30. mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.
Sünoptiline ülevaade pagijoonele eelnenud aja kohta
27. mail asus Skandinaavia kohal nõrgenev ja suviselt soe antitsüklon. Selle piires tõusis õhutemperatuur mitmel pool üle 20°C, kuid õhk oli seal väga kuiv ja stabiilne. Samal ajal toimus Islandi lähedal üpris intensiivne antitsüklonaalne areng. Selle tulemusena arenes 28. maiks Islandi kohal välja küllaltki võimas antitsüklon. Samal ajal liikus Teravmägedelt Novaja Zemlja poole sügav tsüklon (geograafilisi asukohti vt allolevalt kaardilt). Kahe kõrgrõhkkonna vahel algas intensiivne külma õhumassi sissetung kagusse, sest õhurõhugradient suurenes seal ja loodevool tugevnes (vt ilmakaarti).
Vaata Pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal suuremalt. See kaart on mõeldud geograafiliste asukohtade vaatamiseks, millest tekstis on juttu. Pagijoont ei näe sellel.
Külma õhu sissetungi kaguservas kujunes külm front ja sellega seotud pilvevöönd sademetega. Vaatamata väga võimsale õhumassivahetusele ei tekkinud äikest, sest selle eel olev soe õhumass oli kuiv ja väga stabiilne. Tekkinud külm front muutus ajapikku polaarfrondiks.
28. mai ilmakaart. Pane tähele tugevnevat loodevoolu Skandinaavia kohal. Allikas: Berliini Vabaülikool
28. mai jooksul levis külm front üle Eesti ja tõi kaasa märkimisväärse jahenemise. 29. maiks jõudis see Läänemere lõunaosa kohale, olles muutunud polaarfrondiks. Kuna atmosfääri barokliinsus** oli frondi piires märkimisväärne, siis arenes Rootsi lõunaosas osatsüklon, mis liikus 30. mai jooksul üle Eesti kirdesse.
Sünoptiline ülevaade pagijoone ajal valitsenud olukorra kohta
30. maiks arenes polaarfrondil tekkinud osatsüklon üha enam iseseisvaks tsükloniks, milles esialgu õhurõhk langes, hiljem jäi vähemuutuvaks. Tsükloni piirkonda kujunes väga suur temperatuurikontrast: kui süsteemi idaservas Lääne-Venemaal oli 850 hPa pinnal temperatuur kuni +10°C ja aluspinna lähedal tõusis kuni 25°C-ni, siis lääneservas Läänemere kohal oli temperatuur vastavalt -2°C ja +10°C. Seega ulatus õhumasside kontrast 10°-12°C-ni.
30. mai ilmakaart. Tekkinud tsüklon liigub üle Eesti kirdesse. Selle idaservas tekkiski võimas pagijoon. Allikas: Berliini Vabaülikool
Fragment Eesti ja lähiümbruse koostatud oluliste ilmanähtuste kaardist (SIGWX), millel on kujutatud tsaükloni liikumist kirdesse ja sellega seotud fronte. Allikas: EMHI
Pagijoon kujunes tüüpiliselt tsükloni soojas sektoris külma frondi ees, kus õhumass oli soe, väga niiske (kastepunkt 10°-15°C) ja labiilne.
Pagijoone kulg ja tagajärjed
Konvektiivne initsiatsioon tekkis pagijoonel 30. mail kl 12 Eesti aja järgi. Kiirelt arenenud rünksajupilvede vöönd ja sellega seotud äikeseraju liikus kiiresti itta, tuues kaasa lisaks rohketele välkudele paduvihma, rahet ja intensiivseid pagisid.
Initsiatsiooni algust tähistavad Lääne-Venemaal ühtlasema pilvemassi ees olevad üksikud valged mügarad – need on kiirelt arenevad rünksajupilved.
Pagijoone äikesed oma haripunktil jõudmas Moskva lähistele. Allikas: Sat24.com, EUMETSAT
Pagijoon lähemalt. Puna-kollaste ristidega on märgitud äike. Külm front asub ilmselt äikesevööndi taga olevas esimeses heledamas pilvemassis. Allikas: Sat24.com
Äikest ja kuni 19 m/s pagi oli Moskvas küll juba 30. mai keskpäeval, kuid ebapüsivuse joonega seotud äikeseraju jõudis sinna õhtul. Šeremetjevo lennujaamas mõõdeti pagi tugevuseks 25 m/s, mis Meteonovosti andmeil on vaatlusjaama ajaloo tugevaim tuulekiirus (?!). Temperatuur langes 25°C-lt 15°C-ni, kuid kuna front ise jõudis kohale öö jooksul, siis langes hommikuks temperatuur veelgi, saavutades miinimumiks 8,5°C. Sademeid mõõdeti kuni 10 mm.
Tveri tõid need äikesed puude murdumisi, mis blokeerisid tänavad.
Järgnenu...
31. maiks liikus tsüklon Loode-Venemaale, mille idaservas jõudis kuum õhumass Uurali. Suuremas osas Uuralis põhjustab see keskmisest 6-8 kraadi soojemat ilma, kusjuures päevamaksimumid tõusevad 30°C ligi, vaata. 31. mail arenesid uued ägedad äikesed üha kaugemale itta liikuval frondil või selle ees, jõudes viimaks Uuralisse.
Mõisted
* ebapüsivuse ehk pagijoon on (potentsiaalne) rünksajupilvede vöönd, mis tekib üpriski paralleelselt frondi vms käivitava mehhanismi ette. Muudeks mehhanismideks, mis panevad pagijoonele aluse, on lisaks frondile veel näiteks konvektsiooniga seotud ulatuslike laskuvate õhuvooludega piirkonna serv, gravitatsioonilained (vertikaalne lainetüüp atmosfääris), pealetungiv briis jmt.
Soojal ajal on pagijoonega seotud tavaliselt intensiivsed äikesed, pagid, paduvihmad jmt ohtlikud konvektiivsed nähtused. Külmal ajal on soojuse vähesuse tõttu pagijoonel ilm märksa rahulikum, kuid sellega võivad olla seotud näiteks varakevadised äikesed (ka Eestis) või lihtsalt rünksajupilvede areng.
** barokliinsus on piirkond troposfääris, mida iseloomustab erinevate õhumasside vastasseis, frontide olemasolu (õhu tiheduse gradiendid) ja õhumasside advektsioon. See on tüüpiline piirkond parasvöötme tsüklonite arenguks.
23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.
Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.
Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.
Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.
Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.
8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.
Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.
Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.
Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)
Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.
Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"
Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.
Kuidas tekib äike? (30.01.2011)
Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.
Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."
Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)
Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.
Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.
Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.
Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.
Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto
Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!
Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":
Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?
Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)
Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.
Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)
Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!
Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)
Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.
4. juulil on tugevate äikesetormide ja võimaliku Keila tornaado aastapäev! (04.07.2010) Möödub kaheksa aastat tugevatest äikesetormidest ja Keila trombist.
Pilvemaastikud 25. juunil ja väike ilma kokkuvõte (26.06.2010) Satelliidipilt 25. juuni õhtul. 25. juunil jõudis kagust ja idast Eestini väga soe ja niiske õhumass, mille mõjuala piirdus enamasti vaid Eesti idapoolse osaga. Lääne-Eestis oli jahe ja sadas vihma. Erinevate omadustega õhumassi tõttu võis arvata, et vähemalt Ida-ja Lõuna-Eestis tuleb võrdlemisi palju äikest. Äikest tuligi, kuid see vöönd jäi napilt idapiiri taha. Võimsad äikesepilvedemassiivid on ülalolevat satelliidipildil selgesti nähtavad ja need paistsid õhtupoolikul ka Eestisse, kuid üks neist, mis tekkis Ida-Läti kohal, riivas Venemaale jõudes ka Eesti äärmist ida-ja kagunurka.
Kas tammepuu tõmbab välku ligi? (15.05.2010) Kaks korragaPildistatud 13.05.2010 kell 20:37 Audrus.Foto: Avo Soidla Tänavune mai keskpaik üllatab lisaks pikalt kestvale soojalainele ka pikka aega kestva äikesevõimalusega. Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt".
Ilm 8. mail 2010 - kahe Eesti päev (09.05.2010) Lühiülevaade, milline oli ilm 8. mail Eestis ja lähiümbruses: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm täiesti selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kella10-11-ks jõudis mõnel pool 20. soojakraadini (maksimum 26 kraadi).
Kassi ja hiire mäng ilmarindel (05.05.2010) Juba mõnda aega on Ida-Euroopas ja Venemaa aladel ilm olnud väga soe, ent Lääne-ja osaliselt Lõuna-Euroopas tavatult jahe, meenutagem kasvõi nüüdset lumesadu Lõuna-Prantsusmaal. Ka Eesti on jäänud enamasti jahedasse õhumassi, v. a. näiteks 30. aprillil, kui kohati oli üle 20 kraadi sooja ja sellele järgnes öösel mõnel pool äike.
Ilm jaheneb loode poolt kiiresti (27.04.2010) Täna õhtupoolikul võisid Loode-Eesti elanikud tähele panna, et ilm jahenes järsult ja õhk muutus jäiseks. Enne seda oli sooja kuni 18 kraadi, pärast jahenemist langes õhusoe 10 kraadi peale ja õhtu ning öö jooksul läheb veelgi jahedamaks.
Emajõgi 15. aprillil (16.04.2010)
Emajõgi Tartus 12. aprillil (13.04.2010) EMHI: 13.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 326 cm ja Praagal - 285 cm.
Emajõgi Tartus 11. aprillil (12.04.2010) EMHI: 2.aprillil kell 8:00 Emajõgi veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 324 cm ja Praagal 281 cm.
Emajõgi Tartus 9. aprillil (09.04.2010) 9. aprillil kell 8:00 Emajõe veetase Tartu hüdromeetriajaamas võrdus 313 cm ja Praagal 269 cm.Fotod