•  

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011 14:30)

Autor: Jüri Kamenik

Derecho in Estonia - 8th August in 2010
More about it: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm

8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm. Üks 8. augustiga võrreldav, äikesekuningas, kes mäletab, käis külas 26. juuli hommikul: loe siit.

8. augustil Eesti absoluutset kuumarekordit ei sündinud ja maksimumtemperatuur jäi 7. augusti omale alla, sest õhumass ise oli pisut jahtunud ning selle serv lähemal. Jõhvis mõõdeti siiski õhtupoolikul maksimumiks 34,6 kraadi. Ka paljudes kohtades mujal tõusis temperatuur üle 30 kraadi. Püsima jäi 7. augusti omapärane temperatuurijaotus, kui Tallinnas oli temperatuur alla 30, kuid näiteks Kehras üle 33 kraadi.

Tugevamaks oli muutunud ka somp, mille tõttu jäi nähtavus mõnel pool ainult 5-10 km piiresse, silmapiiri lähedased objektid olid sinaka vine sees. Ka pilved olid suhteliselt halvasti nähtavad, mõnel pool võis ainult seniidilähedasi pilvi läbi vine märgata.

Somp. Läbi tiheda vine on pilvi väga raske vaadelda.

Äikeselaineid oli kolm. Esimene neist läks hommikul üle saarte, mis tõi kaasa tugevaid tuuli, kuid ka Lääne-Eestis kuni Tallinnani liikus üks üsna nõrk äike. Tallinna kohal oli see ribakujuline ja põhjustas kerget vihma. Ida-kirdetaevas paistis punakalt päike, mis värvis kogu ümbruse oranžikaks, sest päikesevalgus paistis läbi sombu ning hõreda vihmakardina. Äike ise oli nõrk ja ainult pilvesiseste välkudega.

Paar pilti hommikusest äikesest Tallinnas (kl 6-7 vahel).

Seejärel saabus päevaks rahu, ilm oli palav ning tuulevaikne. Pärastlõunal tekkis taevasse kõrgrünkpilvi, mis õhtupoolikul muutusid tornjamaks, näidates labiilsuse suurenemist ja seega arvestatavat äikesevõimalust. Kui mõni selline pilv liikus päikese ette, siis tekkis üpris silmapaistev kiirtelehvik. Õhtul võis märgata ka nõrka seniidikaart. Mõned fotod sellistest olukordadest:

Sellised kõrgrünkpilved näitavad, et äike on lähedal. On siiski üksikuid juhtumeid, kui nende pilvede nägemisest on äikeseni jäänud 5-10 tundi. Foto on tehtud Harjumaa kaguosas kl 17.56.

Kõrgrünkpilv päikese ees. Selle ümber on näha kiirtelehvik (perspektiivi ilming) ning pane tähele veel pilveserva eredat sära.

Veel üks tornjas kõrgrünkpilv päikese ees. Ka sellised pilved tekivad enne äikest. Pilve tipu kohal on näha kiudpilvedes tekkinud seniidikaart.

Olukord muutus kiiresti õhtul, kui Lätist lähenes organiseerunud äikesepilvede süsteem. See liikus üle Eesti, põhjustades väga tugevaid tuuli, tugevus oli valdavalt 17-26 m/s, kuid kohati üle 30 m/s, mistõttu need murdsid puid, elektriliine jne. Väike-Maarja ilmajaamas registreeriti juhtumisi tuule kiiruseks 36,5 m/s. Äikesesüsteemi servaaladel sadas vähe vihma, kuid sealt, kus läks keskmine osa üle, palju rohkem (paduvihm), mõnel pool sadas rahet.
Äikesetormi polnud mõnedel detektoritel peaagu üldse märgata, näiteks StrikeStar näitas ainult mõnda välku. Detektorid registreerivad peamiselt pilv-maa tüüpi välkusid, selles tormis olid aga põhilisteks pilvesisesed välgud. Sellistel juhtudel võibki mõnel detektoril äike märgamata jääda, olgu see kuitahes tugev.
Äikese ajal läks väga hämaraks, süttis tänavavalgustus. Peab arvestama, et tegemist oli õhtuse ajaga. Kui päike on madalal horisondi kohal, siis läheb äikesega palju pimedamaks. Võimalik, et keskpäevasel ajal jäänud siiski nii valgeks, et tänavalgustus poleks süttinud.
Äikesetormi kahju pildid Rakverest, video Mäo ristist.
Äikesetormist EMHI kodulehel.
Foto, kui see äikesetorm jõudis Soomesse.
Järgnevalt mõned fotod Tallinnast. Peab märkima, et veidi maad eemal, mõnes teises kohas, oli vaatepilt hoopis teistsugune. Taevas pakkus igal juhul vaatamisväärset. Ida-ja kagutaevas:

 

Äikesepilvede süsteemi piiritleb kiudpilvisus. Näha on ka kõrgrünkpilvi.

Ülemise ja keskmise kihi pilvede sisse on peidetud (maskeeritud) rünksajupilved, kus on äikest.

Läheneb tormituultega madal pilveserv.

Pildi ülaosas on huvitavad pilvemoodustised näha.

Kui äike oli peaaegu üle, lähenes lõuna poolt rullpilv või midagi sellelähedast. Ka selle üleminekuga kaasnesid tugevad tuuled.

Lahkuvate äikesepilvede alasi all on mammatused.

Edela-, lääne-ja loodetaevas:

Päikeseloojangu võis ära näha.

Vaata satelliidipilte äikesetormi arengust ja liikumisest: https://ilm.ee/?47737

Kolmas laine saabus pärast seda äikesetormi. Uued äikesed liikusid Liivi lahelt saarte ja Lääne-Eestini ning Lätist Ida-Eesti kohale. Mõnel pool tõid needki kaasa tugevaid tuuli, mis ulatusid tormini (üle 21 m/s, näiteks Võrus) ja tiheda välgutamise.

Sellised äikesed ei ole midagi esmakordset. Tugeva mulje ja mälestuse jätavad äikesetormid sinna, kust üle liiguvad. Mõnes teises kohas, mis jääb puutamata, võib sealsetel elanikel jääda mulje, et selliseid äikeseid polegi olnud. Näiteks Tallinnast 20-30 km edelas möödus õhtu peaaegu sademeteta ja kuuldi vaid mõnda kauget müristamist, ilm oli kogu aeg rahulik. Seetõttu olgu toodud tugevatest äikesetormidest mõned näited (nimekiri pole mõistagi täielik):
1998. aastal juunis;
2001. aastal 16.-19. juulil;
2002. aastal 4. juulil ning 31. juulil ja 1. augustil;
2003. aastal 26. mail;
2007. aastal 15. mail ja mai lõpus ning 18. juuli öösel;
2009. aastal 16. ja 19. juulil;
2010. aastal näiteks 26. juulil.

Tugevad äikesed on seotud tavaliselt troopilise õhumassiga. Selle servaaladel tekib nii frontidega seotud kui õhumassiseseid äikeseid. Kuna energiat on piisavalt, siis saavad äikesed areneda võimsateks ja ulatuslikeks ning need võivad läbida sadu km ja enamgi.

 

Eelmised artiklid:

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.

Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.

Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)

Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.

Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"

Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.

Kuidas tekib äike? (30.01.2011)

Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.

Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."

Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)

Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib  külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.

Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.

Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.

Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.

Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto

Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!

Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":

Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?

Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)

Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.

Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)

Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!

Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)

Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.

4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.

Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.

Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".

Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).

Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.

Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.

Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)

Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.

Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010)  EMHI: 2.aprillil kell 8:00  Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.

Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod

Emajõgi 8. aprillil (08.04.2010) Fotod Tartu kesklinnast.

Üle ääre ajavast Emajõest (06.04.2010) Emajõgi Tartus jalakäijate sillalt vaadatunaKäes on suurvee kõrgaeg ja seda ka Emajõel.

27. märts pakkus nii äikest, rahet kui tugevat vihma (29.03.2010) Äikesest 27. märtsil

Märtsi teine nädalavahetus oli üllatavalt äikeseline (15.03.2010) Äike on märtsis väga haruldane, kui nüüd oli äikest lausa kahel märtsipäeval järjest! Selgitame, kuidas ja miks.

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010) Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta

Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam