•  

Äikesed 25. juulil (26.07.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks. Esimene äikesepilv tekkis lõuna paiku Saaremaal, sest saared jäid tsüklonile kõige lähemal. Läänevoolus hakkas pilv mandri poole liikuma. Pilvest mandri poole edasi kujunes rünksajupilvede rida, kus detektorid näitasid ka üsna palju äikest.

Allikas: Läti ilmateenistus

Pärast lõunat moodustus uusi konvektsioonipilvi paljudesse kohtadesse. Tartus võis juba kella 13 ajal märgata võimsaid rünkpilvi ja mõningaid rünksajupilvi kaugemal läänes. Mõnedele rünkadele tekkis loor tippudele.

See näitas äikeste tekkeks piisavalt tugevaid tõusvaid õhuvoolusid. Enne kella kahte oli vaja liikuda Tallinnasse, et jõuda aktiivsesse äikesepilvede tsooni. Mujal oli ka äikest, kuid Loode-ja Põhja-Eestis siiski rohkem. Esialgu ei olnud rüngad valdavas enamuses väga võimsad, v. a. mõned kaugemad (foto).

Pärastlõunal oli taevas palju suuri rünkpilvi (Cumulus congestus), mõni oli arenenud rünksajupilveks (Cumulonimbus) nagu see valge pildi keskel.

Edasi vaata pilte GALERIIST

Video pilve lähenemisest:

Kahjuks sai kaamera aku tühjaks ja seetõttu jäid mitmed huvitavad pilvestruktuurid pildistamata. Äike liikus üle, tõi kaasa tuulehoo ja tugeva vihma, mõned välgud olid väga lähedal (ainult mõnisada meetrit). Kui pilv hakkas eemalduma, võis märgata võimsaid pilvesambaid, mis tõid energiat juurde. Samuti oli pilveserv ilusa mustriga ja liitus läänes läheneva juba uue pilvega. Alguses oli seal ka äike sees, kuid see hääbus. Kaasa tõi vaid tugeva vihma.
Õhtul võis idataevas näha täielikku vikerkaart. Ilm selgines. Rahet ei olnud ühegi pilvega.
Ka 26. juuliks näitavad ennustused rünksajupilvedeks ning äikeseks häid tekkevõimalusi. Eks siis saame näha.

Satelliidipilt õhtustest äikesepilvedest. Suurimad on pilved Põhja-Eestis. Jälgida võis paari huvitavat nähtust: alasid liikusid põhja, pilved aga itta ja et alasi oli kõrguse poolest nagu lõigatult tasane. Põhjus esimesel tähelepanekul see, et tsüklon oli lähedal ja kõrguse kasvades hõõrdumine maapinnaga väheneb, seega puhus tuul kõrgemal rohkem piki isobaare ja viis pilvealasid põhja, maa lähedal oli hõõre suurem ja tuul edelast või läänest. Teise tähelepaneku kommentaariks, et konvektsioonivoolud ulatusid kuni tropopausini. See on väga stabiilse õhu kiht, millest tõusvad õhuvoolud läbi murda ei suuda. Niisiis pilve tipp valgubki laiali.

Allikas

Eelmised artiklid:

Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo

Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.

Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.

Tormijaht 8. juulil ja tsükloni järellainetus 9. juulil (11.07.2009) Kas ja kuidas on Eestis võimalik tormikütina tegutseda, käis koos kaaslastega uurimas Jüri Kamenik.  

Äikesejaht 1.-2. juulil Baltimaades (08.07.2009) Mida teha puhkuse ajal, kui pole suvitamiseks sobilikku ilma? Üks võimalus on uurida ilmakaarte ja minna... äikesejahile! Juuli alguses pani Jüri Kamenik kokku tormiküttide meeskonna ja asus teele, sellest valimis ka foto- ja videoreportaaž.

Hiljuti oli väga tugeva äikesetormi aastapäev (08.07.2009) Pilv 8. juuli päeval Tallinnas Eeloleva öö hakul tugevneb tuul, on oodata ka äikest. Eesti ilmateenistus soovitab jälgida jooksvaid hoiatusi! Laupäeval, 4. juulil möödus seitse aastat erakordselt tugevast äikesest Eestis.

Taevas olid ilusad kiudpilved ja vikerkaar! (06.07.2009) Esimesel fotol kihtrünksajupilv (Cumulonimbus humilis) Pilvede pildistamise fotokonkursi ajal on paslik rääkida ilusatest kiudpilvedest ja vikerkaarest, mis olid olid nähtavad 6. juuli õhtul.

Ilusad pilved ennustasid äikest (05.07.2009) Ilusate kiudpilvedega päev:

Äikestest ja loodusnähtustest 26. - 27. juunil ehk tormiküttimine Eesti moodi (30.06.2009) Äikest oli möödunud nädalal ning seda on oodata ka lähipäevil. Viimatise äikese arengut käis jälgimas ja pildistamas Jüri Kamenik.

Käes on vikerkaareaeg (27.06.2009) Autori kasutajanimi sviljartaevapiltide galeriist 2009. aasta juuni on silma paistnud vikerkaarerohkusega. Vikerkaar annab võimaluse ka ilma ennustada.

Käes on helkivate ööpilvede aeg (22.06.2009) 20.06.2009Autori foto Helkivad ööpilved on huvitav ja tähelepanuvääriv nähtus, mida võib suvises põhjamaataevas näha. Tavaliselt võib neid näha pärast jaanipäeva, eriti juulis, kuid hooaeg on maist augustini.

Kuidas kujunes 25. mai äikesepäev Lääne-Euroopas (26.05.2009) 25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid.

Äike ja rahe 21. mail (22.05.2009) Rahe Rakveres 21.05Foto: Helen Arukaev 21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.

Info varasema ilma kohta Eestis (20.05.2009) Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.

11. mai äikesed ja sellega kaasnenud efektid (12.05.2009) 11. mail kell 18.27 TartusFoto: Jüri Kamenik 11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.

Välkude värvus on erinev (12.05.2009) Foto Madis MarkÄikesejahi galeriist Kes jälgib välkusid hoolikamalt, võib üsna kerge vaevaga märgata, et välgud pole sugugi ühesuguse värvusega. Kõige sagedamini on violetseid/roosakaid välkusid, veidi vähem kollakaid ja kõige vähem sinakasvalgeid. Erandkorras võib välk ka rohekas vms tooniga olla.

Õhtused vaatemängud Eestimaa taevas (05.05.2009) 3. mail veidi enne poolt kaheksat õhtul MustamäelFoto: Liina Maldremaipiltide galeriist Lõppenud aprill ja alanud mai on eelkõige õhtuti pakkunud värvikavaid ja huvitavaid vaatemänge. Enamasti on need seotud halodega.

Miks on nii soe? (28.04.2009) Foto: Helen Talliaprillipiltide galeriist 23. aprillist on üsna järsult läinud ilm soojaks. Päevamaksimumid ületavad 20° (nii kestab see 29. aprillini), on kuiv ja tuuline. Põhjus on üldiselt polaarfrondis, mis on taandunud põhja poole ja nende kaudu põhjatsüklonite ketis, mis on nabanööridega (frontidega) omavahel ühendatud. Sisuliselt jääme tsüklonite sooja sektorisse, kuhu on kujunenud ulatuslik kõrgrõhuala. Põhjatsüklonite surve püsib ja see hoiab tuult tugevana, kuid aitab soojuse juurdevoolule kaasa.

Järjekordne taevane vaatemäng (24.04.2009) Esmaspäeva õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks. Nende pilvede teaduslik nimetus on Ci fibratus ja Ci spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi.

Mida huvitavat tõi 15. aprill? (16.04.2009) Pilveviirud Tartus 15. aprillil pärast külma fronti. Osaliselt kase taga oleval pilveviiru ülemises osas on väike, kuid hästijälgitav häiritus näha. Võib oletada, et tegemist on Kelvin-Helmholtziga. Väliselt kadus nähtus paari minuti möödudes. Autori foto Irisatsioon ja võimalik Kelvin-Helmholtz külma frondi järel Tartus

1. aprill Tartu moodi (01.04.2009) Autori foto 1. aprilli hommik oli Tartus vihma- ja lörtsisajune. Lörtsi sadas hooti ja päris tugevasti. Kohati moodustus maapinnale 1-2 cm lörtsikiht, mis aga paari tunni möödudes sulas. Aeg-ajalt oli tuul vähemalt mõõdukas.

Kuri lumi? (26.03.2009) Pilvede varjud ja sajujooned taevasAutori foto Vahel on kiud-või kihtpilvede ja nende tükkide all näha kiulist või udutaolist, aga pilvedest hõredamat massi. Sageli on need pilvedest suunatud maa poole, aga katkevad või nõrgenevad tunduvalt enne maapinda. Neid nimetatakse virgadeks ehk sajujoonteks.

Lumesadude põhjustest 26. märtsil ehk miks mõnel pool sadas tugevat lund, kuid teisal oli ilm kogu aeg selge? (26.03.2009) 26. märts pakkus vaheldusrikast ilma – paljudes kohtades oli ilm selge, aga samal ajal sadas nii mõnelgi pool palju lund. Mõnele inimesele tuli see lumi kindlasti üllatusena. Miks nii juhtus?

Jääkristallid värvisid päikeseloojangu punaseks (25.03.2009) 21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?

Millest oli tingitud pühapäevane pärastlõunane pilvedemäng taevas? (25.03.2009) Foto: Liina MaldreKevadfotokonkursi galeriist Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal. Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.

Täna räägitakse Tartus äikesest ja välkudest! (18.03.2009) Foto: Villem Voormansikäikesepiltide galeriist 18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!  

Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus (10.03.2009) 9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.

Mida teeb Nor´easter USA-s? (03.03.2009) USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta.  Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?

Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist (28.02.2009) Autori fotod 21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.

Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb? (20.02.2009)  Kuulates vaikust - lumiLumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.

Tartus võis jälgida Tyndalli efekti (18.02.2009) Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.

Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009 (17.02.2009) Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.

Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).

Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:

Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009)

Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .

Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:

Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.

Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam