•  

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010 03:00)

Autor: Jüri Kamenik

Skandinaavia lõunaosas tekkis 21. oktoobril kiiresti aktiivne osatsüklon, mis oli seotud Norra merelt lõunasse ja hiljem itta liikuva peatsükloniga. See osatsüklon liikus kiiresti üle Norra ja Rootsi lõunaosa ning jõudis juba 22. oktoobri ööks Läänemerele.

See osatsüklon läbis tsükloni arengule iseloomulikud etapid kõigest kahe päevaga, tekkides 21. oktoobri hommikul ja hääbudes 23. oktoobriks, seejuures liikudes väga kiiresti. Kuna pööris oli mitme isobaariga ja liikus väga kiiresti, siis põhjustas see ebatavaliselt suuri õhurõhutendentse.

Pöörise põhjaosas oli tuul esialgu nõrk või mõõdukas, hiljem oli peaaegu tuulevaikus. Lõunaosas aga oli tugev tuul, mis tõusis õhtupoolikul tormiks, kuid püsis nii tugev vaid väheste tundide jooksul. Osatsüklon tõi kaasa lund ja lörtsi, Lääne-Eestisse ja saartele ka vihma, kuid selle laussajualad ja kihtsajupilved lagunesid õhtupoolikul ning selle asemel arenes konvektsioon, kusjuures kohati oli äikest, mida ka detektorid märkisid.

Järgnevalt sellest õhtusest ja öisest (22/23.10.) äikesest lähemalt.
Tsükloni nõrgenedes, nagu öeldud, kihtpilvedesüsteemid lagunesid ja sellega koos ka inversioon, mis on tõuvatele õhuvooludele takistuseks. Ent niiskust ja energiat veel õhumassil jätkus konvektsioonivooludeks. Kuna õhumass oli külm (1,5 km kõrgusel temperatuur umbes -10 kraadi) ja vertikaalne gradient üpris suur, sest maapinnalähedases õhukihis olid valdavateks soojakraadid, soodustas see samuti tõusvaid õhuvoolusid. Detektorid märkisid äikest juba 22.10. hommikul Läänemere lõunaosas, Lätis, Leedus, pärastlõunal ja õhtul ka Eesti kohal:

Vöib öelda, et rünksajupilved ja äike ühes nendega oli seotud osatsükloni tagalaga. Äikeseid võib liigitada tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt  õhumassisisesteks (alatüübid: termiline, advektiivne ja orograafiline) ja frontaalseteks. Antud juhul oli tegemist ilmselt advektiivsete äikestega, mis tähendab seda, kui soojale aluspinnale (antud juhul meri) voolab jahe või külm õhumass, siis võivad areneda rünksajupilved ja tekkida niiviisi äike. Selline olukord valitseb tavaliselt tsükloni ja külma või oklusioonifrondi tagalas, kuhu Baltimaad õhtul ja öösel ka jäid. Niisiis andis külma õhu ja sooja aluspinna (meri ja pärastlõunal ka maismaa, sest temperatuur oli mitu kraadi üle nulli) koostoime tõuke äikese arenguks, tsüklon aga valmistas pinnast ette.

Esimesi välgusähvatusi võis 22. oktoobri õhtul jälgida Loode-Eestist läänes asuvas rünksajupilvede süsteemis, mis liikus mere kohal kiiresti ida poole. Järgnevalt nendest rünksajupilvedest foto, mis on tehtud Tallinnas: 

Maismaale jõudes süsteem nõrgenes ja äikest seal enam polnud, kuid kaasa tõi see tuulepuhangud, lume-, teralume- ja lumekruubisaju. Pärast pilvesüsteemi üleminekut tekkisid mere kohal uued konvektsioonipilved, mis liikusid kiiresti itta, puistates siia-sinna teralund ja lumekruupe. Üht sellist rünksajupilve võib järgmisel fotol näha:

Seejärel tekkis mere kohal mitu rünksajupilve, mis liitusid ja liikusid üle Loode-Eesti ja edasi mööda põhjarannikut itta. Umbes Tallinna kohal hakkasid selles pilvesüsteemis välgud sähvima, kusjuures mõnes kohas oli lühikese ajavahemiku jooksul mitu lähedast välku ja kuulda oli tugevat müristamist. Täiesti juhuslikult õnnestus ühe pilvesisese välgu kuma ka fotole saada, kuigi pilt sai paraku halvakvaliteediline:

Kui rünksajupilved ühes äikesega olid Tallinnast üle läinud, võis veel põhjataevas mere kohal välgusähvatusi näha. Järgnevalt sellest pilvesüsteemist foto:

Kella 1-2 vahel öösel rahunes olukord niipalju, et äikest enam ei täheldanud, ent siin-seal võis endiselt näha uitamas tahkeid sademeid puistavaid rünksajupilvi. Äikesepilved on näha ka satelliidipildil (väike valge pilvemass Eesti põhjarannikul):

Eelmised artiklid:

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.

Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)

Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!

Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)

Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.

Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".

Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).

Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.

Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.

Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)

Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.

Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010)  EMHI: 2.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.

Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod

Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.

Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.

27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010) Äikesest 27. märtsil

Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta

Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":

Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)

Miks lähevad puude ja põõsaste lehed sügisel värviliseks? (27.09.2009) Foto: Riho Kaur Septembris ja oktoobris saavutavad sügisvärvid oma suurima erksuse ning ulatuse. Seetõttu on päevakorras küsimus, millest need värvid tulevad.

23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).

Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam