•  

Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 2009. aasta 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:

Joonis 1. Õhutemperatuur 1. veebruaril kl 8 Eestis.
Allikas: EMHI

Millised on sellise olukorra põhjused? Uurime lähemalt.

Kui tsiteerida meie kohalikku kliimaklassikut Ain Kallist, siis Eesti kuulub just kliimalt nn suurriikide hulka, mis tähendab, et kliimaolud varieeruvad Eesti piires üsna palju. Eesti kaguosa, mis on tuntud sooja suve ja külma ning lumise talve poolest, kuulub rohkem mandrilise kliima valdkonda ehk temperatuurierinevused on aasta lõikes suuremad. Rannikulad, saared ja Lääne-Eesti kuulub rohkem merelise kliimatüübi alla, sest Läänemere mõju on ülekaalus.

Suve lõpuks on meri jõudnud soojeneda maksimaalselt ja seetõttu, kuna õhutemperatuur näitab üldiselt langustendentsi, soojendab meri temaga piirnevaid alasid. See muudab saartel ja rannikulaladel ööd soojemaks, kuid sisemaal on tooniandvaks jahtumine ja ööd võivad olla väga külmad. Kui meri on ka talvel jäävaba, siis püsib selle soojendav mõju üldiselt talv läbi. Vaiksetel öödel sarnaneb siiski ka suuremate saarte siseosa mandrile. 

 Laiemalt aga mõjutab meie ilma nii Atlandi ookean kui Euraasia manner ka seetõttu jääme üleminekukliima (mereliselt mandrilise) valdkonda. Kagu-Eestis ja mujalgi on  oluline roll kliima ja ilma, sealhulgas temperatuuri, kujundamisel kohalikul reljeefil. Kui öö on vaikne ja selge, siis võib temperatuur erineda ka sisemaal mõne kilomeetri piires mitu kraadi, sest pole tuult, mis õhumasse segaks ja temperatuure ühtlustaks. Eriti suured erinevused võivad kujuneda vahelduva pinnamoega piirkondades. Nõgudesse valgub ümbrusest külm õhk mis jahtub seal soojuse väljakiirgumise teel veelgi. Samal ajal, kui tõusta mööda nõlva kõrgemale, siis on sageli nii, et teatud kõrguseni temperatuur tõuseb, kuid siis langeb uuesti. Sel juhul võib öelda, et külma õhu kohale on moodustunud inversioonikiht. See takistab soojusvahetust ümbritsevaga.

Joonis 2. Reljeefi mõju temperatuurile.
Allikas >>>

Ka Jõgeva jääb sellisesse nõkku, mis soodustab tugeva külma kujunemist, sama kehtib ka Kuusiku  kohta, mille ümbruses on maastik lainjas ja vaatlusjaam jääb Konnuvere jõe lähedusse, mis asub madalamal.

Eestis, tulenevalt mere ja mandri koosmõjust, võivad esineda aasta vältel väga erinevate omadustega õhumassid (arktilisest troopiliseni). Eriti suuri kontraste on eelkõige kevadel, sest meri on talvest veel jahe, kuid mandri kohal soojenenud õhk võib jõuda näiteks Kagu-Eestisse.
Vahest võivad ilmaolud kujuneda kevadel lausa nii, et Kagu-Eestis paistab päike, kuid näiteks põhjarannik on hallide pilvedega kaetud ja sajab vihma, kusjuures temperatuuri erinevus ulatub väga sageli 20 kraadini.
Isegi siis, kui üle terve Eesti valitseb väga soe õhumass, võib ikkagi merede, aga ka järvedega piirnevatel aladel olla tunduvalt külmem, eriti siis, kui veekogu poolt puhub kohalik tuul ehk briis ja sealt valgub külma udu.

Joonis 3. Kevadine udu rannikul

Selle kõige tõttu pole imestada, kui mõnes Eesti paigas valitseb pakane, aga sellest kohast mitte just kaugel imestatakse, mis külmast seal räägitakse. Kohaliku reljeefi mõjuga temperatuurile on seletatav, miks paljud inimesed väidavad, et neil oli külmem, kui ametlikult väidetakse: valesti ei ole midagi, lihtsalt võidakse jääda mõne nn külma õhu järve piirkonda mõnes nõos või jõeorus.

Huvilistele Jõgeva pakasest: kylmalinn.ee

Eelmised artiklid:

Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.

Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.

Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam