•  

Orkaan Ophelia järelmats Eestis

NB! Eestisse jõudis eksootiliste omadustega õhumass, mis põhjustas erakordseid valgusolusid.

Sven-Erik Enno kohas nimega Exeter, Devon.
16. oktoober kell 18:38 ·

Kõige muljetavaldavam, ootamatum ja ähvardavam oli aga punane "marsivalgus", sest troopikast oli see orkaan endasse haaranud suure hulga Sahara kõrbe tolmu, mis siis siin taevast ja päikest värvis.

Loe edasi ›››

Orkaan Ophelia ohustab Euroopat!?

Täiendatud 14. oktoobril!
Orkaan Ophelia võib parasvöötmelise tormitsüklonina jõuda Euroopasse. 

Ophelia 14. oktoobril (Naval Research Laboratory)

Loe edasi ›››

Atlandi ookean on orkaanide kasvulava ehk suur orkaaniülevaade (2017)

Uuendatud 20. septembril.

Viimasel ajal on tohutu tähelepanu all Atlandil tegutsevad orkaanid, eriti USAsse jõudnud Irma. Sestap on paslik natuke rääkida sellest, mida endast kujutavad orkaanid ja mille poolest on eriline 2017. a orkaanihooeg, lisaks soovin anda selgitusi prof Keevalliku ühele kirjutisele.

Tänan siinkohal oma konsultanti Ott Tuulbergi!

Loe edasi ›››

Vananaistesuvi – oodatud suvejätk

Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata.

Ott Tuulberg. Suvine vahelduva pilvisusega. Felixstowe Seaside, Inglismaa (UK) – 15/09/2017)

Loe edasi ›››

18. septembril toob tormi Thomas (2017)

18. septembril saabus lõunast torm. See on lõunatsüklon, millele Berliini Vabaülikoolis on nimeks pandud Thomas.

Sel hetkel, kui see pilt salvestati: *Tartus pani kõva litaka. * Ossa raisk mis litaka just pani. Ma ehmtasin poolsurnuks. *Korralik pauk ikka oli. *Illus pauk. *Praksub.

Loe edasi ›››

5. kategooria orkaan Irma (september 2017)

Täiendatud!

Kui meil siin on idatorm (4. septembril oli idakaartetuul tormine, sest puhangud ulatusid kuni 24 m/s, ja väga tuuline ilm jätkub), siis Atlandil on märatsemas tõeline monstrum: 5. kategooria orkaan Irma.

Loe edasi ›››

Südasuvine soojus septembris (2017)

Eestit "ohustab" leebe südasuvine "kuumus" 10. septembri paiku. Ülevaade.

Suviselt soe ilm paistab saabuvat. WeatherOnline prognoos 10. septembriks Eestile.

Loe edasi ›››

Öökülmaoht juulis (2017)

Arktilise õhumassi sissetung tähendab öökülmaohtu, nii et ettevaatust!

Janek Pärn. Tere hommikust ja Tere suvi 🙂. Hallane hommik.pakun,et külma oli -2 statiiv jäätus ime kiiresti.0 võ -1 juures poleks see niiruttu toiminud.

Loe edasi ›››

Eile, aasta eest, rappis Eestit pikne. Kas täna jälle?

Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%).

3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto

Loe edasi ›››

Täna, 3 aastat tagasi, sadas mõnel pool paks lumi maha!

Tänasel soojal, igati suvisel päeval on huvitav ja ehk isegi naljakas meenutada lumesadusid, mis juhtus täpselt kolme aasta eest.

Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Loe edasi ›››

Lumesajud juuni alguses

2. juunil määrab ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm tormine ja sajuhoogudega. Loodetuul võib ulatuda 25 m/s. Eesti kohale võib ulatuda -7kraadine isoterm, millega võib oodata kõiki sajufaase.

Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

Loe edasi ›››

Laupäevase ilma rikkus lõunatsüklon

29. aprillil tabas Eestit lõunast saabunud torm. Tegu oli lõunatsükloniga, millega on tavaliselt kõige karmimad ja ohtlikumad ilmaolud seotud. Lõunatsüklon oli väga suure soojavaruga: selle soe sektor oli täidetud troopilise õhumassiga (Moskvas oli sooja kuni 25 kraadi), mis andis tormile energia ja meie jaoks tähendas see tugevat sadu, väga tugevat tuult (Soome lahel puhangud üle 25 m/s) ja tugevat tuisku (vaid lõunapoolsed maakonnad pääsesid tuisust).

Loe edasi ›››

Islandil oli eile 19 kraadi sooja

Islandit tabas 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini.  See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni (kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul) tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi.

Loe edasi ›››

Kõrgrõhkkonnast hoolimata on taevas pilves

Inversioonipilved
11.10.2016 Tallinnas

Loe edasi ›››

Jüri Kamenik: "Tuul vaibub, kuid päris kuiva ilma loota ei saa." Video

Kuula, mida räägib Jüri Kamenik lähipäevade ilmast. Võimalik on isegi äike!

Loe edasi ›››

Suvi veel kestab...

Maret Kents kirjutas: „Vananaiste suvi – see on suvest järele jäänud päikesekild, mis vaatab kord sügisel tagasi, nagu oleks tal kahju anda loodust kõike hävitavale sügisele.“

Margus Vilisoo. 09sept2016 Laagri u 8:30 katsudes pilvi,

Loe edasi ›››

Lainelised pilved Tallinna kohal

Vaade ilm.ee kontori aknast 18.02 kell 12.13

18. veebruaril võis jälgida lühikest aega Tallinna kohal lainelisi pilvi. Mis need on ja kuidas tekivad? Sellised lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) tekivad tugeva inversioonikihi alla. Sellises stabiilses kihistuse tekib õhuosakese liikumine, mida nimetatakse Väisälä-Brunti sageduseks.

Loe edasi ›››

Idatsüklonite võidukäik

Intrigeerival kombel on käivitunud idatsüklonite seeria: praeguse kannul on idast saabumas juba uus, mis kannab endaga ebatavaliselt külma õhumassi ja lumesadusid. 

Marek Karm‎. Halo. Täna Käreveres, Tartumaal kell 10:05. — kohas nimega Männiku, Harjumaa.

Loe edasi ›››

Tingimused on soodsad käredaks pakaseks

Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal ja antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Külm õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.

Loe edasi ›››

Ilm läheb külmaks, kuid lumelootus on väike

Jõulu täiskuu loojumas tormise mere taha
Foto: Jüri Voit

Jõulu teise püha ilma määrab veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langeb. Mitmel pool on tekkinud mereefekti rünkpilved, mis võivad õhtu ja öö saabudes anda sademeid.

Loe edasi ›››

Tulemas on soojarekordeid

Näsiniin õitseb detsembris.
13.12.2015, Veskimetsa
Foto: Merike Valdlo

Tsüklonite seeria üha uued tsüklonid transpordivad soojust mandrile ja nii võib tulla uusi soojarekordeid, tõenäolisemalt 20. ja 21. detsembril, kui õhutemperatuur võib tõusta 10...12 °C-ni.

 

Loe edasi ›››

WMO uuendab rahvusvahelist pilveatlast – võimalus panustada!

WMO teatas 2015. a juunis, et rahvusvahelist pilveatlast hakatakse parandama ja täiendama. See avaldatakse 2016. a jooksul. Seega on igal ühel võimalus oma piltide ja videotega sellesse panustada!

Eestis võis lainelis-kaootilisti kihtrünkpilvi (asperitas) erakordselt ilmekal kujul näha 19.04.2009 Põhja-Eestis. Foto: Ave Maria Mõistlik, kasutatud wikis.

Loe edasi ›››

Pilved, sademed ja vihmafotovõistlus

Minu (Jüri Kameniku) valikuid koos lühikese põhjendusega vaata lõpust!

Foto: 3.august, 2008; Viiu Härm-Rummo

Loe edasi ›››

Kutsume üles teada andma rahest!

Rahe on suhteliselt haruldane sademeliik, mistõttu kutsume üles teada andma rahest: http://ilm.ee/sisestused/rahe/ või http://web.zone.ee/eav/Rahe.php.

Rahe 8.07.2008 Saaremaal Käku külas

Loe edasi ›››

Äikese jälgimise ja seletuste abilehekülg

Foto: Sten Lauba

28. aprillil on äikesevõimalus. Ilm.ee menüüpunkti "ilmateave" alt leiab ka abilehekülje ilm.ee/pikne äikese jälgimiseks.

Sellel leheküljel on kaks osa: esimeses osas on andmed ja prognoosid, mis pakuvad esmast huvi, teises aga täiendavad selgitused, mida üks või teine nähtus endast kujutab või mõiste tähendab.

Loe edasi ›››

24. aprillil 2000. aastal mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi!


24. aprillil 2000. aastal mõõdeti aprilli kuumarekord. Kõige soojem oli siis Kundas (27,6), aga ka mujal ühtlaselt 26-27 kraadi. Tallinnas mõõdeti sel päeval maksimumiks 27,2°C ja Tartus 27,3°C.

Loe edasi ›››

Laupäeva hilisõhtul tabas mõnda paika ootamatu raju

Foto: Martin Kivi

19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse.

Loe edasi ›››

Täna, kuus aastat tagasi, nähti Eesti taevas haruldasi, siis veel nimetuid pilvi

Fotod: Jan Lepamaa

Kui pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas, lõi Suurbritannia pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney 2009. aastal senise süsteemi täpsustamise vajaduse pretsedendi.

Loe edasi ›››

Kuuhalode aeg

 

Viimastel päevadel on inimesed massiliselt märganud halosid. Mis need on? Tutvustan seda päikese- või kuupaisteliste ilmadega seotud huvitavat nähtust põgusalt siin.

Loe edasi ›››

Maapüks 29. augustil Tartumaal

 

29. augustil võis Tartumaal näha maapüksi. 

Loe edasi ›››

Äikesejaht ja ilmajaamade külastamine 20. augustil

Loe edasi ›››

Kuidas täna Pirita promenaadil pilved sündisid ja kohe tantsima hakkasid. Video

 

Pilved hakkasid äkitselt Pirita promenaadil tantsima. Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine).

Loe edasi ›››

Juuli on helkivate ööpilvede kõrghooaeg

 

Ka eeloleval ööl paistavad olevat tingimused nende nägemiseks head, nii et tasub olla valmis!

Loe edasi ›››

Kas tõesti uus suvi?

 

Kuumad rannailmad tulevad taas - see reklaamlause on praegu kindlasti ajakohane!

Loe edasi ›››

Kas tõesti talv?

Vägagi võimalik, et soojad ilmad saavad vähemalt mõneks päevaks otsa. Mis juhtuma hakkab?

Loe edasi ›››

Miks tänavune sügis nii värviline on?

Palmse 11.10.2013
Foto: Ain Avik

 

Kindlasti on paljud märganud käesoleva sügise ebatavalist värvikirevust. Mis võiks küll olla selle põhjuseks? Konsulteerisime taimefüsioloogiat tundvate inimestega ja formuleerisime järgmise seletuse.

Loe edasi ›››

Millal on tulnud esimene lumi?

22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.
 

Lumekruubid 30.08.2007
Foto: Elika Torn

Loe edasi ›››

Miks on taevas sinine?

Foto: Leili Valdmets

Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.

Loe edasi ›››

Miks puude lehed muutuvad kollaseks, kuigi ilm püsib soe?

Ikka on suvi veel...'
Pildistatud 10.08.13
Foto: Peep Loorits

Rubriigis "Küsi Jürilt" esitas lugeja asd küsimuse:

"Kui püsivalt soojad ilmad oleks novembrini või hakkaks märtsist, kas siis jääks/läheks ka lehed roheliseks või see ei sõltu temperatuurist? Juba praegu on osad puud täiesti kollased ja lehed maas, kuid alla 5 kraadi pole temperatuur siin veel langenud."

Loe edasi ›››

Äikesehuvilise sõnastik

Loe edasi ›››

Ilm jääb viimase hetkeni kahe vahele

Loe edasi ›››

Miks lumi ei taha sulada?

Autori fotod


Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal.

Loe edasi ›››

Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad

 

Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto
 

Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.

Loe edasi ›››

Miks ilm nii ebanormaalselt külm on?


Foto: Eve Kõrts

Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin

Loe edasi ›››

Hole Punch Cloud

Foto: Elis Koor
2008.a. pilvepiltide galeriist

Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.

Loe edasi ›››

Vananaistesuve oodates

Vananaistesuve õhtupoolik
Foto: Lea Marmor

Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?

Loe edasi ›››

Äikesejaht 8. septembril

Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas

8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.

Loe edasi ›››

Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas

Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas  osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.

Loe edasi ›››

Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis

Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?

Loe edasi ›››

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine

Autori fotod

Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.

Loe edasi ›››

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua?

Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

Loe edasi ›››

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev!

Loe edasi ›››

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev!

8.august Püünsi küla Viimsis
Foto: Kristi Asi

Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Loe edasi ›››

Et mis homme tuleb või ei tule

18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Loe edasi ›››

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes

Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas

16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Loe edasi ›››

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel

13. juuni udu Pirital
Foto: Jüri Kamenik

Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Loe edasi ›››

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal

30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

Loe edasi ›››

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva

Jaan Saar ütleb avasõnad
Autori fotod

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Loe edasi ›››

Inversioon!

Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma.
Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Loe edasi ›››

Lumi tänavu ja mullu

Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Loe edasi ›››

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad

Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Loe edasi ›››

Talv on ukse ees!

Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist.
Foto: Kersti Kaiv

Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

Loe edasi ›››

8. augusti palavusest ja äikesetormidest

8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Loe edasi ›››

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda

Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Loe edasi ›››

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse

Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Loe edasi ›››

Millised pilved toovad äikest?

Loe edasi ›››

Kevadine soojus teeb uperpalle

20.05.2011 Rannahooaeg on avatud
Foto: Eve Chamkhi

Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.

Loe edasi ›››

Miks pilved on altpoolt tasased?

Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo

Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.
Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"

Loe edasi ›››

Kas see talv ei saagi otsa?

Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.
Foto: Eve Kõrts

Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.
Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.

Loe edasi ›››

Kuidas tekib äike?

Loe edasi ›››

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast

2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.

Loe edasi ›››

Kas talv tuleb jälle külm ja idast?

Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt"
"Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."

Loe edasi ›››

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad

Loe edasi ›››

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast!

Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.
Allikas: intellicast.com

Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Loe edasi ›››

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus

Foto: Signe Nõmmik

Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.

Loe edasi ›››

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund

Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Loe edasi ›››

Huvitav pilvemaastik varjuga

Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis.
Foto: Jarek Jõepera

Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Loe edasi ›››

Veelkord talvisest äikesest

Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.
Autori foto

Loe edasi ›››

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril

22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt.

Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Loe edasi ›››

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab?

baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust

Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Loe edasi ›››

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks?

Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Loe edasi ›››

Satelliidipildid derecho arengust II

Loe edasi ›››

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd!

Läti radar

See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.

Loe edasi ›››

Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees!

Loe edasi ›››

Äikesekuninga visiit

26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!

Loe edasi ›››

Satelliidipildid äikesekuninga arengust

Loe edasi ›››

Kuuma õhumassi pealetung

23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.

Loe edasi ›››

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev!

Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Loe edasi ›››

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte

Satelliidipilt 25. juuni õhtul.

25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.

Loe edasi ›››

Kas tammepuu tõmbab välku ligi?

Kaks korraga
Pildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.
Foto: Avo Soidla

Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".

Loe edasi ›››

Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev

Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).

Loe edasi ›››

Kassi ja hiire mäng ilmarindel

Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.

Loe edasi ›››

Ilm jaheneb loode poolt kiiresti

Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.

Loe edasi ›››

Emajõgi 15. aprillil

Loe edasi ›››

Emajõgi Tartus 12. aprillil

EMHI: 13.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.

Loe edasi ›››

Emajõgi Tartus 11. aprillil

 EMHI: 2.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.

Loe edasi ›››

Emajõgi Tartus 9. aprillil

9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.
Fotod

Loe edasi ›››

Emajõgi 8. aprillil

Fotod Tartu kesklinnast.

Loe edasi ›››

Üle ääre ajavast Emajõest

Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatuna

Käes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.

Loe edasi ›››

27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma

Äikesest 27. märtsil

Loe edasi ›››

Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline

Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.

Loe edasi ›››

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?
Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta

Loe edasi ›››

Miks ilmateade valetab?

Tuisk Emajõel
Autori foto

Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":

Loe edasi ›››

Kuhu merest vesi kaob?

Foto: Inna Tross

"Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.

Loe edasi ›››

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe?

Foto: Kristi Asi

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

Loe edasi ›››

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon

Foto: Kaie Avistu

Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.

Loe edasi ›››

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades

Foto: Avo Soidla

Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Loe edasi ›››

Kas orkaan Soome lahel?

Soome ilmateenistuse radarianimatsioon

15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Loe edasi ›››

Järsk külmenemine ja järveefekt

14. detsembri EMHI ilmakaart

13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Loe edasi ›››

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis.

Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

Loe edasi ›››

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev!

Lumetorm Raplamaal
Foto: janzake

23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Loe edasi ›››

Miks on Pandiveres talvine?

Esimene lumi 17. oktoobril 2009
Foto: Kalvi Palling

Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.

Loe edasi ›››

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal

Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.

Loe edasi ›››

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited

Loe edasi ›››

Miks lähevad puude ja põõsaste lehed sügisel värviliseks?

Foto: Riho Kaur

Septembris ja oktoobris saavutavad sügisvärvid oma suurima erksuse ning ulatuse. Seetõttu on päevakorras küsimus, millest need värvid tulevad.

Loe edasi ›››

23. ja 24. septembri ilmast

Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Loe edasi ›››

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast

Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada!

Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Loe edasi ›››

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril

23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto.

Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).

Loe edasi ›››

Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks?

Foto 2009.a. pilvepiltide galeriist
Autor Pille Riin Pettai

Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.

Loe edasi ›››

Tuulevihin vee kohal

Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00
Foto: Peeter Puusild

Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega

Loe edasi ›››

Miks on talved külmemad kui suved?

Foto: Mall Värva

Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?

Loe edasi ›››

Kuidas tekivad pilved?

Foto 2009.a. pilvepiltide galeriist
Autori kasutajanimi yllatusee

 Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.

Loe edasi ›››

Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks?

Foto: Aleksandr Grafski

Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?

Loe edasi ›››

Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada?

Foto: Kaie Avistu

Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.

Loe edasi ›››

Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid?

Emajõgi
Foto 2008.a. pilvepiltide galeriist
Autor Ingeborg Johanson

Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?

Loe edasi ›››

Mitu värvi on vikerkaarel?

Foto: Leili Valdmets

Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.

Loe edasi ›››

Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad?

Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriist
Autori kasutajanimi petser96

Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.

Loe edasi ›››

Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku?

Foto: Kertu Kipper

Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.

Loe edasi ›››

Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat?

Loe edasi ›››

Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved?

Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriist
autori kasutajanimi pepsy

 Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.

Loe edasi ›››

Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma?

Foto: Lea Marmor

Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?

 

Loe edasi ›››

Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel?

Foto: Eduard Zentšik

Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.

Loe edasi ›››

Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist

1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma.  Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.

Loe edasi ›››

Mis on päikesehoog?

Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.

Loe edasi ›››

Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009

Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.

Loe edasi ›››

Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav!

Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!

Loe edasi ›››

Äikesejaht 24. juulil 2009

Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.

Loe edasi ›››

Äikesed 25. juulil

Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.

Loe edasi ›››

Äikesejaht 19. juulil

Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo

Loe edasi ›››

Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved

Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.

Loe edasi ›››

Suurte juulitormide tähtpäev!

Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriist
autori kasutajanimi lorrap

16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.

Loe edasi ›››

Äikesejaht 16. juulil 2009

16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.

Loe edasi ›››

Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil

Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.

 

Loe edasi ›››

Äikesejaht 1.-2. juulil Baltimaades

Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.

Loe edasi ›››

Hiljuti oli väga tugeva äikesetormi aastapäev

Pilv 8. juuli päeval Tallinnas

Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.

Loe edasi ›››

Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar!

Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis)

Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.

Loe edasi ›››

Ilusad pilved ennustasid äikest

Ilusate kiudpilvedega päev:

Loe edasi ›››

Äikestest ja loodusnähtustest 26. - 27. juunil ehk tormiküttimine Eesti moodi

Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.

Loe edasi ›››

Käes on vikerkaareaeg

Autori kasutajanimi sviljar
taevapiltide galeriist

2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.

Loe edasi ›››

Käes on helkivate ööpilvede aeg

20.06.2009
Autori foto

Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.

Loe edasi ›››

Kuidas kujunes 25. mai äikesepäev Lääne-Euroopas

25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid.

Loe edasi ›››

Äike ja rahe 21. mail

Rahe Rakveres 21.05
Foto: Helen Arukaev

21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.

Loe edasi ›››

Info varasema ilma kohta Eestis

Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.

Loe edasi ›››

11. mai äikesed ja sellega kaasnenud efektid

11. mail kell 18.27 Tartus
Foto: Jüri Kamenik

11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.

Loe edasi ›››

Välkude värvus on erinev

Foto Madis Mark
Äikesejahi galeriist

Kes jälgib välkusid hoolikamalt, võib üsna kerge vaevaga märgata, et välgud pole sugugi ühesuguse värvusega. Kõige sagedamini on violetseid/roosakaid välkusid, veidi vähem kollakaid ja kõige vähem sinakasvalgeid. Erandkorras võib välk ka rohekas vms tooniga olla.

Loe edasi ›››

Õhtused vaatemängud Eestimaa taevas

3. mail veidi enne poolt kaheksat õhtul Mustamäel
Foto: Liina Maldre
maipiltide galeriist

Lõppenud aprill ja alanud mai on eelkõige õhtuti pakkunud värvikavaid ja huvitavaid vaatemänge. Enamasti on need seotud halodega.

Loe edasi ›››

Miks on nii soe?

Foto: Helen Talli
aprillipiltide galeriist

23. aprillist on üsna järsult läinud ilm soojaks. Päevamaksimumid ületavad 20° (nii kestab see 29. aprillini), on kuiv ja tuuline. Põhjus on üldiselt polaarfrondis, mis on taandunud põhja poole ja nende kaudu põhjatsüklonite ketis, mis on nabanööridega (frontidega) omavahel ühendatud. Sisuliselt jääme tsüklonite sooja sektorisse, kuhu on kujunenud ulatuslik kõrgrõhuala. Põhjatsüklonite surve püsib ja see hoiab tuult tugevana, kuid aitab soojuse juurdevoolule kaasa.

Loe edasi ›››

Järjekordne taevane vaatemäng

Esmaspäeva õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks. Nende pilvede teaduslik nimetus on Ci fibratus ja Ci spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi.

Loe edasi ›››

Mida huvitavat tõi 15. aprill?

Pilveviirud Tartus 15. aprillil pärast külma fronti. Osaliselt kase taga oleval pilveviiru ülemises osas on väike, kuid hästijälgitav häiritus näha. Võib oletada, et tegemist on Kelvin-Helmholtziga. Väliselt kadus nähtus paari minuti möödudes.
Autori foto

Irisatsioon ja võimalik Kelvin-Helmholtz külma frondi järel Tartus

Loe edasi ›››

1. aprill Tartu moodi

Autori foto

1. aprilli hommik oli Tartus vihma- ja lörtsisajune. Lörtsi sadas hooti ja päris tugevasti. Kohati moodustus maapinnale 1-2 cm lörtsikiht, mis aga paari tunni möödudes sulas. Aeg-ajalt oli tuul vähemalt mõõdukas.

Loe edasi ›››

Kuri lumi?

Pilvede varjud ja sajujooned taevas
Autori foto

Vahel on kiud-või kihtpilvede ja nende tükkide all näha kiulist või udutaolist, aga pilvedest hõredamat massi. Sageli on need pilvedest suunatud maa poole, aga katkevad või nõrgenevad tunduvalt enne maapinda. Neid nimetatakse virgadeks ehk sajujoonteks.

Loe edasi ›››

Lumesadude põhjustest 26. märtsil ehk miks mõnel pool sadas tugevat lund, kuid teisal oli ilm kogu aeg selge?

26. märts pakkus vaheldusrikast ilma – paljudes kohtades oli ilm selge, aga samal ajal sadas nii mõnelgi pool palju lund. Mõnele inimesele tuli see lumi kindlasti üllatusena. Miks nii juhtus?

Loe edasi ›››

Jääkristallid värvisid päikeseloojangu punaseks

21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?

Loe edasi ›››

Millest oli tingitud pühapäevane pärastlõunane pilvedemäng taevas?

Foto: Liina Maldre
Kevadfotokonkursi galeriist

Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal.

Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.

Loe edasi ›››

Täna räägitakse Tartus äikesest ja välkudest!

Foto: Villem Voormansik
äikesepiltide galeriist

18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.
Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!

 

Loe edasi ›››

Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus

9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.

Loe edasi ›››

Mida teeb Nor´easter USA-s?

USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta.

 Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?

Loe edasi ›››

Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist

Autori fotod

21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.
See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.

Loe edasi ›››

Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb?

 Kuulates vaikust - lumi
Lumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.

Loe edasi ›››

Tartus võis jälgida Tyndalli efekti

Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.

Loe edasi ›››

Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009

Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.

Loe edasi ›››

Miks udu on valge ja taevas sinine?

Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).

Loe edasi ›››

Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul

Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:

Loe edasi ›››

Teisipäeval oli Tartus tihe udu

Loe edasi ›››

Salapärane talvine äike – mida on sellest teada?

Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.
2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.
Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .

Loe edasi ›››

Millest tekivad suured temperatuurierinevused?

Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:

Loe edasi ›››

Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris

31. jaanuaril
Foto: Liisu Tool
jaanuaripiltide galeriist

Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.
Pilved ja udu - on´s sel vahet?
Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.

Loe edasi ›››

Võimas märg lumi 26. jaanuaril

26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga.
Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.

Loe edasi ›››

Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul

Foto: Leili Valdmets
jaanuaripiltide galeriist

Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009:

Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).

Loe edasi ›››

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam