25. mail paiknes Biskaia lahe kohal tsüklon, mille lääneservas suunati troopiline õhumass Lääne-Euroopasse. Seetõttu tekkisid seal seoses troopilise õhumassiga tugevad äikesetormid. Kujunesid nii sooja kui külma frondi äikesed. Allpool oleval kaardil on õhumassid 25. mail kell 12. Mida punasem, seda soojem.
Äikesed tekkisid kahe lainena. Öisel ajal tekkis Normandias sooja frondi äike, mis liikus Põhja-Prantsusmaa ja Inglise kanali kohale. Sooja frondi äikesed kujunevadki sageli öisel ajal. Hommikuks see kolle hääbus.
Hommikune sooja frondi äikesetorm Põhja-Prantsusmaal
Hommikupoolikul oli äikesetegevus väheldane, kuid päikesesoojuse mõjul arenesid uued äikesekolded, samuti tugevnesid frondid.
Olukord kell 14. Heledad ümmargused alad on äikesetormid.
Ebastabiilses atmosfääris toimuvad muutused kiiresti, eriti pilvedes. Demonstreerime seda kahe 25. mai satpildiga, esimene neist tehtud kl 9, teine aga kl 15 (UTC järgi):
Satelliidipilt ühes rõhuvälja ning frontaalsüsteemidega kl 9 Lääne-Euroopast (aeg on UTC järgi!).
Sama piirkond kell 15. näha on uusi koldeid Inglise kanali piirkonnas ja ühte väga suurt Madalmaades.
Niisiis tekkis külma ja sooja frondi äikeseid. Allpoolsel pildil on näha ühte suurt äikesekollet Madalmaade kohal, mis on sooja frondi äike (soe ja niiske õhk tekitab), aga Prantsusmaa kohal on valdavalt külma frondi ja õhumassisisesed äikesed segamini.
Detailsem satelliidipilt pärastlõunasest Lääne-Euroopast. Väga hästi on näha nn äikesekerad:
Meteoroloogid kasutava suurte ümmarguste äikesetormide kohta mõistet „äikesekerad“. Äikesekerad on sageli väga pikaealised, võivad kaasa tuua üleujutusi ja väga võimsa äikese. Näiteks 14. juulil 2008 külastas Kagu-Eestit hästi väljaarenenud äikesekera (vaata blogi ilm ja inimesed).
Nüüd esitame ülaltoodud piirkonna mõned tunnid hiljem:
Mõned tunnid hiljem sama piirkond…
Mis on toimunud? Äikesekerad on laienenud ja katavad suurema pindala. Samuti on piirjooned hägustunud – need on kiudpilved, mis äikesepilvede tippudest perifeeria suunas välja venivad. Kõige rohkem on äikest nüüd külma frondi läheduses ja oklusioonipunktis (koht, kus külm ja soe front kokku jooksevad). Sooja frondi äikesed on hääbunud, selle asemel on näha kiudjas pilveväli Saksamaa loodeosas.
Ülaltoodud satelliidipilt näitab olukorda kell 15.30. Kõik heledad ümarad pilvealad on äikesetormid ning neid on tekkinud paljudesse kohtadesse. Pildil on lühendid: Cb tähendab rünksajupilve, MCS tähendab mesomastaapset konvektiivkompleksi või sellelaadset konvektiivpilvede kogumikku.
Kogu süsteem liikus aeglaselt ida-kirde suunas.
Äikeste liikumisteed 25. mail. Hästi on näha frontide piirkonnad Prantsusmaa, võrdluseks on toodud alumine ilmakaart.
Euroopa kell 14. Näeme, et tsüklon on päeva jooksul Biskaia lahelt liikunud Prantsusmaa kohale. Põhja poole tungib soe front, lõunasse jääb külm front. See loob soodsad tingimused laiaulatuslikuks äikeseks. Äikesed paiknevad valdavalt frontide läheduses, nagu eelmiselt pildilt näha.
Ouest-France on teatanud väga võimsatest äikesetormidest (detektorid registreerisid rekordilise välkude hulga pilvedes) ning kohatistest üleujutustest ja tugevatest tormipuhangutest. Ka tekkis põlenguid välgulöökide tagajärjel. Suuremad kahjud olid Loode-ja Põhja-Prantsusmaal. Tormisüsteem jõudis ka Suurbritanniasse ning 26. maiks on see kahju tegemas Saksamaal, kus Wetteronline on teatanud koolide sulgemisest ja välgutabamustest hoonetele.
Võimas äikesekera 26. mai hommikul on lähenemas Taanile.
Sama äikesekera teekond äikesedetektori järgi.
Mõned videod 25. mai äikestest Prantsusmaal:
rahesadu Toulouses:
ühe äikesekera serv:
<
Vt. ka äikese-ja konvektsiooniindekseid >>>
Äike ja rahe 21. mail (22.05.2009) Rahe Rakveres 21.05Foto: Helen Arukaev 21. maiks ennustati paljudesse kohtadesse hoovihma ja rahet, mis ka realiseerus, kuigi mõningaste reservatsioonidega.
Info varasema ilma kohta Eestis (20.05.2009) Nii uurijatele kui mitmesugustel pragmaatilistel või otsingulistel (teadmishimu) põhjustel on hea teada, kust ja millist infot leiab varasema Eesti ilma kohta.
11. mai äikesed ja sellega kaasnenud efektid (12.05.2009) 11. mail kell 18.27 TartusFoto: Jüri Kamenik 11. mail arenesid nii Eestis kui Lõuna-Soomes konvektsioonipilved ja paljudes kohtades oli äikest. Äikesepäev juhatas sisse pikema jahedusperioodi. Suvele on see hea, sest sageli on sooja mai järel saabunud võrdlemisi kehva suvi.
Välkude värvus on erinev (12.05.2009) Foto Madis MarkÄikesejahi galeriist Kes jälgib välkusid hoolikamalt, võib üsna kerge vaevaga märgata, et välgud pole sugugi ühesuguse värvusega. Kõige sagedamini on violetseid/roosakaid välkusid, veidi vähem kollakaid ja kõige vähem sinakasvalgeid. Erandkorras võib välk ka rohekas vms tooniga olla.
Õhtused vaatemängud Eestimaa taevas (05.05.2009) 3. mail veidi enne poolt kaheksat õhtul MustamäelFoto: Liina Maldremaipiltide galeriist Lõppenud aprill ja alanud mai on eelkõige õhtuti pakkunud värvikavaid ja huvitavaid vaatemänge. Enamasti on need seotud halodega.
Miks on nii soe? (28.04.2009) Foto: Helen Talliaprillipiltide galeriist 23. aprillist on üsna järsult läinud ilm soojaks. Päevamaksimumid ületavad 20° (nii kestab see 29. aprillini), on kuiv ja tuuline. Põhjus on üldiselt polaarfrondis, mis on taandunud põhja poole ja nende kaudu põhjatsüklonite ketis, mis on nabanööridega (frontidega) omavahel ühendatud. Sisuliselt jääme tsüklonite sooja sektorisse, kuhu on kujunenud ulatuslik kõrgrõhuala. Põhjatsüklonite surve püsib ja see hoiab tuult tugevana, kuid aitab soojuse juurdevoolule kaasa.
Järjekordne taevane vaatemäng (24.04.2009) Esmaspäeva õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks. Nende pilvede teaduslik nimetus on Ci fibratus ja Ci spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi.
Mida huvitavat tõi 15. aprill? (16.04.2009) Pilveviirud Tartus 15. aprillil pärast külma fronti. Osaliselt kase taga oleval pilveviiru ülemises osas on väike, kuid hästijälgitav häiritus näha. Võib oletada, et tegemist on Kelvin-Helmholtziga. Väliselt kadus nähtus paari minuti möödudes. Autori foto Irisatsioon ja võimalik Kelvin-Helmholtz külma frondi järel Tartus
1. aprill Tartu moodi (01.04.2009) Autori foto 1. aprilli hommik oli Tartus vihma- ja lörtsisajune. Lörtsi sadas hooti ja päris tugevasti. Kohati moodustus maapinnale 1-2 cm lörtsikiht, mis aga paari tunni möödudes sulas. Aeg-ajalt oli tuul vähemalt mõõdukas.
Kuri lumi? (26.03.2009) Pilvede varjud ja sajujooned taevasAutori foto Vahel on kiud-või kihtpilvede ja nende tükkide all näha kiulist või udutaolist, aga pilvedest hõredamat massi. Sageli on need pilvedest suunatud maa poole, aga katkevad või nõrgenevad tunduvalt enne maapinda. Neid nimetatakse virgadeks ehk sajujoonteks.
Lumesadude põhjustest 26. märtsil ehk miks mõnel pool sadas tugevat lund, kuid teisal oli ilm kogu aeg selge? (26.03.2009) 26. märts pakkus vaheldusrikast ilma – paljudes kohtades oli ilm selge, aga samal ajal sadas nii mõnelgi pool palju lund. Mõnele inimesele tuli see lumi kindlasti üllatusena. Miks nii juhtus?
Jääkristallid värvisid päikeseloojangu punaseks (25.03.2009) 21. märtsil paiknes läänekaares pilvi, kuid taevas oli siiski vahetult silmapiiri kohal selge. See õhtu pakkus intensiivselt punast päikeseloojangut, kuid ainult pilve ja silmapiiri vahel. Miks?
Millest oli tingitud pühapäevane pärastlõunane pilvedemäng taevas? (25.03.2009) Foto: Liina MaldreKevadfotokonkursi galeriist Ilm.ee galeriidesse on viimastel päevadel lisandunud fotosid huvitavast taevasest vaatemängust - horisondi kohalt lehvikukujuliselt hargnevatest pilvedest, mida võisid inimesed imetleda pühapäeva, 22. märtsi pärastlõunal. Nähtuse põhjused seletab lahti Jüri Kamenik.
Täna räägitakse Tartus äikesest ja välkudest! (18.03.2009) Foto: Villem Voormansikäikesepiltide galeriist 18. märtsil annab Jüri Kamenik kl 17.30 Tartu Botaanikaaias loengu teemal: Huvitavat äikesest ja välkudest (äikeseteooria). Loeng annab ülevaate, mida äike endast kujutab, kuidas seda uuritakse, miks ta tekib, kuidas end äikese eest kaitsta, erikummalised lood äikesest ja välkudest, püüame piiluda keravälgu saladustesse jpm.Loeng on kõigile huvilistele avatud ning võimalus küsimusi esitada!
Libeduses on süüdi jäävihm, jäide ja ebatavaline temperatuurijaotus (10.03.2009) 9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust, eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadidega kattus jääkihiga ja kus üks veoauto sõitis teelt välja. Isegi appitõtanud puksiiriga juhtus sama, rääkimata käimisest, sest püstigi oli raske seista.
Mida teeb Nor´easter USA-s? (03.03.2009) USA-d valitseb ilm, kirjutas Ele Pedassaar viimastel päevadel Põhja-Ameerikat vallanud lumetormi kohta. Mis tüüpi tormidega on USAs tegu ja kuidas need tekivad?
Tallinnas võis jälgida 21. veebruaril punase päikese loojumist (28.02.2009) Autori fotod 21. veebruaril oli Tallinnas võrdlemisi päikeseline ilm, kuigi taevas oli valkjas.See hämu põhjustas võrdlemisi harvanähtava loojangu, kusjuures eriti huvitav oli päike silmapiiri taha kadumisel.
Pärast lumesadu on loodus sageli vaikne. Miks? Miks lumi krudiseb? (20.02.2009) Kuulates vaikust - lumiLumega on seotud mõningad huvitavad efektid. Tutvustame neid jõudumööda lugejatele.
Tartus võis jälgida Tyndalli efekti (18.02.2009) Tyndalli efekt on üks valguse hajumisnähtuseid. See tekib siis, kui valgus läbib kolloidlahuse süsteemi (näiteks udu, tolmuse õhu vms). Sellisel juhul hajub valgus keskkonnas suspendeerunud aineosakestel, mis muudab valgusvihu tee keskkonnas nähtavaks, ja tekibki Tyndalli efekt.
Udu ja härmatis Tartus, aga ka mujal Lõuna-ja Ida-Eestis 10. ja 11. veebruaril 2009 (17.02.2009) Udu küll hajus päeva jooksul (püsides Emajõe orus tunduvalt kauem), aga härmatis püsis pärastlõunani, kuid tuulevaikne ja uduvinene ilm püsis terve päeva. Kiudpilved ja halo koos kohati väga sinise taeva ja härmatisega lõid fantastilise looduse vaatepildi.
Miks udu on valge ja taevas sinine? (16.02.2009) Antud tekstis tuleb juttu ainult elektromagnetlainete hajumisest ehk elastset tüüpi hajumisest! Hajumine teeb võimalikuks näiteks radarite töö (pilvedel jm objektidel hajuvad raadiolained).
Lennuki kondensjälgede huvitav areng ühel õhtul (11.02.2009) Isegi pealtnäha tavalise kohaliku kehva suusailmaga võib õues lahtiste silmadega ringi käies näha nii mõndagi huvitavat. Ühte väikest imet nägi ja pildistas Jüri Kamenik. Lisaks oskab ta nähtust lahti seletada:
Teisipäeval oli Tartus tihe udu (11.02.2009)
Salapärane talvine äike – mida on sellest teada? (08.02.2009) Äikest või sellesarnast nähtust võib Eestis märgata ka talvel.2007/2008. aasta talvel oli väga palju äikest. Äikest oli Eestis hilissügisest kuni märtsi lõpuni umbes 10 päeval, kusjuures laiaulatuslikumalt täheldati nähtust 2. veebruaril Lääne-Eestis. Esimene kindel märge taliäikese kohta oli aga 19. jaanuari õhtul, kui Soome lahel märgati välke. “Äikest” oli veel näiteks ka talve lõpetava lumesaju ajal Otepääl märtsi lõpus.Ka 2008. aasta novembris oli äikest: nii enne suurt lumetormi kui lumetormi ajal .
Millest tekivad suured temperatuurierinevused? (03.02.2009) Vahel on ilm Eesti piires väga eripalgeline ning sama võib kehtida ka temperatuuri kohta. Näiteid ei pea otsima kaugest minevikust, vaid näiteks 1. veebruari hommikul mõõdeti mitmel pool külma üle 20 kraadi, samal ajal kui saartel oli enamasti külma vähem kui 10 kraadi:
Tuulevaikuse ja udude aeg ehk veeaurust ja selle kondenseerumisest atmosfääris (01.02.2009) 31. jaanuarilFoto: Liisu Tooljaanuaripiltide galeriist Jaanuarikuus on olnud nii tormituult kui ka vaikusehetki, kuid viimaste ülekaalu tõttu samuti väga palju ududega päevi.Pilved ja udu - on´s sel vahet?Õige vastus on pigem jah, aga natuke ka ei. Uurime lähemalt miks siis nii; kuidas udu tekib, millised on udu liigid jpm.
Võimas märg lumi 26. jaanuaril (31.01.2009) 26. jaanuaril valitses seoses nõrga tsükloniga Eestis enamasti sula ja udune ilm. Paljudes kohtades sadas lund ja lörtsi ning erandiks polnud ka hommikune Tartu. Sajutsoon jagunes üle Eesti kaheks: nõrgem sadu Lääne-ja Loode-Eestis, tugevam Ida-Eestis. Sajuala hääbus õhtu poole ja asendus mitmel pool tiheda uduga. Umbes kl 10 hommikul üllatas ilm Tartus väga võimsa jämeda märja lumesajuga (sadu oli lume ja lörtsi vahepealne): sadavate räitsakate keskmine läbimõõt oli 2 cm, kuid suurimad, mis ma mõõtsin, olid 4 cm-se läbimõõduga. Oleks paar cm veel suuremad, oleksid juba nagu labakindad. Huvitaval kombel ei pööranud tänaval keegi sajule mingit tähelepanu ja sadu kestis umbes 15 min, siis muutus tasapisi nõrgemaks ja helbed väiksemaks.
Jaanuari ilmast/valgussambad 18. jaanuari õhtul (21.01.2009) Foto: Leili Valdmetsjaanuaripiltide galeriist Blogist "Ilm ja inimesed" 19. jaanuaril 2009: Vastavalt Atlandi kaugmõjule on ilm senini olnud väga muutlik ja sagedaste sulailmadega. See tendents jätkub, kuid vähemalt sisemaal jätkub ka lund, sest tuul on valdavalt kagust, mis suuremal osal ajast ei lase sulapiiril saartest või Kesk-Eestist laieneda ida poole (kahjuks nädala teisel poolel võib jõuda sula ajuti kuni Venemaanin välja).