Foto: Ama Lehtmets
"Pildistame pilvi 2008" äramärgitud foto
Eesti ilm on väga muutlik ja ebareeglipärane. Seetõttu on suureks abiks püüda ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi ja neid ametlike prognoosidega põimides ja kombineerides peaks tõusma ilmaennustuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Parim abimees on siiski oma silmaga aknast välja vaadata!
Vanarahval ja meremeestel on ilma kohta hulk vanasõnu ja tähelepanekuid, mis jaotatakse põhiliselt kaheks: meteoroloogilised ja mittemeteoroloogilised.
Esimesse rühma kuuluvad need tähelepanekud, millel on ka teaduslikku seletust võimalik leida ja on tihedalt atmosfääriga seotud.
Teise rühma kuuluvad mitmesugused nn looduse põhjal (loomad-taimed, fenoloogia või mõni eripärane tunnus), mis on enamasti kaudsemad ja võivad olla, kuid ei pruugi endas kätkeda tõetera. Lisaks jagatakse kohalikud tunnused veel üldisteks (kehtivad igal pool) ja lokaalsed (kehtivad enamasti mingis konkreetses paigas või piirkonnas).
Kel kogemusi pole või on neid vähe ennustamaks ilma tähelepanekute järgi, sel on soovituslik püüda ette aimata tendentse, kuid mitte püüda saavutada maksimaalset täpsust ja detailsust. Niisiis tuleb meeles pidada, et Eestis erineb üsna sageli ilm ka väikesel maa-alal ja vältida tuleks ennustusi vaid mõne üksiku tunnuse põhjal, sest loodus on pidevas muutumises.
Öeldakse, et päris usaldusväärne on ennustus siis, kui saabuvat ilma näitavad kooskõlas vähemalt 10-12 märki. Muidugi on võimalik hakkama saada ka vähemaga. Praeguses hetkes on nii eelnenud päevade kui tulevikus kujuneva ilma tunnused (näit. madalrõhkkond lahkub – palju niiskust ja pilvi, kuid läheneva kõrgrõhuala ees läheb taevas selgemaks vms).
NB! Pilved on kõige olulisemateks kohalikeks tunnusteks, sest peegeldavad atmosfääri seisundit ja toimuvaid protsesse (kaudne aeroloogia)!
Tähelepanu tuleks juhtida veel sellele, et kui tunnused on vastukäivad, siis on oodata ebapüsivat ilma või ei ole ilmaennustamine võimalik, st võib realiseeruda mitu stsenaariumit.
Selles õpetuses seletatud tunnused näitavad ilma ette 6-12 tunniks, kui pole teisiti märgitud. Seega, õhtused tunnused peaksid öist ja hommikust ilma näitama, hommikused aga päevast ja õhtust ilma.
Kuidas aimata hoovihma ja äikese tulekut
Äikest võib tulla nii palava kui ka külma ilmaga, nii vaikse kui ka väga tuulise ilmaga. Seega tuleks lämbe enesetunde järgi ennustamise asemel esmajoones vaadata taevasse ning määrata kindlaks pilvede tüüp, nende hulk ja liikumine ja lõpuks jälgida, kas ja millised on täheldatavad muutused.
Äike seostub alati rünksajupilvedega (välke võib-olla ka lumetormides, kus pole rünksajupilvi, mida kokku võib tinglikult ka äikeseks pidada) ja seega tuleks otsida rünkpilvi. Ebastabiilse õhumassi korral on rünkpilved kiiresti muutuvad, sageli kõrge torni või mäetaolised. Kui ülemised tipud hakkavad laienema, on kaetud looritaolise moodustisega või jäätuvad (tekivad kiudpilved), siis on hoovihm väga tõenäoline. Jälgida tuleb sel juhul muidugi pilvede hulka ja liikumise suunda, et teada, kas vihma on antud piirkonnas oodata või mitte.
Suured rünkpilved 14. augustil 2007 Tallinnas. Sellised pilved, mis üha suurenevad või muudavad sageli kuju, viitavad lähenevale äikesele (kas ruumilises või ajalises mõttes).
Foto: Jüri Kamenik
Läheneva äikese tunnuseks on veel see, et pilved asuvad väga mitmel kõrgusel ja eri kihtides on pilvede liikumise suund erinev. See kehtib eeskätt saarte ja rannikute kohta. Sisemaal võib-olla selle tunnusega nii ja naa. Kui sellise ilma korral on märgata rünkpilvede suurenemist või tekkimist, võib üsna tõenäoliselt äikest tulla.
Öist äikest näitab sageli rünk-või suurte kihtrünkpilvede säilimine õhtul (ilusa ilma korral need kaoksid öö saabudes). Samuti tekivad vahel enne öist äikest silmapiirile suured rünkpilved või isegi rünksajupilved.
Tähelepanelik vaatleja saab äikest ennustada veel spetsiifiliste kõrgrünkpilvede abil – Ac castellanused. Need on väikesed kõrged rünkpilvede read. Tekivad sageli enne järsku ilmamuutust. Kui neid on vähe ja hommikul, siis ei pruugi nende olemasolu midagi kindlat näidata. On neid palju ja muutuvad need kiiresti, on ilmamuutus tõenäolisem.
Tornjad rünkpilved (Cu castellanus)
Foto: Eltsu (2008.a. pilvepiltide galeriist)
Tornjad kõrgrünkpilved (Ac castellanus, vt pikemalt: https://ilm.ee/index.php?46102). Kui neid on vähe ja hajutatult, siis võib hea ilm püsida. Kui neid on palju, ja sageli on nad sel juhul ridades, siis on tõenäoline äike või järsk ilmamuutus.
Hoovihmadega on veel sageli seotud kiudpilved. Kui kihtpilved kaovad ja neid asendavad lehvikutaoliselt silmapiirilt ilmuvad kiudpilved, on äike ja hoovihmad tõenäolised. Seda nimetatakse ka selginemisefektiks: päev võib-olla alguses pilvine, aga ühel hetkel pilved kaovad, jättes järele kiudpilved või eemale rünkpilved, mis hakkavad sageli suurenema ja lähenema.
Foto: Jüri Kamenik
Kiudpilved enne tugevat äikest 23. augusti õhtul 2007. aastal.
Vahel tuleb äikest siiski ka eelneva selgimiseta. Sel korral on äikest keerukam lihtsalt vaatluse järgi aimata, sest pilved on maskeeritud ning soovitav on uurida viimaseid äikesedetektorite ja radarite andmeid. Siiski, leidub ka kohalikke märke. Esimene ja kõige tajutavam on suhteliselt vaikne ja soe (pilves ja vihmase korral tähendab see suvel üle +16°) ilm. Kui äike on lähedal, siis muutub varasem laussadu katkeliseks või lõppeb. Tõusvaid õhuvoolusid näitavad ka jämedad vihmapiisad (tekitavad vähemalt mulle vette kukkudes). Üks kindlamaid äikese tunnuseid pilves taevaga on madalate pilvede märgatav hajumine (vihmase ilma korral on tavaline, et taevas on palju madalaid pilvi, aga äikese korral on see väga haruldane) ning järele jäävad kõrgemad ja pealtnäha ühtlasemad kihtpilved, mille taustal võivad veel mõned pilveräbalad olla. Samuti näitab äikese lähedust pilvede erinev liikumissuund ja kaare-või lainekujulised pilved.
7. septembril 2008 Tartus. Taevas on ebaühtlased kõrgrünkpilved (Ac inhomogenus) koos kihtrünkpilvede ridadega (kui kihtrünkpilved säilivad õhtul!). Selline nn segaduses taevas (inglise keeles chaotic sky, thundery sky, vt http://www.metoffice.gov.uk/publications/clouds/cm9/) viitab selgele äikese tekkimise võimalusele. Umbes pool tundi hiljem kujunes Tartus lõunas ja kagus välja äikesevöönd, mis kestis mitmeid tunde.
Veel chaotic sky: http://www.srh.noaa.gov/jetstream/synoptic/m9.htm
Tugevat äikest, tugevat tuult ja tormi (pagi) saab sageli ette aimata vaid 1-2 tundi varem (juhul, kui pole detektorite jne andmeid käepärast). Selle tunnuseks on kõrge õhutemperatuur ning selle taustal läände-või edelataevasse ilmuv rünksajupilvede rida. Hiljem muutub see alt tumedaks, tekib kaaretaoline moodustis, mille serv võib-olla väga tume, narmaline ja kiiresti liikuv. Selline süsteem liigub enamasti teatud nurga alt “vastutuult”. Tormipuhanguid võib oodata ka väga madala aluse ja kõrgele küündivate tippudega rünksajupilve puhul.
8. juulil 2008 Saaremaal. Oodata on äikest koos pagiga, sest eemal on madal narmaline pilveserv.
Tuulenihe. Nooled näitavad pilvede liikumise suunda. Umbes 45 min hiljem tabas piirkonda äike koos tugeva rahega:
Võtame äikese lähenemise punktidena kokku:
1) rünkpilvede kiire areng, eelkõige vertikaalsuunas;
2) hommikul võib-olla palju kõrgrünkpilvi, eriti, kui need on ridades;
3 )pärast äikest on endiselt rohkesti konvektsioonipilvi või temperatuur püsib;
4) pilved liiguvad eri suundades (eriti saarte piirkonnas kehtiv);
5) laussaju korral on ilm soe, vaikne, madalad, räbaldunud pilved kaovad; vihm on jämedapiisaline või muutub laussajust katkeliseks sajuks;
6) eemalt lähenev pilvemüür liigub nurga all tuule suhtes
7) õhtusel ajal tekivad või säilivad rünk-või kihtrünkpilved;
8) taevasse ilmuvad kaaretaoliselt kiudpilved;
9) hommikune udu tõuseb üles ja muutub rünkpilvedeks, mis hakkavad vertikaalsuunas arenema.
Kuidas aimata selge ilma lähenemist
Ilm läheb selgeks pärast pilves taevast. Sageli tähendab selginemine külma õhu sissevoolu, sest satutud on madalrõhu tagalasse, kuhu voolab põhja poolt külm õhumass. Selgeks läheb ka pärast külma fronti, millega seostub ebapüsiv ilm. Seega võime kokku võtta:
1) laussadu muutub katkendlikuks ja tugevamaks (nn servaefekt – laussadu algab ja lõpeb sageli tugevamalt, kui on saju keskel);
2) temperatuur langeb (mida enam, seda tõenäolisem, et läheb ilusaks), tugevad külmad tuuled;
3) õhurõhu kiire tõus;
4) hakkab puhma lääne-, loode-, või põhjatuul;
5) pilvede hõrenemine;
6) kui päikeseloojang on punane, tuleb öösel hea ilm, sest läänes on ilm juba selgem, meie laiusel liiguvad aga ilmasüsteemid läänest itta.
Halva ilma püsimise tunnused
Jutt on meteoroloogiliselt halvast ilmast: näiteks rahulikku lumesadu võidakse ilusaks ilmaks pidada, aga ilmateaduse seisukohast on ilm halb. Siin mõeldakse halva ilma korral lauspilves ja/või pidevate, kuid nõrkade sadudega perioodi.
Halb ilm seostub tsükloni sooja sektoriga (eriti sügisel ja talvel).
Kokkuvõetuna:
1) Sombuse ilma korral on talvel soe (temperatuur tõuseb üleminekul ilma halvenemise suunas, suvel on küll jahedam kui selge ilma korral, aga siis ei saa temperatuuri järgi kuigi palju öelda);
2) Taevas on kaetud madalate pilvedega, seahulgas esinevad rebenenud ilmega kiiresti liikuvad kihtpilved, võib ka udu tekkida, kui tuul nõrgeneb;
3) Tuul on kagust, lõunast või edelast. Suund ja kiirus oluliselt ei muutu. Kui muutuvad, siis on oodata teistsugust ilma;
4) Temperatuur ööpäeva lõikes ei muutu või on muutus väike (soojal aastaajal);
5) Baromeetri näit ei muutu. Kui hakkab kiiresti langema või tõusma, saabub teistsugune ilmatüüp
Laussadude lähenemine ja püsimine
Laussadudega ilm seostub tsükloni üleminekuga või laussajualadesse sattumisega. Seega enne laussadu hakkab õhurõhk kiiresti langema (st tendents on vähemalt -1 mm/h) ning tuule suund oluliselt ei muutu. Kui muutub, siis möödub tsükloni kese lõuna või põhja poolt ja ilm võib tulla parem.
1) Hommikune kaste puudub;
2) taevasse ilmuvad kiudpilved; taevas on piimjas/valkjas, tekivad halod (tavaliselt 23 ° väike ring). Kui kiudpilved muutuvad ja liiguvad kiiresti, siis on laussaju saabumine tõenäolisem. Kui kiudpilved saabuvad lõunast või kagust, siis võib see tähendada lõunatsükloni saabumist ja eriti tormilist ilma;
3) õhurõhu kiire ja suurenev langus (3 tunni kohta -3 mm ja enam);
4) varasem tuul pöördub ja hakkab kagust või lõunast puhuma (lõunatsükloni korral ja idast ja kirdest) ja püsib;
5) päikesetõus on punane, sest läänest lähenevad pilvemassid.
Samuti võib ilma halvenedes tekkida nn pilvede järgnevus. Kiudpilved on olulised lühiprognoosi tegemisel. Kiudpilved võivad viidata nn järgnevusele, mis viitab tsükloni või sooja frondi (vahel ka äikese) lähenemisele ehk näitab ilma halvenemist lähitundidel või ööpäeva jooksul. Näitena olgu toodud see: https://ilm.ee/index.php?46256 ja https://ilm.ee/index.php?46090 ning järgnevusest on põgusalt juttu siin: https://ilm.ee/index.php?46337 Kui satutakse tsükloni sooja sektorisse, siis on järgnevus kokku kaheosaline.
Kuna järgnevus on oluline näitaja eesseisva ilma osas, siis on vaja sellest eraldi kirjutada! Võõrkeeles on järgnevusest päris tore jutuke siin (koos fotodega): http://www.stravaiger.com/blog/?p=170 ja http://answers.yahoo.com/question/index?qid=20090428102207AAR8UD9 (NB! esimene variant on õige, seal on ka põhjusi selgitatud!).
Et püsiks hea ilm…
… selleks peab teadma, et see seostub kõrgrõhu liikumisega üle vaadeldava piirkonna. Kuna seal valitsevad laskuvad õhuvoolud ja veeauru on vähe (külmal aastaajal võib-olla ka niiske), siis on pilvede areng takistatud. Väikesed õhurõhugradiendid aga ei soosi tugevat tuult.
Niisiis:
1) suvel tekivad selge taevaga tavaliselt pärastlõunaks väikesed rünkpilved, mis aga jäävad sageli selliseks ning on vähemuutuvad; talvel on tugeva jahtumise tõttu tavaline udu, eriti avatud taevaga udutüüp;
2) kiudpilvi ei ole või on neid vähe ja hajutatult;
3) õhurõhk eriti ei muutu või tõuseb/langeb aeglaselt. Üleminek kiirele muutusele (ka tõusule) viitab teistsuguse ilma saabumisele;
4) hästi on jälgitav ööpäevane rütm (eelkõige kevadel ja suvel), talvel võib püsida ka ühtlaselt külm ilm;
5) soojal aastaajal on välja kujunenud tuule ööpäevane rütm: päeval nõrk või mõõdukas, öösel tuulevaikus; talvel võib-olla pidevalt tuulevaikus või nõrk tuul, sest päike on madalal ega saa anda tuulele energiat nagu suvel;
6) soojal aastaajal tekib udu sinna, kus see on tavaline; talvel võib udu ööpäev läbi püsida;
7) tugev kaste;
8) loojangud pole kuigi värvikad (kollased või oranžid, sest valgust hajutavat veeauru on vähe).
Mõnikord tekib antitsüklonis ehk kõrgrõhkkonnas suvel ka äikesepilvi. Meteoroloogilises mõttes on tegemist siiski hea ilmaga. Selline olukord on atüüpiline, kuid võib ette tulla, peamiselt küll pärastlõunasel ajal. Üks huvitav juhtum oli 10. juuli hommikul 2001. aastal, kui kõrgrõhkkonnas tekkis äike, mis põhjustas Tallinnas enneolematu vihmavalangu. See täitis keldrid veega ja hiljem said lapsed tänavatele tekkinud jõgedes mängida (vaata pilte). Meenutame, et hommikusel ajal on äikese teke kõige vähetõenäolisem ning koos kõrgrõhkkonnaga teeb see tähelepanuvääriva juhtumi.
Seega peame meeles pidama, et üksikud hoovihmad ja äikesed ei tähenda alati halba ilma!
Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III (08.07.2009)
Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada II (21.06.2009) Eesti ilma omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus. Ei ole vale öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult seda ei saagi ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jne, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi.
Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada I (13.06.2009) Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?
Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009) Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.
Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008)
