Foto: Peep Loorits
Talv saabus tänavu erakordselt vara ning ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas kordub eelmisega võrreldavalt pakaseline ning lumerohke talv. Kas suudavad Atlandi soojad õhumassid murda idapoolse pakase vastupanu? Juba mullu kirjutas Jüri Kamenik sellest, millega tuleks arvestada talveilma ennustamisel:
Külma poolaasta ilmastiku hindamine (sesoonsed prognoosid talve kohta)
Ilmaprognoos tähendab atmosfääri seisundi ennustamist mõneks tunniks kuni mõneks päevaks ette. Lisaks sellele on olemas sesoonsed prognoosid, mis tegelikult on väljavaated (vaata siit), kuid nimetame neid siin selguse huvides „prognoosideks“ või „ennustusteks“.
Pikaajalises ennustuses hinnatakse nii temperatuuri, õhurõhuväljasid kui sademeid teatud maa-alal. Kui probleemile lähenetakse süsteemselt, siis on vaja andmeid ja hinnanguid väga suure ala kohta. Seejuures õhurõhku või temperatuuri saab hinnata paremini kui sademete hulka ja jaotumist, sest viimane on iseloomult palju varieeruvam ja muutlikum nii ajas kui ruumis.
Võimalusi selliste hinnangute andmiseks on põhiliselt kaks: statistiline meetod ja süsteem maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine numbrilise modelleerimise alusel.
Statistiline meetod tähendab sageli seda, et otsitakse sarnase temperatuurikäiguga aastad välja. Eeldus on, et on olemas teatud iseloomulikud viisid ja mustrid, kuidas temperatuur aasta jooksul muutub. Muutumise alusel saab aastaid jagada teatud klassidesse ja uurida, kas käesolev aasta kuulub mõnesse klassi või mitte. Jällegi on eelduseks, et klasse on lõplik arv või lõplik arv + mõned erandid. Tegelikkus näitab seda, et kuigi teatud seos on võrreldava aasta ja analoogaasta(te) temperatuurikäigu vahel, on tegelikus elu ikkagi võimalusi piiramatul hulgal ja temperatuuri käik kattub siin või seal, kuid tavaliselt mitte terve aasta ulatuses. Analoogaastate meetodit võib küll kasutada kombineeritult süsteemi käitumise hindamisega (modelleerimisega), kuid mitte eraldi, sest üksinda statistika ilmaennustamise küsimuses ei õigusta end piisavalt.
Süsteem maismaa-atmosfäär-ookean koostoime hindamine. Eesti on subatlantilises kliimaperioodis. See tähendab, et meie ilmastiku kujundajatena on tähtsal kohal nii mered ja ookean(il toimuv) kui ka manner. Sealjuures on ookeani mõju veidi ülekaalus. See, kui soe või külm on talv, sõltub sellest, kui tugev on õhuvool Atlandi ookeanilt. Näiteks soojadel ja muutlikel talvedel on õhuvool Atlandi ookeanilt Euroopa põhjaossa tunduvalt ülekaalus (tugevam), kuid külmadel ja stabiilsetel talvedel on läänevool nõrk või isegi lakkab.
Juhul, kui Eesti ilma mõjutavad idast-kirdest saabuvad õhumassid või idas asuv kõrgrõhkkond (madalrõhkkondade liikumine itta on blokeeritud), siis on ilmastik reeglina rahulik ning sademeid on vähe, kuid see-eest on ilm külm. Niisiis on ülesanne ära arvata, kui tugev võiks eesseisval talvel olla õhuvool Atlandilt, sest see määrab ära talve karmuse. Üheks vastavaks näitajaks on NAO ehk Põhja-Atlandi ostsillatsioon. Ostsilleeruvad Islandi lähistel paiknev poolpüsiv madalrõhkkond ja Assoori saarte lähistel asuv poolpüsiv kõrgrõhkkond. Mida suuremad on nendevahelised rõhuerinevused, seda intensiivsem on läänevool Euroopa põhjaossa. Tugevat läänevoolu tähistatakse positiivse indeksiga (NAO positiivne faas), nõrka negatiivse indeksiga.
See äraarvamine sarnaneb lühiajalise prognoosi tegemisele, mis põhineb numbrilisel modelleerimisel (võrdle statistilise meetodiga, millest oli juttu eespool). Ilma ennustamine on nii keerukas füüsikaülesanne, et seda ei osata analüütiliselt lahendada ja seetõttu on ainus võimalus numbriline meetod, mida arvutavad superarvutid.
Samamoodi saab hinnata siis näiteks võimalikku rõhkkondade paigutust, tugevust ja muutlikkust pika aja jooksul. Vastavatel arvutustel lastakse hästi pikalt joosta ja vaadatakse, mis välja tuleb. Et oleks näha, kas tulemus on usaldusväärne või mitte, muudetakse meelega pisut algväärtusi mingi väärtuse ümber (ansambelennustused). Kui sellised muutmised ei anna prognoosides omavahel suuri lahknevusi, siis peetakse tulemust usaldusväärseks. Kui aga lahknevused kasvavad märgatavateks, et juba väike algtingimuste muutmine muudab lõpptulemuses palju, siis on tulemus (prognoos) ebakindel ja realiseeruda võivad küllaltki erinevad stsenaariumid.
Ka Eestis on vastavad väljavaated kättesaadavad. Neid koostab algallikate alusel Marko Kaasik Tartu Ülikoolis, vaata.
Tähelepanu! Kuigi tulemus näib kena, tuleb arvestada, et ilmastik on dünaamiline süsteem ja selle modelleerimine on alles algusjärgus, samuti sõltub väga palju aluspinnast, atmosfäärist, ookeanist ja nende koosmõjudest, mille täpseid seoseid pole sugugi kerge ja piisavalt täpselt võimalik kindlaks teha. Targem on olla valmis ootamatusteks! Ja jälgida tuleb nii või teisiti jooksvaid ilmaennustusi. Midagi pole teha, teadmised pole täiuslikud ja mis veelgi tähtsam, elame väga muutliku ilmastikuga maanurgas, nagu seda on Eesti.
Sademete ja äikese jälgimine (19.07.2012) Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada, V osa.
Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada IV (10.07.2009) Satelliidipildid ja pilveinfo.
Ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi (28.06.2009) Eesti ilm on väga muutlik ja ebareeglipärane. Seetõttu on suureks abiks püüda ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi ja neid ametlike prognoosidega põimides ja kombineerides peaks tõusma ilmaennustuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Parim abimees on siiski oma silmaga aknast välja vaadata!
Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada III (08.07.2009)
Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada II (21.06.2009) Eesti ilma omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus. Ei ole vale öelda Eesti ilma kohta, et tegelikult seda ei saagi ennustada (eriti muutliku perioodi korral, mis hõlmab ka tegelikult öökülmasid jne, mitte ainult hoogsadusid) ning see pole sünoptikute või halbade mudelite viga, vaid nii ongi.
Ilmaennustamisest ja kuidas prognoose ning ülevaateid kasutada I (13.06.2009) Kindlasti võib leida palju inimesi, kes nõustuvad, et ilmaennustamine on üks suurimaid lahendamata saladusi meteoroloogias. Sageli juhtub, et prognoositud ilma ei tule või kujuneb olukord teisiti. Milles siis asi ja kas ennustustest siis on üldse mingit kasu?
Kas ilm tuleb õhust või veest? Milline tuleb suvi? (24.01.2009) Ilma ennustamine on samaväärselt nii tänuväärne kui ka tänamatu töö. Ometi on inimkond ajast aega ilma tujusid püüdnud ette aimata ja oma tähelepanekuid ka järeltulevatele põlvedele edasi anda ja õpetada.Vana aja inimesed märkasid ilmas teatud rütmi, ka aasta-aegade fikseerimine on sadade aastate taguse põlvkonna esindajate poolt suur saavutus. Pikapeale leiti isegi seoseid külma ja sooja aasta-aja vahel.
Kuidas olla huvitav ilmatüdruk (poiss)? (13.12.2008)