Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.
2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.
Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .
Novembritormi ajal nähti mitmel pool äikest
Talvine äike on iseloomulik eelkõige soojadele ja tormistele talvedele ning on tegelikult üsna tavaline nähtus, kuid seda pole vähemalt Eestis peaaegu üldse uuritud. Tundub, et äikest on talvel iga kord, kui on suurem sula või torm. Pärast talvist äikest ilm muutub sageli, kuid mitte alati. Vahel kirjeldavad inimesed juhtumeid, kui äikese ajal on lihtsalt sula ilm, kusjuures sademeid ei pruugi olla ja ilm ei muutu, vaid püsib ka edaspidi sama soe.
Tähelepanekud näitavad seda, et talvine äike on väga raskesti märgatav. Vähemalt 90-95% sellistest äikestest jääb tähelepanuta või aetakse millegi muuga sassi. Seetõttu peetakse sellist nähtust talvel sageli üllatuslikuks ja haruldaseks, kuid see ei pruugi olla nii. Tavaliselt ei ole talvise äikese asukohast 2-3 km kaugusel mitte midagi märgata, sest madalad pilved varjavad välgud jm äikesega kaasneva ära. Öösel on märkamise võimalused pimeduse tõttu paremad, eriti siis, kui välgu kuma pääseb sajualast välja. Veel üks oluline tegur, miks talviseid äikeseid ei märgata, on lume omadus neelata helisid. Kuna äikeselumi on tihti intensiivne, siis müristamine neelatakse juba mõne kilomeetri jooksul ja 3-5 km eemal ei pruugi enam midagi kuulda.
Sageli peavad inimesed talvist äikest näiteks ilutulestikuks, ka müristamist ei osata seostada tingimata äikesega, alles hiljem tekib vahel sisemine tunne: äkki siiski? Äärmiselt harva registreerivad äikest talvel meteojaamad ja -postid (sedagi vaatleja, mitte automaatika). Põhjus on selles, et talvine äike (välgud) on pilvedes, sest ta on enamasti liiga nõrk, et võiksid tekkida tugevad pilv-maa välgud. Mõnikord harva siiski avaldub äike nii tugevalt, et see pälvib näiteks ajakirjanduse tähelepanu (2008. aastal juba mainitud 2. veebruar, varasemast 26. jaanuari öösel 1999. aastal Tartu ja Jõgeva piirkonnas)
Põhjuseks on sageli väga madal õhurõhk: madalrõhkkonnas on seega üsna suurtel aladel võrdlemisi kiiresti tõusvad õhumassid. Kui tekib veel näiteks turbulents või mõni muu võimendav asjaolu, ongi talvine äike tekkinud. Sageli on frondid talvise äikese põhjusteks, eriti siis, kui kaasneb väga madal õhurõhk (näit. peaaegu kõik äikesed, mis tekivad Islandil, on just seda tüüpi!) või suuremastaapsed õhuliikumised, suvel aga võib õhumassiliikumine (näit. tõusev õhuvool) olla ka üsna lokaalne.
Kes tähelepanelikult luges, see märkas, et õieti on talvel nn kahte tüüpi “äikeseid” – võrdlemisi vaikse sulailmaga ja lumetormiga. Lumetormis olev äike ei ole siiski päris äike, vaid suured sädelahendused ehk välgud tekivad sageli hoopis lumesaju ja tuule omavahelise hõõrdumise tagajärjel. Seejuures ei viita miski rünksajupilvedele. Ka Antarktikas viibinud uurijad on vahel kogenud tugeva tuule tõttu kogunenud staatilise elektri ebameeldivat vallandumist. Seejuures äikesega ei ole midagi pistmist, sest äike on definitsiooni kohaselt ikkagi seotud rünksajupilvedega. Muidugi võib äikese ümber defineerida ja mõistet laiendada.
Lumetormis olevaid välkusid mitte segamini ajada äikesega, mis pärineb rünksajupilvedest ja võib lühiajalise, kuid intensiivse tuisu kaasa tuua. Selline olukord tekib näiteks tsükloni keskme läheduses konvergentsi tõttu või suure ja lahtise veekogu kohal, kui selle kohal on väga külm õhk ning atmosfäär labiilse kihistusega, mis soodustab tõusvaid õhuvoolusid ja rünksajupilvede tekkimist.
21. novembri öösel täheldatud äike Tallinnas pärines rünksajupilvedest (sealjuures sadas ka lund, kuid tugevat tuult polnud!). Sama kehtib ka 18. jaanuari äikese kohta 2007. aastal (samuti Tallinnas). Ka talvised frontaalsed äikesed võib nähtavasti sageli siia kategooriasse nimetada, kuid selleks on vaja täpsemaid andmeid (pilvede sondeerimine, radari-ja satelliidipiltide info).
Talvine äike on väga iseloomulik Golfi hoovuse mõjupiirkonnas. Eriti sageli on talvel äikest Suurbritannia saarestikus ja Norra mägedes, mis on liikuvatel soojadele ja niisketele õhumassidele takistuseks, sundides neid tõusma, Islandil aga langeb äikeste aastane maksimum koguni talvele.
Talvine “äike”, st välgud, millega ei kaasne rünksajupilved, on tähelepanu ja uurimist väärt nähtus! (äike üldse on seda muidugi ka :)
Talvistest “äikestest” veel Õhtulehest ja Sakalast.
Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:
Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.
Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.
Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).