•  

Miks ilmateade valetab? (21.02.2010 15:00)

Autor: Jüri Kamenik

Tuisk Emajõel
Autori foto

Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":

Hannes, 20.2.2010 17:49  
Ilmaennustused on ikka päris sageli mööda. Öeldakse, et hakkab sadama - tegelikult ei hakka; öeldakse, et läheb väga külmaks või soojaks - ei lähe... Hiljem aga pole mingit diskussiooni selle üle, miks prognoos vale oli. Kui teha võistlus, kes teeb kõige täpsemaid prognoose, võidab äkki see, kes ütleb - ilm homme on sama mis täna. Kas tõenäosuse protsente ei saaks kuidagi kasutada täienduseks ning diskuteerida, kui prognoos vale oli?

Jüri K., 20.2.2010 19:25
Alustuseks natuke üldist juttu ja põhimõtteid.
Millegipärast eeldatakse, et prognoos peab olema täpne. Üks soovitusi on kindlasti see, et sellisest eeldusest tuleb loobuda. Teiseks, ilmateade on tarbijani jõudes niikuinii veidi toores. Seega tarbija peaks arvestama ka oma kodukoha eripärasid, see võib eriti oluline olla öökülmade, hoovihmade, äikeste jmt võimaluse korral. Ilmateate vead tulenevad tihti üldistustest - ilmateade on alati suuremal või vähemal määral üldistatud ja seda peaks tarbija või kasutaja kindlasti arvestama, kohandama oma tähelepanekute jmt vastavaks. Eriti oluline on selline asi mudelite puhul, mis ei arvesta kohalikke eripärasid.

Lõpuks veel see, et tarbija saab ju ise valida, millist prognoosi ta usaldab, sest neid on ju palju, samuti saab ta neid kombineerida. Tõsi ta on, et Eesti asubki sellises kohas, kus ilmaennustus on tihti tänamatu töö (polaarfrondi ja liigestatud reljeefi mõjud, subatlantiline kliima, mis kõik muudab prognoosi tegemise keerukamaks, kui enamikes kohtades maailmas).
Olgu ilmutatul kujul välja toodud, et selliste eripärade tõttu võib Eestis näiteks temperatuur varieeruda enam kui 20 kraadi ja see läheb jällegi kohalike eripärade arvestamise alla, mis on enamasti kasutaja või tarbija ülesanne, iseasi, et seda võiks ametlikus ilmaennustuses rõhutada, et näiteks rannikualadel on temperatuur nulli piires, sisemaal võib-olla üle 20 kraadi külma. Ka muud ilmaelemendid ja -olud võivad väga varieeruda - näiteks läinud tuisk oli Lääne-ja Põhja-Eestis päris korralik, kuid Kagu-Eestis jäi kindlasti oodatust nõrgemaks. Seega ilmaprognoosi ei koostata minu kodukoha jaoks, vaid on üldistatud (kodukoha jaoks saab näiteks EMHIst vastava tasu eest ilmaprognoosi küll tellida) ja seda peab arvestama!

Meil ei ole konkreetsed prognoosid tavaliselt usaldusväärsed rohkem kui kaks päeva ette. Kaugema tuleviku puhul saame rääkida vaid trendidest ja tõenäosustest. Viimaste päevade ennustused on näiteks päris õiged olnud, jutt siis nendest prognoosidest, mis on kuni kahe päeva pikkused. Ka reedest ja laupäevast sadu ja tuisku ennustati õigesti, nii et nuriseda ei maksa (olen täpset arvet pidanud ja pole see olukord ühtigi nii hull, kui tundub või kui inimeste jutu järgi arvata võiks). Loomulikult on ka suuri möödapanekuid olnud (sealhulgas 1-2 päeva prognoosis) ja neid tuleb kindlasti veel.

NB! Järgmisel nädala ilm võib sünoptikutele karuteene teha, sest kui soe õhumass jõuab sada km põhja poole (arvestades Eesti lõunapiirist), siis on sula, kui mitte, selgelt alla nulli. Kui näiteks ennustatakse, et Eesti jääb valdavalt miinuskraadidesse, kuid mingil põhjusel tõuseb soe õhk veidi kaugemale põhja poole, saavad paljud inimesed kindlasti öelda, et jälle eksiti. Kes aga teab tagapõhja, see suhtub sellisesse eksimusse mõistvalt. 
Selle olukorra tagapõhi on selles, et Kesk-Euroopasse on edelatsüklon, mis tõi Eestisse pühapäevase tuisu, toonud sooja ja niiske õhu. Järgmistel päevadel on edelast ja läänest veel tsükloneid või madalrõhkkondi tulemas, mille liikumisteest sõltub, kuhu maani soe õhk (sula) jõuab. Saja kilomeetrine nihe esialgsest arvutatud tsükloni liikumisteest võib tuua oluliselt erineva ilma. Selles see algava nädala raskesti ennustatava ilma põhjus seisebki.

Hoian silma peal ka postimees online kommenteerijatel, seal võib nurinat ikka õige tihti kuulda, kuid millegipärast ma ei arva, et kui need inimesed panna ilmaprognoosi tegema, siis asi paraneb oluliselt (vastav väljaõpe ning kogemused maksavad ikka ka midagi). Samas ma nõustun selliste väidetega, et tõesti tasub vaadata aknast välja ja „ilmaprognoos“ ongi käes, sest prognoos on tihti ikkagi taustinfo, mille usaldusväärsuse üle ja kas tasub sellega arvestada, otsustab muidugi tarbija või kasutaja.

Ma arvan, et protsent annaks juurde võib-olla ainult seda, kui tõsiselt võiks ilmaennustust võtta. Ka EMHI saidil on selline tõenäosuslik prognoos olemas, küll vaid sademete kohta ja vaid nädalavahetuseks, sest asi on alles katsetamisjärgus. Kui seda jälgida, siis muutub pilt vahel igal järgneval päeval väga palju. Kui anda prognoosi juurde konkreetne protsent, et näiteks hoovihma tõenäosus on 65%, siis selline asi õigustub ilmselt sama või järgmise päeva ennustuste puhul.

Jällegi, veebis on selliseid prognoose, kus antakse konkreetsed protsendid saju kohta (muu ilmaelemendi kohta enamasti ei anta) kuni nädalaks ette, täiesti olemas, iseasi, kui palju need kohalikke eripärasid arvestavad.

Väga hea mõte on tekitada vastav diskussioon, miks prognoos eksis, kuidas ise ennast aidata jne. Kahjuks on suureks probleemiks vastava temaatika (meteoroloogia) tundmatus inimeste hulgas, nii et see jääks valdavalt suurte huviliste ja erialainimeste pärusmaaks.

Mul oli neljapäeviti Terevisioonis oma ilmarubriik. See oligi sellise mõttega, et teeme mingite asjade alusel prognoosi, järgmisel korral vaatame, kas läks täppi ja analüüsime veakohti. Kahjuks oli probleemiks see, et aega oli väga napilt, midagi ei jõudnud õieti seletada ja jäi mulje, nagu oleks tegemist järjekordse ilmaennustamise katsega vms. Ühesõnaga, diskussioon jäi välja arendamata ja praegu on asi kahjuks lõpetatud.

Ilmaprognoosidega on veel see paha asi, et tegemist on valdkonnaga, mida suurem osa inimesi ei mõista (meteoroloogia ja selle osa, sünoptika), sest see on tume maa. Selle mõistmine nõuaks täiesti uute teadmiste ja oskuste omandamist, mis on aga aeganõudev ja tülikas. Tartu Ülikoolis ühe kursuse raames oli tarvis tudengitel teha ilmavaatlus. See oli mõnes mõttes huvitav katse või proovilepanek. Kokku laekus 71 ilmavaatlust. Tuli välja, et varasemaid kogemusi ilmavaatlemise või ilmaga seoses polnud või oli väga napilt, ilmale ei oldud nii kunagi mõeldud jne. Loomulikult oli tegemist ainult kitsa „valimiga“, aga midagi näitas see ikkagi. Vaevalt ka, et kui õhtul vaadatakse näiteks ETV ilmateadet, kuigi paljud juurdlevad, mida üks või teine asi tähendab, miks eksiti või teatakse nende põhjuseid. Samuti on jäänud müstiliseks, miks telekanalite ilmateated niivõrd erinevad jne (vastus: allikad on erinevad, Kanal 2 võtab ilmateate Norrast, TV3 ja ETV Eestist).

Vastav diskussioon nõuaks seega vastavat (erialast) ettevalmistust ja see, kes seda hakkaks tekitama (diskussiooni), peaks päris põhimõistestest ja seostest alustama jne, ühesõnaga, oleks tema põhitööks.

NB! Eespool öeldu toetub minu uurimusele (teadlikkuse kohta olen 3 aastat teinud spetsiaalset küsitlust Eestis), kogemustele, tähelepanekutele (kasvõi enda vaatlused ja võrdlused prognoosidega)... Seega on tegemist suures osas vaid minu arvamusega, mitte aga üldtunnustatud väidetega.

Loe edasi>>>

Eelmised artiklid:

Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)

Miks lähevad puude ja põõsaste lehed sügisel värviliseks? (27.09.2009) Foto: Riho Kaur Septembris ja oktoobris saavutavad sügisvärvid oma suurima erksuse ning ulatuse. Seetõttu on päevakorras küsimus, millest need värvid tulevad.

23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).

Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.

Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega

Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?

Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee  Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.

Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?

Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.

Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?

Mitu värvi on vikerkaarel? (15.09.2009) Foto: Leili Valdmets Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.

Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad? (11.09.2009) Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi petser96 Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.

Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku? (11.09.2009) Foto: Kertu Kipper Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.

Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat? (11.09.2009)

Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved? (11.09.2009) Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriistautori kasutajanimi pepsy  Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.

Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma? (10.09.2009) Foto: Lea Marmor Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?  

Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel? (03.09.2009) Foto: Eduard Zentšik Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.

Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist (03.09.2009) 1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma.  Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.

Mis on päikesehoog? (17.08.2009) Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.

Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009 (15.08.2009) Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.

Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav! (28.07.2009) Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!

Äikesejaht 24. juulil 2009 (26.07.2009) Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.

Äikesed 25. juulil (26.07.2009) Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.

Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo

Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.

Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.

Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil (11.07.2009) Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.  


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam