Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuult ei ole või on see nõrk ja ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid (udulund) või uduvihma.
Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.
Inversiooni tõttu kuhjuvad sageli linnade kohal saasteained.
Me elame õhuookeani põhjas ehk troposfääris. See on üks paljudest atmosfäärikihtidest, mille kõige olulisem tunnus on temperatuuri langus kõrguse suurenedes. Kui maapinna lähedal ulatub temperatuur suvel vahel isegi üle 30 soojakraadi, siis kilomeetrite kõrgusel valitseb korralik pakane (külma 40-65°C). Keskmiselt langeb temperatuur maast eemaldudes mitu kraadi ühe kilomeetri kohta, kuid alati see ei ole nii.
Sügisel ja talvel (soojal ajal öösel) juhtub sageli nii, et temperatuur esialgu tõuseb kõrguse kasvades, enne kui viimaks uuesti tavapäraselt hakkab langema. Sellisel juhul kõneldakse inversioonikihist ning selle olemasolu näitavad tavaliselt kihtpilved ja udu. Neid pilvi piirab ülevalt inversioonikiht, mille alla need pilved tekivad.
Kevade teisel poolel ja suvel on inversioone harva, sest maapind soojeneb päikesekiirguse tõttu üsna tugevalt ja seega kiirguse äravool, mis on inversiooni üheks tekketingimuseks, on takistatud.
Meteoroloogias on inversiooni puhul olulisteks näitajateks tema võimsus ja suurus. Võimsus tähendab kihi paksust, kuid temperatuuri tõusu ulatus selle kihi suurust.
Kõige üldisemalt jagunevad inversioonid maapinnalähedasteks ja vabas atmosfääris esinevateks. Maapinnalähedastest kõige tüüpilisemaks on radiatsiooniinversioon. See tähendab seda, et maapind annab tunduvalt enam soojust ära, kui juurde saab ehk jahtumine on ülekaalus, mistõttu moodustub inversioon otse maapinna kohale. Selle inversioonitüübi tunnuseks on udu moodustumine, nagu juhtus 23. jaanuaril 2009: õhus oli palju niiskust, tuul oli väga nõrk ja selge taeva või vähese pilvisuse tõttu hakkas maapind ja sellelähedane õhukiht tugevasti jahtuma ja moodustuski radiatsiooniinversioon koos tiheda uduga. See inversioon moodustub tavaliselt öösel ja talvel võib kesta päevi, sest päike ei soojenda maapinda piisavalt. Sellise inversiooni paksus on tavaliselt mõnest meetrist kuni 400 meetrini ja temperatuuri tõus ulatub kahest seitsme kraadini. Seetõttu on selline inversioon väga soovitud näiteks kevadisel ajal, sest kaitseb maapinda öökülma eest.
Udune 23.01.2009. Kaie Avistu foto
Suurimad seda tüüpi inversioonid on Ida-Siberis, kus kihi paksus ulatub 1500 m-ni ja temperatuuritõus kuni 15 kraadini. Lisaks radiatsiooniinversioonile võib ette tulla veel orograafilist (ehk reljeefiga seotud) inversiooni, mis kujuneb nõgudesse (kujunevad nn külma õhu järved - nii on see Jakuutias Oimjakonis kui ka meil siin Eestis Jõgeval või ka näiteks Võrus); advektiivset inversiooni, kui külma õhule libiseb peale soe õhk (näiteks talvel sulale minnes või kevadel mere jt veekogude ääres) ja lumeinversioonid, mille tunnuseks on udukiht lume kohal, sest lume kohal jahtub õhk väga kiiresti või kui kevadel saabuvad sulad, siis jahutab lumi sooja õhu maha, tekitades äraspidise temperatuurijaotuse.
Vabas atmosfääris ehk piirkihi kohal esinevad inversioonid tekivad sageli aktiivsete atmosfäärsete protsesside tõttu, näiteks frontidel, maapinna õhukihi segunemisel, kusjuures selle kohal on vaiksem kiht, kus säilib varasem temperatuur; õhu kiirel liikumisel (dünaamiline inversioon), kui selline õhukiht haarab endaga kaasa alt ja ülevalt õhku.
Üks väga oluline vabas atmosfääris tekkivaks inversiooni liigiks on surveinversioon, mis tekib antitsüklonis, sest seal valitsevad laskuvad õhuvoolud ja laskumisel õhk soojeneb adiabaatiliselt, kuid muutub väga kuivaks ja see soodustab öist temperatuuri langust ja tsükkel radiatsiooniinversiooniga algab jälle.
Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga.
Lisaks kaasneva tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb näiteks linna kohal saasteainetega ja nii kujuneb sageli sudu. Linnades on olukorra halvendajaks veel see, et kuna inversioon tekib pigem külmal aastaajal ja õhu jahtumisel, siis osutub linn soojusse allikaks, mille kohal kujunevad nõrgad tõusvad õhuvoolud, mis aga pöörduvad inversioonikihini jõudmisel tagasi, laskuvad linna ümbruses ja suunduvad uuesti linna, sest nõrgad tõusvad õhuvoolud tekitad kohaliku madalama rõhuga ala ja linna ümbruses laskuv õhk suundub seda ala täitma. Nii kujuneb surnud ring, mis võib kesta päevi ja lõppeda näiteks mõne läheneva tsükloni kaasabil.
Niisiis, inversioon võib-olla kasulik sellega, et kaitseb taimi ja põllukultuure liigse jahtumise eest nagu soe tekk, kuid linnades ja tööstuspiirkondades võib tekitada palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Ka liikluses võib inversiooniga kaasnev tihe udu või jäide tekitada ohtlike olukordi.
Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.
Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.
Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.
8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.
Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.
Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.
Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)
Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.
Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"
Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.
Kuidas tekib äike? (30.01.2011)
Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.
Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."
Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)
Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.
Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.
Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.
Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.
Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto
Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!
Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":
Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?
Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)
Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.
Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)
Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!
Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)
Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.
4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.
Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.
Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".
Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).
Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.
Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.
Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)
Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.
Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010) EMHI: 2.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.
Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod
Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.
Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.