Mereilm Eestis â laine kĂ”rgus, tuul ja merevee temperatuur tĂ€na
Mereilm Eestis tÀna
Mereilm Eestis tĂ€na annab ajakohase ĂŒlevaate LÀÀnemere ja Eesti rannikualade ilmaoludest. Siit lehelt leiad info tuule kiiruse ja suuna, laine kĂ”rguse, merevee temperatuuri ning meretaseme kohta. Mereilm erineb sageli sisemaa ilmast, kuna LÀÀnemeri mĂ”jutab tugevalt rannikualade temperatuuri ja tuuleolusid.
Kui otsid infot âmereilm tĂ€naâ, âlaine kĂ”rgusâ, âmerevee temperatuurâ vĂ”i âtuul merelâ, siis see leht koondab kogu vajaliku info ĂŒhte kohta.
Tuul merel
Tuul on mereilmastiku kÔige olulisem komponent. Avatud merealadel vÔib tuule kiirus olla mÀrkimisvÀÀrselt suurem kui sisemaal.
Olulised nÀitajad:
- đŹ Tuule kiirus (m/s)
- đ§ Tuule suund
- đš Puhangud
Tugev tuul mĂ”jutab otseselt laine kĂ”rgust ja mereseisu. SĂŒgis- ja talveperioodil vĂ”ivad madalrĂ”hkkonnad tuua kaasa tormituuli, eriti LÀÀne- ja PĂ”hja-Eesti rannikul. Tuuleandmeid saad jĂ€lgida ka tuulekaardilt.
Laine kÔrgus ja mereseis
Laine kÔrgus sÔltub tuule tugevusest, tuule kestusest ja avatud vee ulatusest. Avamerel vÔib laine kÔrgus olla oluliselt suurem kui kaitstud lahtedes. NÀiteks Liivi lahes vÔi Soome lahe rannikul vÔivad tingimused erineda.
Laine kÔrgus on oluline:
- meresÔitjatele
- kaluritele
- surfajatele â detailne info surfilehelt
- vÀikelaevnikele
Tugeva tuule korral vÔib laine kÔrgus kiiresti suureneda, muutes merel liikumise ohtlikuks.
Merevee temperatuur
Merevee temperatuur mĂ”jutab ujumistingimusi, rannailma, kalastamist ja merelisi ökosĂŒsteeme. Suveperioodil vĂ”ib merevee temperatuur tĂ”usta ĂŒle +20 °C, eriti madalates ja kaitstud piirkondades nagu PĂ€rnu laht. Avamerel on temperatuur tavaliselt madalam.
Kevadel soojeneb meri aeglaselt, sĂŒgisel aga pĂŒsib temperatuur pikemalt kĂ”rgem kui Ă”hutemperatuur.
Rannailma ja ujumistingimuste kohta vaata tĂ€psemat ĂŒlevaadet lehelt rannailm.
Merevee tase
Merevee taset mĂ”jutavad tuule suund ja tugevus, Ă”hurĂ”hk ning LÀÀnemere veetaseme ĂŒldine kĂ”ikumine. Tugeva pĂ”hjatuule korral vĂ”ib veetase tĂ”usta, eriti PĂ”hja-Eesti rannikul. Madal Ă”hurĂ”hk vĂ”ib samuti kaasa tuua veetaseme tĂ”usu.
Merevee taseme jÀlgimine on oluline:
- sadamate jaoks
- rannikualade elanikele
- meresÔitjatele
Tugeva tuule ja madala ÔhurÔhu korral vÔib veetase kÔikuda mÀrkimisvÀÀrselt.
Mereilm piirkondade kaupa
Soome laht
Soome lahe piirkonnas vĂ”ib tuul olla tugev, eriti kui madalrĂ”hkkond liigub ĂŒle Skandinaavia. Tallinna ja Viimsi rannikul vĂ”ivad tuuleiilid olla mĂ€rkimisvÀÀrsed.
LÀÀne-Eesti rannik ja saared
Saaremaa ja Hiiumaa ĂŒmbruses on meri avatum, mis tĂ€hendab, et tuul ja laine kĂ”rgus vĂ”ivad olla suuremad kui sisemaa lahtedes.
Liivi laht
Liivi laht on osaliselt kaitstud, kuid tugeva tuule korral vÔivad ka siin tekkida kÔrged lained. PÀrnu rannikul vÔivad mereolud erineda mandri sisemaa ilmast.
Mereilm ja surf
Surfitingimused sÔltuvad otseselt tuule suunast, laine kÔrgusest ja lainete perioodist. Kui otsid detailset surfiprognoosi, vaata ka lehte /surf/, mis keskendub surfihuvilistele ja rannikujaamade reaalajas andmetele.
Mereilm ja rannailm â mis vahe on?
Mereilm keskendub tuulele merel, laine kÔrgusele, meretasemele ja laiemale merelisele keskkonnale. See on info meresÔitjatele, kaluritele ja kÔigile, kes tegelevad merega.
Rannailm keskendub ujumistingimustele, vee temperatuurile randades ja tuulele rannas. See on info rannas puhkajatele ja ujujatele.
TĂ€ieliku rannailma ĂŒlevaadet vaata lehelt rannailm.
Kuidas mereilm mÔjutab Eesti kliimat?
LÀÀnemeri mÔjutab oluliselt Eesti ilma:
- Talvel hoiab meri rannikualad veidi soojemana.
- Kevadel aeglustab meri Ôhu soojenemist.
- Suvel tasakaalustab meri kuumalaineid.
- SĂŒgisel pĂŒsib meri kauem soe.
See mereline mÔju teeb Eesti kliima mÔÔdukaks vÔrreldes sisemaise kliimaga.
Mereohutus
Enne merele minekut tasub alati kontrollida tuule kiirust ja suunda, laine kÔrgust, hoiatusi ning veetaset.
Tugeva tuule ja kÔrge laine korral vÔib vÀikelaevadega merele minek olla ohtlik.
Eesti ilmahoiatused ja ohtliku ilma teated leiad lehelt Ilmahoiatused.
KKK â Mereilm
- Milline on mereilm Eestis tÀna?
- Mereilm sÔltub tuule tugevusest, ÔhurÔhust ja madalrÔhkkondade liikumisest. Siit lehelt leiad ajakohase info.
- Kui kÔrged on lained tÀna?
- Laine kÔrgus sÔltub tuule tugevusest ja suunast ning vÔib piirkonniti erineda.
- Kui soe on merevesi?
- Suvel vĂ”ib merevee temperatuur tĂ”usta ĂŒle +20 °C, kuid see sĂ”ltub asukohast ja ilmast.
- Kas merevee tase vÔib tÔusta ohtlikult?
- Tugeva tuule ja madala ÔhurÔhu korral vÔib veetase tÔusta.
- Mis vahe on mereilmal ja rannailmal?
- Mereilm keskendub merelistele tingimustele, rannailm ujumis- ja puhkeoludele.