•  

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid? (04.03.2010 16:29)

Autor: Jüri Kamenik
 

Kui täpsed ikkagi on ilmaprognoosid?
Võrdlus ja analüüs nädala ilma kohta

Kuidas ja mida tegin?

Võrdlemiseks ja analüüsimiseks valisin Tartu ja Tallinna linna ning ajavahemikuks 22.2.-1.3.2010. Kuna analüüsisin nädalapikkust perioodi, kuid ühes kohas ei olnud võimalik nädal aega pidevalt viibida, siis võtsin need kohad, kus ma viibisin – Tartu ja Tallinn. Kohas, kus mind polnud, tegid vaatlusi vastavad inimesed ning nende vaatluste õigsust või kokkulangemist kontrollisin EMHI ja Tartus Füüsikamaja (Tähe 4) katuse ilmajaama andmetega võrreldes.

Tabelisse kandes võtsin aluseks Tallinnas alati EMHI andmed , mis vaadeldi Harku jaamas ning Tartus Tähe 4 katuse ilmajaama andmed , kuid vaatlejate vaatlustest kirjutati tabelisse sademete kohta käiv (sademete liik ja faas, iseloom ning intensiivsus) ning ilma üldine iseloomustus, milles minu hinnangul on inimene adekvaatsem kui tehnika.

Et tekiks mingi võrdlusmoment, selleks valisin kaks ilmaprognoosi tegijat: ühe kodumaise, milleks on EMHI ja teise välismaise, milleks on Weatheronline .

Kasutasin järgmise päeva kohta (kell 14) kohta koostatud ennustust, st sisuliselt ööpäeva prognoosi. Mõlemad allikad koostavad piisavalt põhjalikke prognoose, et saaks kõiki vajalikke ilmaelemente analüüsida, milleks on õhutemperatuur (Weatheronline annab päeva maksimumi), tuule suund ja tugevus, pilvisus ning sademete liik ja faas, iseloom ning intensiivsus. Lisaks iseloomustasin üldiselt, millist ilma prognoositi.

Kell 14 tehti vastavad vaatlused ilmaelementide kohta, et saaks võrrelda ennustusi. Ka andmed võeti kahest allikast kella 14 kohta, kuid päeva üldiseloomustamise huvides vaatasin tervet päeva.
Kui tabelid olid nädala lõppedes täidetud prognoosi-ja vaatlusandemetega nii Tallinna kui Tartu kohta, siis võis võrrelda prognooside täituvust tegeliku ilmaga. 

Lõpuks iseloomustasin nädala ilmastikku ning hindasin, kas nädala kohta oli prognoose lihtne teha või mitte ja põhjendasin. Siis võrdlesin prognooside täpsust (põhiliselt tabeli viimases veerus) ja analüüsisin ilmaelementide kaupa (linnad eraldi) ning tegin järeldused, kui täpne üks või teine allikas oli ja kas mõlemad olid enam-vähem sama täpsed või oli üks täpsem. Ka selle põhjuse üle arutlesin.

Kelle prognoose kasutati?

1) EMHI  on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, mis on Eesti ametlik ilmateenistus. EMHI koostab nii ööpäeva kui mitmepäeva prognoose, ilmavaatlusvõrk teeb vaatlusi, mida saab samuti EMHI saidilt vaadata. Lisaks on veel võimalik tellida teatava tasu eest prognoose enda elukoha kohta. Rohkem EMHI eesmärkidest ja tegevusest>>>

2) Ilm.ee on 20. juunil 2000. aastal asutatud Eesti vanim ilmaportaal, mille eesmärgiks on edastada operatiivset ilmateavet ja paikapidavaid ilmaprognoose. Seda hõlbustab koostööleping EMHIga, näiteks ilm.ee avalehel oleval kaardil olevad andmed on EMHIst, nagu ka hoiatused ja paljud prognoosid, kuid vaadata saab ka näiteks NOAA mudelprognoose. Täpsemalt ilm.ee kohta>>>

3) Weatheronline on Suurbritannia ilmasait, mis pakub päris mitmekesiseid prognoose ja vaatlusandmeid väga paljudele kohtadele, seal on ka spetsiifilisi prognoose. On olemas on ka päris korralikud sõnastiku moodi selgitused>>>. Eesti kohta leiab prognoosid ja vaatlused siit>>>
Suurbritannia ametlik ilmateenistuse kodulehekülg on siin >>>

4) Accuweather on USA päritolu väga suur ilmalehekülg. Ettevõte asutati juba 1962. aastal. Saidilt leiab prognoose üle maailma, Eesti kohta on olemas suuremate linnade prognoosid ning vaatlusandmed (näiteks Tallinn on siin>>>  )

VÕRDLUSTABEL TALLINNA JA TARTU KOHTA

Taliinn, 28. veebruar:

 

Kõikide päevade andmeid näeb pildile klikates

Analüüs Tallinna kohta ilmaelementide kaupa

Õhutemperatuur: võrdlemisi hea kokkulangevus, erinevusi oli mõlemas suunas. EMHI oskas paremini ennustada 23.5. temperatuuri – Weatheronline pakkus sula saabumist päeva varasemaks.

Tuul: ka tuule suunda prognoositi üsna õigesti. Huvitav on siiski märkida, et nädala esimesel poolel oli Weatheronline täpsem, kuid hiljem see vahe EMHI prognooside suhtes kadus ja mõlemad panid üsnagi täppi.

Tuule tugevuse osas oli Weatheronline täpsem, sest EMHI ennustas mitmel päeval tugevamat tuult, kui tegelikult vaadeldi. NB! EMHI andis tuuleprognoosi mitte konkreetse linna kohta, vaid võimalusel veekogude kohta ja Tallinna puhul seega ennustati tuult Soome lahel ning Tartu puhul Võrtsjärvel. Veekogude kohal on ikka tuul suurem ja ilmselt ei saa öelda, et EMHI tuule tugevuse osas eksis. Weatheronline on aga väga tagasihoidlik tuule suhtes ja vaadeldud nädala jooksul see õigustas ennast.

Sademed: nädala alguses ennustati õigesti, et sajab lund. Järgmisel paaril-kolmel päeval muutus olukord segasemaks ja eksiti, eriti 25.2. osas, kui sadas üsna korralikult, kuid kumbki prognooside koostaja ei ennustanud midagi (põhjusi vt lõpus). Ka nädala lõpus ennustati õigesti, et sajab.
Sademete iseloomu osati üldjoontes ennustada.
Sademete faasi ennustati nädala alguses õigesti, kuid nädala teisel poolel eksiti. Eks see ole ka arusaadav, sest kui temperatuur on nulli ümbruses, võib sademete vorm olla vägagi mitmekesine.
Sademete tugevuse osas ennustati ka üsna õigesti, kuid selle täpsuse hindamine on keerukam, sest sademed on väga varieeruvad ja kui ennustatakse näiteks tugevat lumesadu, kuid enamus ajast sadas tegelikult mõõdukalt, vahel ka tugevalt, kas see on täpselt prognoositud? Küllap on see maitse küsimus. NB! Weatheronline ennustab väga harva tugevaid sademeid, kuid EMHI seda siiski aeg-ajalt teeb. Vaadeldud nädala jooksul õigustas siiski EMHI prognoos ennast rohkem, sest ennustas ka tugevaid sademeid, mida ka tuli, ent Weatheronline selles osas eksis.

Analüüs Tartu kohta ilmaelementide kaupa

Õhutemperatuur: oli erinevusi mõlemas soojem, nädala teine pool oli pisut soojem, kui ennustati. Sula saabumist ennustati õigesti

Tuul: tuule suunda prognoositi väga õigesti. Paaril päeval oli erinevusi, kuid ka vaid kuni naaberilmakaare ulatuses, mitte rohkem.
Tuule tugevuse osas oli EMHI ennustus märksa täpsem, kui Weatheronline, kuid oma rolli mängis kindlasti ka see, et kuna Tähe 4 ilmajaam on katusel, siis seal on tuul tugevam kui päris maapinna lähedal.
Vt ka Tallinna tabeli all olevat NB märkust.

Sademed: päris palju eksis Weatheronline, kui prognoositud sademeid ei tulnud. EMHI ennustus oli kindlasti selles osas täpsem.
Sademete iseloomu osati üldjoontes ennustada.
Sademete faasi ennustati nädala alguses õigesti, sealhulgas seda, et 23. päeval sajab lund, kuid õhtul natuke vihma või pole olulisi sademeid.  1. märtsi kohta ennustati valesti, et sajab vihma, tegelikult sadas lumekruupe ja märga lund.
Sademete tugevuse osas ennustati üsna õigesti ja kui ennustati, et sajab vähe, kuid tegelikult ei sadanud, siis oli see ka mingis mõttes õige suund.

Nädala ilma üldine iseloomustus:

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik ja ilm vaheldus kiiresti ning suures ulatuses, mis teoreetiliselt raskendab ennustamist.
Sademete faas muutus samuti ühest äärmusest teise ja see oli kindlasti kõige raskemini prognoositav asi.
Teisipäeva (23.2.) oli minu hinnanguil kõige keerulisem sünoptiline situatsioon, sest keskmega üle Loode-Eesti liikus aktiivne ja süvenev ning kiiresti liikuv tsüklon, mis tõi suuremasse osasse Eestisse õhtuks lühiajalise sula. Viimase ulatus sõltus tsükloni trajektoorist ning see oli sünoptikutele kõige raskem pähkel.

Järgmisel päeval (24.2.) mängis sünoptikutele ninanipsu mitmel pool Eestis sadanud lumi, mida ei prognoositud. Õhuvool oli läänest ning merelt saabunud niiskuse ja päikeseenergia koosmõjul arenesid sajupilved, mis puistasid küllaltki palju (kuni mõni cm) lund. Lõuna-Eestis oli siiski ilm sademeteta, nagu prognoositud.
26.2. saabunud sula ei olnud raske ennustada ja nii ka läks. Ka järgmised päevad olid suhteliselt rahulikud ning põhimõtteliselt mitte kuigi keerulised ennustada.

***********************************************************************************************

Järeldused ja arvamus:

Antud hinnangud on muidugi maitseasi – nõudlikku inimest ilmaprognooside täituvus kindlasti ei rahuldanud, kuid minu meelest ennustati vaheldusrikkale ilmastikule vaatamata päris hästi. Eriti rahule jäin teisipäevase (23.2.) ennustatud ilmaga (näiteks tsükloni ennustatud trajektoor ja et sula kõikjale ei jõua, pidas täpselt paika, nagu ka korralik lumesadu), kuid kui norida, siis ehk seda, et sulale läks palju suuremas osas Eestis, kui prognoositi, kuid Loode-Eestisse sula ei jõudnud ja selle eest teenis prognoos jällegi plusspunkte. Samas oleks siiski võinud ette näha, et 24.2. võib lisaniiskuse ja päikese koosmõjus lund sadada, st et prognoosis pakkuda vähemalt, et võib sadada lund. See oli nädala suurim möödapanek.

Mulle tundus, et rohkem eksimusi oli Weatheronline´i prognoosides. Välja võiks tuua kaks põhjust: esiteks on Weatheronline ikkagi välismaa ennustustetegija, mis ehk ei arvesta niivõrd kohalikke olusid, kui EMHIs arvestatakse ning teiseks on Weatheronline´l paar eripära: saju intensiivsuse ja äikese ennustamise osas on Weatheronline väga ettevaatlik ning tuult ei ennusta Weatheronline peaaegu kunagi rohkem kui 3 m/s. Ka lörtsi kasutab Weatheronline prognoosides äärmiselt harva, pigem ennustab see jäävihma. EMHIl aga saju intensiivsuse, tugeva tuule või lörtsi ennustamises probleeme pole. Arvan, et Weatheronline´i ettevaatus on vähemalt mõneti põhjendatud, kuid nädala jooksul see end ei õigustanud.

Üldiselt võib öelda, et tavaliselt annab nii EMHI kui Weatheronline kindlasti ettekujutuse, millist ilma on lähipäevil oodata. Pikema kui kahe päeva prognoosi puhul peab olema siiski väga ettevaatlik – usaldusväärsus näib langevat üsna järsult alates 3. prognoosipäevast (seda ma siiski selles töös ei analüüsinud). Arvan, et tasub vaadata rohkem kui ühe allika prognoose, sest need täiendavad üksteist ja näitavad, millises piires üldse võib ilm lähitulevikus muutuda.
Kõige raskemini ongi ilmselt võimalik prognoosida sademeid ja sellega seonduvat ning selles osas võiks olla kursis jooksva ilmaga (kasutada näiteks radarit), mitte aga toetuda ainult prognoosidele. Ka temperatuur ei lähe tavaliselt täpselt faktilise ilmaga kokku ning seetõttu on mõistlik anda mingi vahemik, kuhu ennustatav temperatuur võiks jääda, nii nagu tuule puhul antakse kiiruse vahemik.

Lõpuks on veel üks oluline aspekt: nii Tartus kui Tallinnas tehakse ametlikke vaatlusi üldse linnast väljas ja eriti sademete osas võib seetõttu erinevusi sisse tulla. Ka teised ilmaelemendid võivad selle tõttu üsna palju erineda, sest ilm erineb sageli juba mõne km ulatuses märgatavalt. Minu analüüsis lisandub Tartu puhul veel see aspekt, et Tähe 4 vaatlused ei ole kindlasti standartsed, sest Tähe 4 ilmajaam on maapinnast palju kõrgemal kui 2 m ja see mõjutab kindlasti tuule tugevust ja temperatuuri (eriti nõrga tuulega päevadel) oluliselt.

************************************************************************************************

Järgnevalt on toodud ära kahe inimese analüüsid ilmaprognooside paikapidavuse kohta nädala jooksul, kusjuures valitud on Vilsandi ja üks koht välismaal, et pakkuda võimalikult ülevaatlikku pilti ilmaennustuste usaldusväärsuse kohta. Loomulikult peab arvestama, et jutt on konkreetsetest kohtadest ja konkreetsest nädalast ning mõnel teisel juhul võib prognooside usaldusväärsus hoopis teine olla.

Tartu Ülikooli tudeng Liisi Nõgu tegi EMHI ja ilm.ee andmete alusel võrdluse ja analüüsi Vilsandi kohta.

VILSANDI VÕRDLUSTABEL

(Rohelisega on märgitud prognoos)

Ilmaennustus on tehtud Vilsandi kohta ajavahemikul 23.02.-01.03. Ilmaprognoos ja vaatlus on tehtud iga päev kell 12.00. Andmed põhinevad EMHI ja ilm.ee andmetel. Kasutatud on 24 tunni prognoosi.

Temperatuur: Esimesel neljal päeval esines seaduspära, et tegelik temperatuur oli miinuskraadide korral külmem kui prognoositud või plusskraadide korral soojem kui prognoositud. Ühel päeval (28.02) läks prognoos tegeliku temperatuuriga kokku. Ülejäänud kahel päeval oli temperatuur prognoositust madalam. Suurim erinevus ennustuse ja tegeliku vahel oli 2,7 kraadi (23.02.)

Tuule suund: Üldiselt prognoositi tuule suund õigesti. Ainult kahel päeval oli erinevus prognoositu ja tegeliku vahel, kuid see erinevus oli väike.
Tuule tugevus: Enamustel juhtudel (esimesel viiel päeval) oli tegelik tuule kiirus prognoositust väiksem. Vaid 01.03. oli tegelik tuule kiirus suurem kui prognoositud. 28.02. läks ennustus täppi. Suurim erinevus ennustuse ja tegeliku vahel oli 5 m/s (25.02.).

Sademed: Seaduspäradest võib välja tuua, et kolmel päeval ennustati nõrka lund või vihma, kuid esines uduvine. 24.02. ei ennustatud sademeid, kuid esines nõrk hooglumi. 25.02. ennustati nõrka lund, kuid seda ei esinenud. Samas oli ennustatud või sadas tegelikult ainult nõrka lund, seepärast ei saa seda pidada suureks veaks.
Üldiselt esines ennustuse ja tegeliku ilma vahel tihti suuri erinevusi. Välja paistsid erinevused just temperatuuris ja tuule tugevuses. Tuule suund oli ennustatud päris täpselt. Märgin ära, et kõige parem prognoos oli 28.veebruarile, selle päeva ennustus läks täielikult täppi.

Tartu Ülikooli tudeng Jako Niit tegi Accuweatheri põhjal võrdluse ja analüüsi Andorra La Vella kohta.

Ilmaennustus:accuweather.com, terve nädala prognoos 23.02-01.03.
Reaalsus: accuweather.com, iga päev kell 14.00.

ANDORRA LA VELLA

Kõikide päevade andmeid näeb pildile klikates

Analüüs

Õhutemperatuur: Ennustus erineb tegelikkusega mõnedel päevadel lausa 7 kraadi, aga samas ühel päeval vaid 1 kraad. Suured vahed reaalse temperatuuriga tulevad ilmselt sellest, et prognoos oli võetud terve nädal ette ja seega prognoos ei saa olla nii täpne kui näiteks iga järgneva päeva prognoos. Üleüldiselt on nädala prognoosiga võrreldes üsna head tulemused.

Tuule suund: Tuule suund on üsna hästi ennustatud, suurim eksimus paistab olevad 25.02, kõige paremini ennustati 23.02, kus tuule suund läks praktiliselt täiesti täppi. Enamustel päevadel erines reaalsus ennustusega üsna vähe.

Tuule kiirus: Suurim vahe ennustuse ja tegelikkuse vahel oli 28.02, kus tuule kiirus erines 3 m/s. Keskmiselt jäi erinevus 1-2 m/s vahele.

Sademed: Sademed olid ka ühed parimad ennustused. Suurim erinevus 27.02 2,7 mm, väikseim erinevus 0 mm päevadel, mil ei sadanud üldse.

Kokkuvõte

Kuna ennustus oli võetud terve nädal ette, siis võib tulemusi pidada üsna õnnestunuks. Suurimad erinevused tulid temperatuuride ja tuule kiiruse osas, mis on ka loogiline, sest tuule suund ja sademed on tavaliselt satelliidipiltidelt ennustatavad üsna varakult ja hästi. Sademed ja tuule suund olid väga hästi ennustatud, kui aga peaks valima, siis sademed jääksid peale, sest 25.02 oli tuule suuna prognoosis üks halvemaid päevi. Üldiselt paistab olevat Accuweatheri leht üsna hea maailmamastaabis leht, kuigi kõige rohkem häiris mind suur „lag“ andmete otsimises (lag= internetileht laeb nii aeglaselt). Lehe andmed paistsid üsna head, sest oli võimalus vaadata ka iga tunni ennustust. Üldiselt oli ennustusest kasu, sest kui oleks tahtnud Andorrasse sel hetkel minna, siis oleks talvesaapad osanud koju jätta ja sama lugu on ka ujumisrõivastega.

Eelmised artiklid:

Miks ilmateade valetab? (21.02.2010) Tuisk EmajõelAutori foto Seoses järgmise nädala keeruliste ilmaoludega tasub laiemalt tutvustada huvitavat küsimust ja vastust rubriigist "Küsi Jürilt":

Kuhu merest vesi kaob? (30.01.2010) Foto: Inna Tross "Kuhu merest vesi kaob?" küsib T.E. Hiiumaalt. Vastab Jüri Kamenik.

Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe? (29.01.2010) Foto: Kristi Asi Külm talv on meil nüüd käes, kas suvi tuleb soe, küsib kylmavares rubriigis "Küsi Jürilt".

Udu võib püsida mitu päeva - kõrgrõhkkond ja inversioon (11.01.2010) Foto: Kaie Avistu Kuna antitsüklonaalne (kõrgrõhu-) ilm püsib järgnevatel päevadel, siis võib udu püsida samuti mitu päeva.

Energiaallikaid leiab ootamatutest kohtades (22.12.2009) Foto: Avo Soidla Energiaallikaid võib leida esmapilgul kõige ootamatumatest kohtadest. Üheks selliseks perspektiivikaks energiaallikaks võib-olla  sademete langemise, täpsemalt vihmaenergia, millel on eeliseid näiteks pilviste ja sajuste päevade puhul ja üldse seal, kus on väike päikeseenergia potentsiaal, kuid sajab piisavalt. Seda energiasaamise võimalust on uurinud näiteks Prantsusmaa teadlased ja saanud küllaltki huvitavaid tulemusi.

Kas orkaan Soome lahel? (21.12.2009) Soome ilmateenistuse radarianimatsioon 15. detsembril oli Soome lahe kohal vägagi huvitav ja pealtnäha hämmastav loodusnähtus. See juhtus 15. detsembril ja pildi on salvestanud Soome meteoroloog (täpsemalt küll üliõpilane) Pauli J. Jokinen. Animatsioonil on näha külaltki intensiivset lumesajuala, mille keskel tekkis pilvedesse pöörlev koht ja isegi silmasarnane moodustis, kus ei olnud sademeid ja taevas oli ajuti selge.

Järsk külmenemine ja järveefekt (15.12.2009) 14. detsembri EMHI ilmakaart 13. detsembril 2009 külmenes ilm märgatavalt. Pikaajalisest keskmisest soojem ilm muutus normist märksa külmemaks. Järsu jahenemise põhjustas arktilise õhumassi sissetung kirdest. Väga külm ilm püsib umbes nädalapäevad ja siis astub mängu järveefekt.

Ebastabiilsus ja võmalik äike 28.-29. novembril 2009. Äikesest külmal poolaastal Eestis. (30.11.2009) Konvektsiooni ja äikest võib-olla Eestis hilissügisel ja talvelgi.

23. novembril oli suure lumetormi aastapäev! (24.11.2009) Lumetorm RaplamaalFoto: janzake 23. novembril 2008 oli Eestis ja naaberriikides ulatuslik ning tavatult tugev lumetorm, mille tõi kohale Ukraina kohal süvenenud lõunatsüklon.

Miks on Pandiveres talvine? (18.10.2009) Esimene lumi 17. oktoobril 2009Foto: Kalvi Palling Juba kolmandat päeva  (16.-18. oktoober 2009) on Pandivere kõrgustiku piirkonnas suuremal või vähemal määral sadanud lund.

Udu moodustumine Tartus 15. oktoobri õhtul 2009. aastal (16.10.2009) Kirjeldus radiatsiooniudu moodustumisest Tartu näitel.

Milline on pilvede mõju ilmastikule ja kliimale? Probleemküsimused ja mõned näited (15.10.2009)

Miks lähevad puude ja põõsaste lehed sügisel värviliseks? (27.09.2009) Foto: Riho Kaur Septembris ja oktoobris saavutavad sügisvärvid oma suurima erksuse ning ulatuse. Seetõttu on päevakorras küsimus, millest need värvid tulevad.

23. ja 24. septembri ilmast (26.09.2009) Viimastel päevadel on läänevool väga kiire olnud, mida põhjustavad Eestist kaugel liikuvad sügavad tsüklonid. Kiire õhuvoolu tõttu on ilm muutlik ja ühesugune ilm ei püsi kaua. Samas on senini üsna soe olnud ja öökülmasid ei ole.

Läinud paari päeva ja lähiaja ilmast (24.09.2009) Eesti ilm on muutlik ja sageli üllatusterohke ning on seda ka edaspidi. Alati ei jõuagi ilmaga sammu pidada! Tartu taevas 24. septembril. Autori foto

Hoovihmad ja äikesevõimalus 24. septembril (23.09.2009) 23. septembri pärastlõunane taevas Tartus. Autori foto. Täiendatud kl 0.55: lisasin väikese prognoosi lähiaja ilmast diagrammide alla! Neljapäeval on oodata muutlikku ja isegi heitlikku ilma hoovihmadega ning on praeguse aja kohta suur äikese võimalus. Põhjuseks on jaheda õhu sissetung (külm front ja seejärel jahedama õhu advektsioon).

Miks on nii? Mis on nende nähtuste põhjusteks? (19.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutor Pille Riin Pettai Meid ümbritsev maailm on täis mitmesuguseid nähtuseid, mis on nii igapäevased, et enamasti nendele asjadele ei mõtlegi. Aga kui hakata mõtlema, siis need igapäevased ja lihtsad asjad ei pruugigi enam nii lihtsad olla või ei oska selgitada, milles asi.

Tuulevihin vee kohal (18.09.2009) Sõru sadamasse sisenedes laeva ees 16.09.2009 kell 15.51.00Foto: Peeter Puusild Tähelepanelik reisija pildistas üht esmapilgul arusaamatut nähtust. Lähemal vaatamisel selgub, et tegemist on tuulekeerise tekitatud veepritsmete pilvega

Miks on talved külmemad kui suved? (18.09.2009) Foto: Mall Värva Kohe tuleb meelde kliima ja aastaaegade vaheldumine. Millest need aga tekivad/sõltuvad?

Kuidas tekivad pilved? (17.09.2009) Foto 2009.a. pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi yllatusee  Pilvede täpne füüsikaline tekkemehhanism ei ole teada, kuid üldjoontes on probleem justkui hästi lahendatud.

Kas äikesepilved ja tsüklonid liiguvad vastu tuult? Miks? (16.09.2009) Foto: Aleksandr Grafski Sageli öeldakse, et äikesepilv liigub vastutuult. Ka enne tsüklonit ei puhu ju tuul madalrõhu poolt, vaid kuskilt mujalt. Milles on asi?

Kas kuu kiirgab ise valgust? Kuidas seda tõestada? (15.09.2009) Foto: Kaie Avistu Kuu ise ei kiirga valgust, vaid peegeldab sinna saabunud päikesevalgust.

Miks (suurtest) järvedest voolab välja üks jõgi, kuid sisse tavaliselt palju jõgesid? (15.09.2009) EmajõgiFoto 2008.a. pilvepiltide galeriistAutor Ingeborg Johanson Eesti kõige suuremad järved on Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Nendesse järvedesse voolab sisse hulgaliselt jõgesid, kuid mõlemast välja vaid üks, vastavalt Narva ja Suur-Emajõgi. Milles on asi?

Mitu värvi on vikerkaarel? (15.09.2009) Foto: Leili Valdmets Vikerkaarel saab selgesti eristada tegelikult 9 värvust – lisaks traditsioonilisele 7 värvusele on veel infrapunane ja ultraviolett.

Miks on tihti sajupilved tumedad, kuid rünkpilved pigem heledad? (11.09.2009) Valged rünkpilved 2009. aasta pilvepiltide galeriistAutori kasutajanimi petser96 Vihmapilved on tavalised paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub.

Miks kaugusse viivad rööpad läheksid justkui kokku? (11.09.2009) Foto: Kertu Kipper Kui me vaatame kaugusesse minevaid sirgeid rööpaid, siis tunduks justkui, nagu need läheneksid üksteisele kuni mingis punktis saavad kokku.

Miks pilve tagant väljuvad „päikesekiired“ tunduvad laiali minevat? (11.09.2009)

Miks tekivad enne tsükloni või frondi tulekut pilved? (11.09.2009) Foto 2009. aasta pilvefotokonkursi galeriistautori kasutajanimi pepsy  Pilved tekivad peaaegu alati tõusva õhu tõttu.

Miks pilved kipuvad õhtuti hajuma? (10.09.2009) Foto: Lea Marmor Miks pilved (eriti konvektsioonipilved) kipuvad õhtuti hajuma?  

Miks on sügisel ja talvel pilved madalamal kui suvel? (03.09.2009) Foto: Eduard Zentšik Pilvede alumise pinna kõrgus ja madalate pilvede osakaal on seotud suhtelise õhuniiskusega.

Ühest väga ammusest ja erakordsest augustitormist (03.09.2009) 1967. aasta augustitormi ikka teatakse - vanemad inimesed mäletavad ja sellest on ka palju räägitud - kirjutatud. 1890. aasta augustitorm on aga vajunud unustuse hõlma.  Seda ammust sündmust uuris Jüri Kamenik.

Mis on päikesehoog? (17.08.2009) Päikesehooks nimetatakse sellist ilma, kui sajab vihma ja samal ajal paistab päike. Üsna tavaline on see niiskes ja muutliku ilmastikuga kliimas, nagu näiteks Eestis. Praeguse ebapüsiva ilmastiku perioodil võib päevas isegi mitut päikesehoogu näha.

Äikesed ja rahe 13.-15.8.2009 (15.08.2009) Ebapüsiv ilm ja mõned olulised tähelepanekud. Kui soovite täpselt teada, mis ilma Teie asukohas on oodata, juhul kui valitseb ebapüsivus, on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi ja nende arengut ning liikumist.

Taevasse tasub vaadata ka siis, kui ilm on rahulik ja igav! (28.07.2009) Kuigi ilma peetakse igas olukorras sobilikuks jututeemaks, on viimased paar päeva olnud pealnäha rahulikud ja igavad, polekski nagu ilmateemadel millestki rääkida. Tasub pöörata pilk taevasse, pilved jutustavad nii mõndagi!

Äikesejaht 24. juulil 2009 (26.07.2009) Juba nädala alguses olid prognoosid 24. juuli suhtes äikese suhtes soodsad või väga soodsad. Miks ohtliku ilma ennustus siiski ei täitunud? Põhjus oli selles, et Eestis läks üle juba liitunud front – oklusioonifront aga ei põhjustanud enam midagi märkimisväärset.

Äikesed 25. juulil (26.07.2009) Kuna 24. juulil Eestisse saabunud madalrõhkkond ei kiirustanud lahkumisega, siis kujunes 25. juuligi konvektsioonile soodsaks.

Äikesejaht 19. juulil (22.07.2009) Fotod ja videod: Tarmo Tanilsoo

Teisipäev tõi äikese, rahe ja järjekordsed helkivad ööpilved (22.07.2009) Äikest ennustasid juba eelmisel õhtul taevasse tekkinud pilved ning konvektsioonipilvede säilimine õhtul.

Suurte juulitormide tähtpäev! (22.07.2009) Foto 2004. aasta äikesest Äikesejahi galeriistautori kasutajanimi lorrap 16.-18. juulil oli aastapäev suurtel juuliäikestel, mis leidsid aset 2001. aastal. Paljudel nendel äikestel oli lõunamaine jõud ning need tekitasid palju kahju, hirmu ja ka värvikaid mälestusi.

Äikesejaht 16. juulil 2009 (17.07.2009) 16. juunil käisid äikesejahil Jüri Kamenik ja Tarmo Tanilsoo.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam