Sorteerimine: Vanemad eespool Uuemad eespool
Toomas T.,
13.09.2013 19:08
Lisaks veel:
1.Kondensjäljed tekivad enamasti kõrgel, üle 8000m, kauapüsivad jäljed ("keemiajäljed") aga igasugusel kõrgusel, sagedamini madalal.
2.kauapüsivaid jälgi tekitavad vaid mõned üksikud lennukid, peaksid aga tekitama kõik antud piirkonnas lendavad lennukid.
3.kauapüsivaid jälgi tekitavad lennukid ei jälgi enamasti tavapäraseid lennumarsruute (näit. Tallinna kohal), vaid lendavad risti-rästi.
Jüri K.,
06.03.2014 17:24
1. Suurtes kõrgustes, tropopausi lähedal, tekivad joonpilved heitgaasis olevast veeaurust, mis atmosfääri sattudes jahtub ja seetõttu veeaur kondenseerub. Siiski peab olema õhk piisavalt niiske, et lennuki mootorist pärinev veeaur suudaks õhu lokaalselt üleküllastada ja praktiliselt kohese kondensatsiooni põhjustada.
Kui lennuk asub madalamal, st soojemas atmosfäärikihis, siis tekivad aerodünaamilised joonpilved. Sel juhul peab ümbritsev keskkond olema veeaurust praktiliselt küllastunud, nii et kondenseerumist võib põhjustada juba väike rõhulangus, mida tekitavad õhuvoolud õhusõiduki propelleri ja tiibade ümbruses: rõhu vähenemine põhjustab temperatuurilanguse, mis võib esile kutsuda kondensatsiooni ja tekitada pilvetriibu. See protsess võib aset leida märksa soojemas õhus, teatud tingimustel juba –15 ˚C juures. Vahel on need kaks võimalust koos.
2. Olenevalt atmosfääri seisundist võivad ka kõik sobivad kõrguses lendavad lennukid kauapüsivaid ja laienevaid joonpilvi tekitada. Mõnikord on sobivalt niiske ja külm õhukiht väga õhuke ja siis tekib vastav pilv ainult ühe-kahe selles kihis lendava lennuki korra.
Püsivamad on joonpilved enne frondi, lohu või tsükloni saabumist, sest siis suureneb niiskuse hulk ja õhk hakkab tropopausi lähedal kerkima. See soodustab pilvede teket ja püsimist.
3. Kuna kauapüsivad joonpilved püsivad kaua, sageli tunde, siis muudavad need nähtavaks kõik lennukid, mis nende tundide jooksul lendasid. Kuna lennuliiklus on tihe ja korraga lennatakse mitmel kõrgusel, siis pole ime, et püsivatest joonpilvedest tekivad ruudustikud, võrgud, perspektiivi tõttu näivalt paralleelselt joondunud pilvetriipude kogumid. Sellised tingimused valitsevad antitsükloni lääneosas, kui antud koha ilma hakkab mõni tsüklon mõjutama, samuti tsükloni soojas sektoris. Sellises kohas on tropopaus külmem ja õhk tõuseb tasapisi, toetades ulatuslikul alal pilvede püsimise.
Päris palju jälgitakse ka http://www.flightradar24.com/, mille alusel tuuakse argument, et mürgitamist läbiviivad lennukeid ei ole seal nähtavad või seostatakse seal mittekajastuvaid lende millegi kahtlasega jne, samuti soovitati jälgida seda saiti ka lehekülje alguses viidatud lühianalüüsis. Tegelikult on seal saidil nähtavad Eesti ülelendavatest lennukitest vaid 10-20 %, sest enamik siinsetest lendajatest kas ei kasuta ADS-B süsteemi (enne 2015. a pole see kohustuslik) või on asi selles, et Eestis SBS vastuvõtjaid vähe ja neistki pole kõik Internetti ühendatud (nn seirekate on katkendlik).
