•  

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada IV (10.07.2009 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

B. Satelliidipildid ja pilveinfo:

1) Berni Ülikool (tähelepanu – see lehekülg võib vahel mitte töötada, kuid katkestused on siiski ajutised)
a) uusim info
b) nädala arhiiv

Satelliidipilte uuendatakse 2-8 korda ööpäevas. Vahel võib lehekülg mitte töötada, leitav on ka nädala jooksul kogunenud piltide arhiiv. Kõik vajalikud lingid on ülalpool antud.
Valgel ajal tehakse sisuliselt aerofoto, mis on värviline, pimedal ajal aga infrapunapilt, mis on must-valge skaalas. Analüüsima õpime mõlemaid integreeritult.

Esialgu võrdleme Berni Ülikoolil antud satelliidipilte ühe teise pildiga.

Olukord kl 14. Heledad ümmargused alad on äikesetormid.
Allikas

Detailsem satelliidipilt pärastlõunasest Lääne-Euroopast. Väga hästi on näha nn äikesekerad.
Allikas

Meteoroloogid kasutava suurte ümmarguste äikesetormide kohta mõistet „äikesekerad“. Äikesekerad on sageli väga pikaealised, võivad kaasa tuua üleujutusi ja väga võimsa äikese. Näiteks 14. juulil 2008 külastas Kagu-Eestit hästi väljaarenenud äikesekera (vaata ka blogi "Ilm ja inimesed").

Värvilisel pildil hakkavad hästi silma lilla varjundiga pilvealad. Varjund tähendab seda, et pilvetipp ulatub väga kõrgele, kus on väga külm. Lillakas varjund võib-olla veel kiudpilvedel ja kõrgkihtpilvedel, mis asuvad samuti suurel kõrgusel. Maapinnale jõudvaid sademeid need ei anna.
 
Nüüd esitame ülaltoodud piirkonna mõned tunnid hiljem:

Mõned tunnid hiljem sama piirkond…
Allikas

Mis on toimunud? Äikesekerad on laienenud ja katavad suurema pindala. Samuti on piirjooned hägustunud – need on kiudpilved, mis äikesepilvede tippudest perifeeria suunas välja venivad. Kõige rohkem on äikest nüüd külma frondi läheduses ja oklusioonipunktis (koht, kus külm ja soe front kokku jooksevad). Sooja frondi äikesed on hääbunud, selle asemel on näha  kiudjas pilveväli Saksamaa loodeosas.
 
Lugu nendest tormidest loe SIIT

Infrapunapilt koostatakse selle järgi, kui palju aluspinnalt, sealhulgas pilvedelt, kiirgub pikalainelist kiirgust. Mida enam seda kiirgab, seda tumedamad näivad alad. Seega on külmad kohad valged ja tumedad soojad.
Külmad pilved asuvad väga kõrgel, sest kõrguse suurenedes temperatuur langeb. Külmade pilvede hulka kuuluvad kiud-, kiudkiht-ja kiudrünkpilved, samuti rünksajupilvede ülemine osa. Seega saame heleduse järgi teada ligikaudse pilvetüübi ja sealt edasi ilma.
Kui pildil on näha täiesti valge, aga ümarate piirjoontega ala, siis on see ilmselt äikesepilv, sest selle tipud ulatuvad väga kõrgele, kus temperatuur on -40…-65°C. Seega sealt tuleb väga vähe pikalainelist kiirgust ja ala jääb valgeks. Kui näha on valged kiud, siis need on kiudpilved.
Nn soojad pilved on kiht-ja kihtrünkpilved. Nende alad on suuremal või vähemal määral hallides toonides. Kui ala on üsna suures piirkonnas üsna helehall, siis on tegemist ilmselt kihtsajupilvedega ja madalrõhkkonnaga, seega valitseb seal halb ja sompus ilm.

26. mai satelliidipildi fragment Kesk-Euroopast. Saksamaalt läheneb Poolale äikestevöönd – äikesepilved on äratuntavad lillaka värvuse ja ümara kuju poolest. Vööndi idaosas on hästijälgitavad äikesekerad.
Allikas

Sama piirkond mõned tunnid hiljem. Äikesekerasid on juurde tulnud ja need on laienenud. Atmosfäär on väga ebastabiilne.

Ülemisel pildil on näha tüüpilised kerajad lillaka varjundiga alad. Need on ägedad äikesetormid. Põhjapoole venivad neist välja kiudpilved (õhuvool on lõunast!). pildi vasakus servas ja ülaosas on näha valged, ilma lillaka varjundiga alad, kohati on need rohekad. Need on kihtpilved, kust võib veidi sadada.

Samalt satpildilt fragment Läänemere piirkonnast.

Lõuna-Skandinaavia kohal on näha valge, kohati lillaka tooniga pilveväli, kuid kuskil pole ümaraid vorme näha. Seega on tegemist kihtsajupilvedega, mis on kohati üsna paksud ja seal sajab ilmselt vihma. Eesti ja Läti kohal on näha sinakaid või lillakaid õrnasid pilveviirgusid. Need on kiudpilved. Ahvenamaa kohal on rohekas pilvelaam. See kujutab endast väga madalat kihtpilve, kust kindlasti ei saja.

 

Infrapunamosaiigi fragment 20. maist Islandist lõunas (ülaosas saare serv).

Sel pildil domineerivad hallid toonid, seega on tegemist enamasti kiht-ja kihtrünkpilvedega. Paremal on näha keerlevat massiivi. See on täituv tsüklon. Mõnes kohas on näha väikeseid valgeid ümaraid alasid. Need on rünkajupilved, kust sajab hooti.
Pildi vasakus servas on näha kiuline valge laam. Seal on arvatavasti kujunev tsüklon või front ning sajab. Keskel on näha kahte tooni halle alasid. Mõlemad on erineval kõrgusel olevad kihtpilved, kust aga ilmselt ei saja – pilved pole piisavalt tihedad.

Samalt infrapunamosaiigilt Pürenee poolsaare põhjaosa.

Suuremal osal pildist on näha kiulisi moodustisi. Need on kiud-ja kiudkihtpilved, kust ei jõua maapinnani sademeid.
Paremal on näha valge üsna terava servaga ala. Ülemine osa on ümar. See viitab äikesekerale – seal on arvatavasti tugev äike.
Ülejäänud satelliidipildid (peale Berni Ülikooli) on enamasti samuti mustvalged. Seega kehtivad seal sarnased reeglid siinkirjeldatud infrapunamosaiikidele. Mõned on siiski vaid hallides toonides – seal tunneb äikesekerad ära kuju järgi.
Mõnedel keerukamatel piltidel on näidatud ka lühenditega pilvesüsteemid ära, samuti on näidatud frondid ja valikuliselt ilm maapinnal. Näide: 

Allikas

Eesti ja Soome kõrgetel laiuskraadidel ei ole tavaliselt äikesetormid nii suured ja äratuntavad, kui eespool näidatud satpiltidel. Lõpetuseks küsime ja selgitame, kuidas ikkagi aru saada, et pildil on tegu tõesti äikesetormiga?
27. mail jõudis päev-paar varem Euroopat laastanud äikesed jäänustena Lääne-ja Loode-Eestisse. Esitame sellest päevast satpildi fragmendi:

Allikas

Lääne-Eesti on katnud madalrõhuvöönd. Pealtnäha on tegemist tavaliste kiht-ja kihtrünkpilvedega. NB! Jälgige Soome lahte!

Niisiis, kui vaadata hoolega Tallinnast põhja või natuke loode suunas, siis on merel näha kergelt lillaka varjundiga ümarat ühtlast massi, mis esmapilgul eristub halvasti ümbritsevast. See ongi üks äikesepilvedest! Rünksajupilvede kett läheb üle Soome lahe Soome kuni peaaegu keskele välja. Ka seal on kohati äikest, aga palju vähem. Seega täpsema analüüsi saamiseks tuleb siiski hoolikalt vaadata, mis hakkab silma.

järgneb...

Eelmised artiklid:

Ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi (28.06.2009) Eesti ilm on väga muutlik ja ebareeglipärane. Seetõttu on suureks abiks püüda ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi ja neid ametlike prognoosidega põimides ja kombineerides peaks tõusma ilmaennustuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Parim abimees on siiski oma silmaga aknast välja vaadata!

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III (08.07.2009)

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada II (21.06.2009) Eesti ilma omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus. Ei ole vale öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult seda ei saagi ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jne, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi.

Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada I (13.06.2009) Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?

Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009) Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.

Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam