikaline Eesti jaanipäev. 23.06.2012 Hiiumaal. Foto: Maria Raig
Jaanilaupäevani on veel aega enam kui nädal ja täpset ilmaprognoosi võimatu avaldada. Ilmataadi käitumine on küll tihtipeale spontaanne ja arvamatu, kuid tema tegemistel on siiski võimalik silma peal hoida ja juba uue nädala keskpaiku saab juba üsna täpselt öelda, mida ta jaanialaupäeval teeb. Täna ongi paras aeg hakata jälgima, kuidas ilmateade ajas muutub ja päev-päevalt täpsustub. Võtame prognooside aluseks populaarsed ilmaleheküljed ja paigaks Eesti keskpaigas asuva Paide.
Äike Kuusalu taga mere kohal.18.05.2013
Foto: Jüri Voit
Täpselt aasta tagasi, 18.05.2013 mõõdeti Võrus maksimaalseks õhutemperatuuriks 30,8 °C ja oli ka äikest. Kuidas tänavu?
Kui kaugel on vihmapilved ja kus parasjagu äike, saab vaadata aadressilt ilm.ee/pikne ja ka siinses uudisvoos anname teada ilma arengutest.
Eestis algas veebruar suure ilmamuutusega, millega kaasneb tuisk, lumesajud, jäävihm ja keerulised teeolud. Tugeva inversiooni tõttu püsib ilm pikka aega pilves.
Sula tuleb Eestisse üldiselt 7.-8. veebruari paiku, ainult saartel on võimalik, et juba varem.
Eesti 13.12.2013 12:27
13.12. püsib tormine ilm. Puhub loodetuul 14-17, puhanguti 20, põhjarannikul 25 m/s. Päeva jooksul lääne poolt alates tuul nõrgeneb.
Kui Saksamaal oli tsükloni nimi juba varakult teada - Xavier, siis Taanis sai torm nimeks Bodil ja Rootsis Sven. Norras polnud torm piisavalt tugev, et sellele nime anda.
Detsember algab tormiselt ja püüame siinses uudisvoos edastada uudiseid tormi arengust. Kommentaaridesse ootame endiselt teateid ilmaoludest Eesti erinevates paikades. Oodatud on ka fotod.
Ilm on praegu väga muutlik - hoiame siis selle arengutel silma peal. Kommentaaridesse ootame aga tähelepanekuid ilmaolude kohta Eesti erinevatest paikadest.
Veetase Pärnus
Pärnus 29.10.2013 kell 07:54
Foto: Avo Soidla
Eesti Ilmateenistus:
28.-29. oktoobri tormi järelkaja
30.10.2013
Esmaspäeval (28.10) jõudis Atlandilt väga äge tsüklon Briti saartele ja tõstis tuule puhanguti kuni 44 m/s. Jätkas väga kiiresti teed üle Põhjamere. Taanit räsisid läbi aegade tugevaimad tuuleiilid 53,5 m/s. Teisipäeva öösel üle Rootsi kiirustanud tsükloni servas mõõdeti puhanguid kuni 42 m/s.
Tänavune suvi oli pikk ja helde, sügis on olnud suhteliselt soe ja erakordselt värvikirev, ühtegi sügistormi pole veel olnudki. Ka 17. oktoobril saabuv torm on siiski leebemate killast.
10.08.2013
Äike 8. augusti hilisõhtul oli väga aktiivne ja ilm.ee augustikuu galeriisse ja Pilvejahile on saabunud mitmeid suurepäraseid fotosid sellest erakordsest vaatemängust.
Venemaa põhjaosas on väga palav ja sealne suur soe liigub tsükloni serva pidi meie poole. Õhumassi vahetus toob kaasa hoovihma ja äikese.
Reaalajas andmed ja prognoosid äikese kohta on koondatud leheküljele ilm.ee/pikne
Eestisse saabus kagust väga soe ja niiske õhumass, mis loob soodsad tingimused äikeste tekkeks. Tõsisematele äikesehuvilistele on abiks "Äikeste jälgimise ja seletuste lehekülg" , kuid püüame ka siinses uudisvoos inimesi toimuvaga kursis hoida. Kindlasti aitavad ka lugejate kommentaarid sellele kaasa!
EMHI lumekaart 03.03.2013
Kell 20.43:
EMHI hoiatus
Eesti 30.01.2013 20:37
Ida-Eestis sajab lund ja tuiskab. Puhub lõuna- ja kagutuul puhanguti 14-17 m/s.
EMHI: Laupäeval (1.12.) muutub põhjapoolne külm kõrgrõhuala võimsamaks ja lõuna poolt tulnud madalrõhkkond nõrgeneb. Eesti jääb selle põhjaserva. Öösel sajab aeg-ajalt lund, võib veel nõrka tuisku olla. Ida- ja kirdetuule puhangud ulatuvad öö hakul 15 m/s, hiljem tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on -5..-9°C, Kesk- ja Ida-Eestis võib kohati veidi alla -10°C langeda. Päeva jooksul jäävad sajuhood harvaks. Üksnes põhjarannikule võib lahelt tihedamaid lumepilvi jõuda. Ida- ja kirdetuul on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on -3..-8°C, õhtu poole langeb.
Keerulised ilmaolud. Pidevalt täienenud uudisvoog.
Pidevalt täienevad ilmateemalised uudised ja tähelepanekud.
Jooksvalt täienevad udised ja tähelepanekud juuli vimaste päevade ilma kohta.
Kasutame taas pidevalt täienevat tähelepanekute ja uudiste voogu, sest 12. juuli ilm tuleb praeguse seisuga märkimisväärsete ilmaoludega.
Palav ja äikeseline nädalavahetus. Pidevalt täienevad ilmateemalised uudised ja tähelepanekud. Lõpetuseks üks võimas pilvepilt.
Pidevalt täienevad ilmateemalised tähelepanekud ja uudised.
Pidevalt täienevad ilmateemalised tähelepanekud ja uudised.
Saksamaa meteoroloogid on tormi ristinud ULLI-ks, Norra meteoroloogid EMIL-iks
Pidevalt täienevad ilmateemalised tähelepanekud ja uudised.
Pidevalt täienevad ilmateemalised tähelepanekud ja uudised.
Pidevalt täienevad ilmateemalised tähelepanekud ja uudised.
Värsked, pidevalt täienevad ilmauudised.
