•  

Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriist
autori kasutajanimi lorrap

16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi. Tollal juhtus Eesti kohale meridionaalselt paigutunud külm front ning idast ja kagust juurdevoolava troopilise õhumassi kaasabil tekkisid nii frontaalsed kui õhumassisisesed äikesed. Räägiti palju kuumuse hukutavast mõjust, aga tormide moel on kuumus ohtlik vaid ikka siis, kui läheduses on mõni intensiivne front või väga erinevate omadustega õhumasside vastasseis (selline oli olukord ka sel aastal 19. juulil saartel).

Tollal tõusis Tartus ja mujalgi Ida-ja Lõuna-Eestis temperatuur üle 30°, näiteks Tartus oli 18. juulil sooja 34° ümber.

Tarmo Tanilsoo on oma mälestused jutustanud siin>>>

Seekord siis enda mälestustest. Sündmused toimusid Laitses Harjumaal. Meeles on vaid 18. juuli ja veel üks päev, ilmselt eelmisel või üleeelmisel päeval, kuid on kindel, et see teinegi päev on samast juulitormide ajast. Alustangi teisest päevast.

Ilm oli hommikust saadik väga soe ja selge, v. a. ennelõunal nii kagus kui idas tekkinud rüngad silmapiiri lähedal. Kuskile mujale ühtegi muud pilve ei tekkinud. Alguses ei pööranud nendele pilvekestele mingit tähelepanu, sest ei uskunud, et need võiksid kohale jõuda.

Pilved püsisid esialgu paar tundi stabiilsed, siis kagus asunud pilv tasapisi lagunes, kuid idapoolne hakkas üha lähemale tulema, kusjuures pilve ülemine osa muutus tasapisi alasikujuliseks, ent ei valgunud väga laiali, vaid püsis üsna kompaktsena ja teravalt piiritletud servaga.

Pärastõunaks (kell võis olla 13 või 14) oli see jäätunud tipuga rünk jõudnud nii kõrgele, et paistis üle umbes 300-400 m kaugusel asuvast metsaservast üle. Müristamist ei mäleta, välke näha polnud, kuid tekkis mõte, et vist ikka jõuab kohale. Mujal oli täiesti pilvitu taevas, puhus nõrk tuul.

Väga aeglaselt laienes pilv üle pea, õhtuks (kell võis olla 18-19) oli ainult eemal läänes ja edelas veel selget taevast ja madalamale laskuv päike veel paistis, kuid idas ja eriti kirdes oli väga tume (sinakas) pilv, mille taustal lõi igas sekundis vähemalt 1-3 välku. Pilvesiseseid välke polnud, vaid kõik välgud olid hästi nähtavad ja maa poole. Välkude värvus oli sinakas. Hakkas sadama nõrka jämedapiisalist vihma, alasi serva ääristasid mõned üsna suured pilverüngad.

See äike otse peale ei tulnudki, vaid jäi rohkem Tallinna poole. Kuidas asi lõppes, polegi paraku meeles.
18. juuli sündmused olid järgmised. Päev algas samuti ilusa ilmaga, kuid keskpäevaks ilmusid lõunast silmapiirile äikesepilved. Need olid üsna kõrge alusega pilved, ühtegoi madalat pilve polnud. Taevas kattus samal ajal kiudkiht-ja kõrgkihtpilvedega. Kagust venis ida-ja kirdetaevasse üks tumedam pilveviirg välja, millest lõi maa poole pidevalt välke ning tekkisid hästi reljeefsed sajualad.

Sellele pilveviirule järgnesid lõunast suuremad äikesepilved, hakkas vihma sadama, kuid sadu polnud eriti tugev. Kõik toimus täielikus tuulevaikuses. Enne lõunast ilmunud suuremaid äikesepilvi võis taevas jälgida üsna hästi arenenud mammatuseid.

Seejärel taevas selgines ja umbes tunni aja pärast polnud pilvi enam ollagi. Oli jälle selge ja hästi soe. Kõrvalkooperatiivis hakkasid mingid pidulised laulma ja tegid seda vähemalt paar tundi. Teised inimesed ütlesid, et need laulavad nüüd küll vihma kaela ja nii oligi.

Kell võis olla 16 läbi, kui lõunast oli kuulda müristamist ja siis ilmus pilv. Äikest oli selles pilves hirmus palju, müristas kogu aeg. Huvitav oli see, et kuigi tipp oli jäätunud, mingit alasit polnud, lihtsalt ainult natuke tuule suunas väljaveninud ümar pilvetipp.

Pilv lähenes võrdlemisi kiirresti. Kui pilv oli veel suhteliselt kasugel, eraldus sealt justkui 3 väikest pilvetükkiest, mis järsku (u 25 min) muutusid äikesepilvedeks idataevasse. Üks väike pilveke liikus veel põhjataevasse ja muutus umbes sama kiiresti samuti tugevaks äikesepilveks. Selle pilve tipp kasvas nii kiiresti, et kuigi pilv ise liikus pidevalt põhja poole, jõudis tipp üle pea kasvada lähenevale pilvele vastu.

Mingil hetkel need pilved kõik liitusid ja taevas muutus suhteliselt ühtlaseks. Välke oli igal pool, kuid mitte kuskil nii palju kui lõunataevas. Seal võis igal sekundil mitut välku jälgida. Esialgu ei sadanud üldse, kuid umbes tund hiljem aga pisut sadama, see oli üsna peen vihm. Aja jooksul sadu tugevnes ja sadas, nagu ikka äikese ajal. Sadu kestis paari tunni ümber, siis muutus taevas lõunakaares üsna kiiresti heledamaks.

Sadu hõrenes, kuid siis sadas üksikuid rahetükke, suuremad olid kanamuna mõõtu. Mõned panime külmkappi, et sugulastele ja tuttavatele näidata, sest muidu nad poleks meie juttu võib-olla uskunud. Irooniline oli see, et need rahetükid unustasime üldse ära ja sügisel, kui oli vaja külmkapp kontaktist välja tõmmata, ei osanud nendega midagi peale hakata, sest linna viia ju ei saanud, oleksid ära sulanud. Huvitaval kombel ei tulnud kellelgi pähe neid vähemalt pildistada.

Niisiis, taevas helenes ja võis jälgida tugevalt arenenud pilverünka põhjataevas, kust sadaski hiidrahet. Kuna rahetükke sadas niivõrd hõredalt ja tõeliselt suuri võiski vaid paar tükki leida, siis mingeid kahjusid see ei põhjustanud. Korraks läks taevas palju heledamaks, kuid mitte selgeks. Kaugel läänetaevas oli ilmselt selge taeva viirg, sest päike loojus just siis ja värvis hetkeks pilved punakaks. Kohe seejärel tulid uued pilved lõunast. Enne seda aga, kui rahe oli järgi jäänud, jooksid inimesed kohe välja, et vaadata tormikahjud üle. Naabritel oli õunapuu saanud välgulöögi, mida vahiti suu ammuli, kuid muud kahju eriti polnudki. Eks metsas oli võib-olla puid ka murdunud ja oksarisu teedel, aga sellest teated puudusid. Idataevas võis märgata erakordselt tumedat pilve. Välke seal ei näinud, aga vaade pani igaühe seisatama, kes seda süngust nägi. Vallid jmt struktuurid puudusid. Nüüd oli pilt selge – ida pool oli kogu aeg äike edasi, lihtsalt olime sattunud korraks pilvesüsteemi serva ja nägime hetkeks päikesekumagi ära.

Uusi välke võis näha lõunataevas, mis olid alguses sinakad, kuid muutusid siis kiiresti roosakateks. Huvitav oligi see, et kogu äikese esimese poole olid välgud olnud sinakad või valged, kuid nüüd enam mitte. Lõunast lähenes seekord hästi eristatav pilvevall, mille all võis igas sekundis jälgida paljusid välke. Tõusis ka tormituul ja tugev vihm, kuid kõik see tundus siiski pisut nõrgem, kui esimeses pooles. Hinnanguliselt kestis kõik umbes tunni jagu, siis eraldus lõuna-ja idataevas järsult tumedama ja heledama pilve piir. Sellest pilvest tumedamale ehk esialgu meie poolele jäid pidevad välgulöögid, kuid heledamas pooles tundus, et äikest polegi. Natukese jälgimise korral võis aru saada, et oli küll, kuid palju vähem, kus välku lõi iga mõne minuti järelt.

Tumedas pilveservas, mis liikus kogu aeg lääne poole, moodustasid välgud igasugu kujundeid. Põimumise põhjus oli selles, et välke oli lihtsalt niipalju, et eelmine ei jõudnud kustuda, kui juba uus süttis. Huvitavad kujundid olid rist ja ring, mis tekkisid.

Pimeduse saabudes oli ilm veel soe, väga harva oli mõningaid välke ja sadas tuulevaikuses jämedat, kuid mitte kuigi tihedat vihma. Oligi päev lõppenud.

Eelmised artiklid:

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.

Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil (11.07.2009) Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.  

Äikesejaht 1.-2. juulil Baltimaades (08.07.2009) Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.

Hiljuti oli väga tugeva äikesetormi aastapäev (08.07.2009) Pilv 8. juuli päeval Tallinnas Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.

Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar! (06.07.2009) Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis) Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.

Ilusad pilved ennustasid äikest (05.07.2009) Ilusate kiudpilvedega päev:

Äikestest ja loodusnähtustest 26. - 27. juunil ehk tormiküttimine Eesti moodi (30.06.2009) Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.

Käes on vikerkaareaeg (27.06.2009) Autori kasutajanimi sviljartaevapiltide galeriist 2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.

Käes on helkivate ööpilvede aeg (22.06.2009) 20.06.2009Autori foto Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.

Kuidas kujunes 25. mai äikesepäev Lääne-Euroopas (26.05.2009) 25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid.

Äike ja rahe 21. mail (22.05.2009) Rahe Rakveres 21.05Foto: Helen Arukaev 21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.

Info varasema ilma kohta Eestis (20.05.2009) Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.

11. mai äikesed ja sellega kaasnenud efektid (12.05.2009) 11. mail kell 18.27 TartusFoto: Jüri Kamenik 11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.

Välkude värvus on erinev (12.05.2009) Foto Madis MarkÄikesejahi galeriist Kes jälgib välkusid hoolikamalt, võib üsna kerge vaevaga märgata, et välgud pole sugugi ühesuguse värvusega. Kõige sagedamini on violetseid/roosakaid välkusid, veidi vähem kollakaid ja kõige vähem sinakasvalgeid. Erandkorras võib välk ka rohekas vms tooniga olla.

Õhtused vaatemängud Eestimaa taevas (05.05.2009) 3. mail veidi enne poolt kaheksat õhtul MustamäelFoto: Liina Maldremaipiltide galeriist Lõppenud aprill ja alanud mai on eelkõige õhtuti pakkunud värvikavaid ja huvitavaid vaatemänge. Enamasti on need seotud halodega.

Miks on nii soe? (28.04.2009) Foto: Helen Talliaprillipiltide galeriist 23. aprillist on üsna järsult läinud ilm soojaks. Päevamaksimumid ületavad 20° (nii kestab see 29. aprillini), on kuiv ja tuuline. Põhjus on üldiselt polaarfrondis, mis on taandunud põhja poole ja nende kaudu põhjatsüklonite ketis, mis on nabanööridega (frontidega) omavahel ühendatud. Sisuliselt jääme tsüklonite sooja sektorisse, kuhu on kujunenud ulatuslik kõrgrõhuala. Põhjatsüklonite surve püsib ja see hoiab tuult tugevana, kuid aitab soojuse juurdevoolule kaasa.

Järjekordne taevane vaatemäng (24.04.2009) Esmaspäeva õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks. Nende pilvede teaduslik nimetus on Ci fibratus ja Ci spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi.

Mida huvitavat tõi 15. aprill? (16.04.2009) Pilveviirud Tartus 15. aprillil pärast külma fronti. Osaliselt kase taga oleval pilveviiru ülemises osas on väike, kuid hästijälgitav häiritus näha. Võib oletada, et tegemist on Kelvin-Helmholtziga. Väliselt kadus nähtus paari minuti möödudes. Autori foto Irisatsioon ja võimalik Kelvin-Helmholtz külma frondi järel Tartus

1. aprill Tartu moodi (01.04.2009) Autori foto 1. aprilli hommik oli Tartus vihma- ja lörtsisajune. Lörtsi sadas hooti ja päris tugevasti. Kohati moodustus maapinnale 1-2 cm lörtsikiht, mis aga paari tunni möödudes sulas. Aeg-ajalt oli tuul vähemalt mõõdukas.

Kuri lumi? (26.03.2009) Pilvede varjud ja sajujooned taevasAutori foto Vahel on kiud-või kihtpilvede ja nende tükkide all näha kiulist või udutaolist, aga pilvedest hõredamat massi. Sageli on need pilvedest suunatud maa poole, aga katkevad või nõrgenevad tunduvalt enne maapinda. Neid nimetatakse virgadeks ehk sajujoonteks.

Lumesadude põhjustest 26. märtsil ehk miks mõnel pool sadas tugevat lund, kuid teisal oli ilm kogu aeg selge? (26.03.2009) 26. märts pakkus vaheldusrikast ilma – paljudes kohtades oli ilm selge, aga samal ajal sadas nii mõnelgi pool palju lund. Mõnele inimesele tuli see lumi kindlasti üllatusena. Miks nii juhtus?

Jääkristallid värvisid päikeseloojangu punaseks (25.03.2009) 21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?

Millest oli tingitud pühapäevane pärastlõunane pilvedemäng taevas? (25.03.2009) Foto: Liina MaldreKevadfotokonkursi galeriist Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal. Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.

Täna räägitakse Tartus äikesest ja välkudest! (18.03.2009) Foto: Villem Voormansikäikesepiltide galeriist 18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!  

Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus (10.03.2009) 9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.

Mida teeb Nor´easter USA-s? (03.03.2009) USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta.  Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?

Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist (28.02.2009) Autori fotod 21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.

Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb? (20.02.2009)  Kuulates vaikust - lumiLumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.

Tartus võis jälgida Tyndalli efekti (18.02.2009) Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.

Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009 (17.02.2009) Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.

Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).

Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:

Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009)

Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .

Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:

Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.

Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.

Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam