•  

Jääkristallid värvisid päikeseloojangu punaseks (25.03.2009 22:52)

Autor: Jüri Kamenik

Autori foto
Vaata teisi fotosid galeriist

21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?

Tol õhtul oli atmosfäär väga selge ja puhas. Seetõttu me ei näegi punaseid toone pilvest kõrgemal. Pilved aga toovad endaga kaasa sademeid ja niiskust (või vastupidi). Seega madalalt saabuvad valguskiired läbiva atmosfäärikihi, mis on tihedam ja niiskem ja valgus hajub rohkem kuni ilmnevad punased toonid.

Üsna hästi võib näha pilvede all olevat udutaolist, kuid pilvedest hõredamat massi. Samuti on päikese kohal näha katkendlikku sammast. See kõik on tingitud pilvedest langevatest jääkristallidest, mis aurustuvad enne maapinnani jõudmist ja mida virgadeks (sajujoonteks) nimetatakse. Need annavad suurema osa punasest päikeseloojangust ning põhjustavad samba tekkimist. Mõnikord on sambal ka ilmaennustuslik tähendus, kuid antud juhul on tegemist juhusliku sündmusega.

Eelmised artiklid:

Millest oli tingitud pühapäevane pärastlõunane pilvedemäng taevas? (25.03.2009) Foto: Liina MaldreKevadfotokonkursi galeriist Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal. Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.

Täna räägitakse Tartus äikesest ja välkudest! (18.03.2009) Foto: Villem Voormansikäikesepiltide galeriist 18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!  

Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus (10.03.2009) 9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.

Mida teeb Nor´easter USA-s? (03.03.2009) USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta.  Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?

Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist (28.02.2009) Autori fotod 21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.

Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb? (20.02.2009)  Kuulates vaikust - lumiLumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.

Tartus võis jälgida Tyndalli efekti (18.02.2009) Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.

Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009 (17.02.2009) Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.

Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).

Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:

Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009)

Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .

Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:

Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.

Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.

Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam