•  

Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009 00:00)

Autor: Ele Pedassaar, sünoptik

Foto: ilm.ee

Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.
Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.

Kuidas siis asjad tegelikult käivad ehk mis seisukohal ollakse pikema ilmaennustuse juures praeguse seisuga.
Külm ja soe aastaaeg ON omavahel seotud, kuna Emake Maa on ju üks. Üks on ka Päike, meie energiamootor. Vastupidiselt vana aja rahvale, kes õige julgelt lubadusi jagas, tehakse praegu igasuguseid järeldusi väga ettevaatlikult. Ja näiteks Euroopas on ainult üks organisatsioon (Met Office Inglismaal), mis teeb prognoose pikemalt kui 10 ööpäeva.  Siinkohal olgu öeldud, et 10 ööpäeva loetakse operatiivselt töötavate ilmaprognoosmudelite puhul maksimaalseks ulatuseks.  

Kui veel globaalsetest faktidest rääkida, siis üldteada on see, et Emakest Maad katab 70% vett ja vaid väike osa jääb maismaa kanda. Lihtne on teha järeldusi, et ookeaniveel on oluline roll ilma ja laiemas mõistes ka kliima kujundamisel.

Kui vanarahvas ütles, et kuidas suvi, nõnda talv ja vastupidi, oli tal täiesti õigus. Omaette asi oli see, kas nende järeldused just sel aastal ja selles kohas paika pidasid.

Laiemat selgitustööd tehes võib öelda, et ookeaniveel on omad soojavarud, mida ookean atmosfäärilt endasse vähehaaval kogub ja talletab. Kui suvi on veepinna temperatuuri kõrgeks kütnud, siis talvel ON õhupööristel, millest toituda ja kust energiat juurde ammutada.

Meie väikesele Eestile on lähim ookean Atland, kust läänevooluga eriti külmal aastaajal tsüklonid riburada pidi saabuvad. Aeg-ajalt läänevool peatub ja võimuohjad võtab üle Venemaalt, Siberist ulatuv väga külma ja kuiva õhumassiga kõrgrõhuala: meie ja ka Euroopa teine ilma kujundaja.

Rõhkkondade asetust ja tugevust paistab reguleerivat just läänepoolne, nimelt Atlandi ookean.
On tehtud kindlaks, et kui Atlandi põhjaosas on madalrõhkkonnad hästi välja arenenud ja piisavalt madalad (alla 970 hPa), on hästi välja kujunenud ka Atlandi lõunapoolsematel laiustel antitsüklon ehk kõrgrõhuala (kõrgem kui 1013,25 hPa, mis on merepinnale taandatud keskmine õhurõhk Maal).

Kui aga tsüklonaalsus põhjas on nõrk, on  seda nõrk ka lõuna pool olev kõrgrõhuala. Kui läänepoolsed rõhkkonnad on nõrgad, pääseb kuiv ja külm õhk Siberist üsna hõlpsalt läände ja põhja liikuma. Huvitav on ära märkida, et nõrga läänevoolu korral hakkab atmosfäär senisest rohkem lainetama ja tsüklonid, mis tavaliselt niiske õhu Põhja-Euroopasse toovad, viivad selle lõuna poole, Lääne- ja Kesk-Euroopa kohale. Tulemusena sajab Kesk-Euroopas lund, Põhja-Euroopa võib aga samal ajal nautida karget ja kuiva talveilma.

Sellele kõigele on antud nimi: NAO (North Atlantic Oscillation), mis sisuliselt tähendab õhurõhu suuruste võnkumist Islandi miinimumi (Atlandi põhjaosas) ja Assoori maksimumi (ekvaatoripoolses osas) vahel. Seda rõhkkondade asetust mõõdetakse positiivse ja negatiivse indeksiga. Positiivse NAO indeksi korral on rõhkkonnad Atlandil hästi välja arenenud ja negatiivse korral mitte.

Sel aastal oleme õige palju kuulnud Euroopas valitsevast külmast ja lumest. Meie aga tunnetame Eestis eriti heitlikku ilma, kus niisked ja soojemad päevad vahelduvad külmemate ja kuivematega. Tundub, et tegemist on nõrga NAO indeksiga ja kuigi Eesti jaoks on see talv küll soojem pikaajalisest keskmisest, on see siiski külmem kui eelmine. NAO indeksi puhul on märgatud, et sedasorti pehmemad talved näitavad ennast järjest, tõenäoliselt siis niikaua, kuni ookeani sooja vee pindmised varud on ammendatud.

Milline tuleb eesootav suvi ja sellele järgnev talv, seda üks operatiivselt ilmaprognoosmudelitega töötav sünoptik küll pakkuma ei hakka.
Ilm pendeldab küll mööda pidepunkte, sama palju võib olla ka kõrvalekaldeid. Erand kinnitab alati reeglit! Loodan, et vähemalt see asjaolu sai lugejale selgemaks, et ega ilm ainult õhust tule.

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam