8. septembriks liikus üle Soome Karjalasse tsüklon, mille tagalas liikus loodevoolus Eesti kohale väga külm õhumass, sest 9. septembriks jõudis 1,5 km kõrgusel kohale hilissügine või koguni varatalvine -2°C isoterm. Troposfääri keskosas oli -25°C...-27°C. Samal ajal tõusis päevasel ajal temperatuur selgelt üle 10°C. Selline suur temperatuuri vertikaalne gradient koos piisava niiskuse ja tugeva tsüklonaalse mõjuga ning külma troposfääri keskosaga soodustas äikeste teket ja rahet. Äikest oli juba 8. septembri öösel põhjarannikul, sh Tallinnas.
Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas
Autori fotod
8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga renditud autoga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.
Hommik oli päikeseline, kuid üpris ilusate pilvedega: kaugemal kirde- ja idataevas oli näha rünkpilvi, idas pea silmapiiril võimast rünkpilve, mis muutus parajasti rünksajupilvedeks. Kl 9ks ilmusid taevasse kõrgrünkpilved, nendest mõne alla tekkisid sajujooned. Nii meenutasid need kammi või juukseid.
Sõitu alustasin enne 10 ja suundusin Rapla poole. Vahetult enne linna oli lõuna- ja edelataevas väga tume, nii et oli selge, et midagi on siit nüüd küll tulemas. Samal ajal võis märgata turbulentse välimusega pilvi. Raplasse jõudes algas vihmasadu, mis oli jämedapiisaline, viidates konvektsioonile. Enne linnast välja jõudmist sähvatas üsna pea kohal haruline välk, mille müristamist oli selgesti autosse kuulda.
Edasine tee kulges Järvakandi suunas. Esialgu tundus, et ilm paraneb, sest äike eemaldus kagu suunas ja pilved muutusid heledamaks. Ent umbes poolel teel Rapla ja Järvakandi vahel oli lääne- ja loodetaevas taas väga tume ja kagusse eemaldunud kolle näitas aktiviseerumise märke, nii et tekkis mitu välku. Jälgimiseks tegin ligi pooletunnise pausi kuskil põllu ääres, et oleks hea vaade. Läänepoolne pilv tumenes ja müristas mitu korda minutis, vahetevahel tekkisid ka pilv-maa välgud. Samal ajal oli näha joonekujulisi pilveservasid ja üsna pea kohal rünkade tormilist kasvu. See näitas, et konvektsioon on hoos. Ilm hämardus tuntavalt ja hakkas sadama vihma, peatselt koos rahega, kuid see oli peen. Hämardumine oli tugev, nii et autos olles ei näinud enam lugeda, see viitas pilvede väga suurele vertikaalsele ulatusele ja tihedusele.
Edasine sõit kulges läbi Järvakandi, kuhu jõudes jäid sünged pilved äikesega põhja poole ja päike tuli välja. Lõuna ja edela pool oli taevas üsna vähese pilvisusega, ilmestatud kenade rünkpilvedega. Nüüd suundusin Vändra peale. Kui äikese ajal valitses tuulevaikus (tõusvate õhuvoolude tõttu), siis pilvede alt päikese kätte jõudes muutus ilm tuuliseks ja temperatuur tõusis +10°C-lt 14,5°C-ni. Kuni Suure-Jaanini oli ilm tuuline ja muutliku pilvisusega, taevas palistatud erinevas arengustaadiumis rünkpilvedega, nende kohal kõrgrünkpilved. Siiski Suure-Jaanile lähenedes jõudsin taas põhjas asuvale pilvemassile lähemale.
Suure-Jaanis pilvisus tihenes ja üle liikusid üpris tumedad pilvemürakad. Oli vaja teha toidupaus, mis kestis ehk ligemale tunni. Pärast söömist oli näha, et äsja lõppes hoovihm. Põhja ja kirde poole taandusid tumedad pilved, nii et päike tuli jälle välja, kuid edela pool oli näha hoogsat rünkade kasvu, pilvetippudele tekkis rohkelt kaarekesi, läätsesid ja kaabukujulisi moodustisi (pileus), mis kõik näitas, et konvektsioon oli jõuline ja kõik polnud veel sugugi läbi.
Edasine sõit kulges Holstresse, millest lõunataevasse vaadates võis imetleda tohutuid rünkpilvede kuhjatisi ja ridasid. Mitmed neist muutusid rünksajupilvedeks. Samal ajal olin need kaetud looride ja kaabudega. Sõit jätkus. Viljandi ja Holstre vahel tegin taas vaatlemispausi, sest ees oli näha väga pikka konvektsioonipilvede rivi. Peatumise ajaks oli nendesse pilvedesse tekkinud äike, nii et välgutas ja müristas ikka mitu korda minutis. Samal ajal paistis pilvede alt kõik läbi, st sajuloor oli väga nõrk või puudus.
Enne Viljandit läbisin sajuvööndi lähedaste välkude saatel. Viljandist Paistu poole liikudes jäi pilvevöönd juba selja taha ja äike selles nõrgenes. Paistu lähedal võis imetleda, kui tohutult tume kogu see pilvemass oli. Ei läinud kaua aega, võib-olla 20 minutit, kui uues vaatluskohas tihenes pilvisus, rüngad kasvasid kõrgeks ja hakkas sadama vihma ja rahet segamini ning lisandus äike.
Nüüd suundusin Tartu peale. Paistust välja sõites võis näha lõuna suunas väga kontrastset vaatepilti arenevatest rünksajupilvedest, samal ajal kui Viljandi pool oli näha pikk ja väga hele rünksajupilvede rivi. Tartusse sõites oli vaja jõuda tagasi Viljandi ringteele. Linnale lähenedes muutus pilvevöönd üha süngemaks ning selle alumine osa oli nagu noaga lõigatud, st hästi teravalt piiritletud ja sirge pilveserv (alus) ulatus peaaegu üle poole taeva. Päris sajuvööndisse siiski ei jõudnud, sest keerasin Tartu-Viljandi mnt-le, millel sõit möödus küllaltki huvitavate pilvemaastikega, kuid ei sadanud ja äikesed jäid eemale.
Tartus hakkas uuesti sadama, kuid see oli lausvihma tüüpi sadu. Ilm oli lauspilves ja tundus tõeliselt sügisene. Paras aeg oli teha kohvipaus, et seejärel Tallinnasse sõita. Umbes kl 19 algaski sõit. Veidi maad Tartust väljas jõudsin pilvemassi serva lähedale, nii et võis jälgida loojuvat päikest. Samal ajal oli Tartu pool taevas väga sünge ja näha oli katkendlikku punakat vikerkaart. Päike aga heitis pilvede tagant videvikukiiri ja sajukardin värvus kollakaks. Kaugemal põhja pool oli näha uusi kerkivaid rünki, mis värvusid loojuvas päikeses punaseks. Lisaks sellele õnnestus näha lumesadu, mis jõudis umbes 1 km kõrgusele, enne kui sulas vihmaks. Visuaalselt oli see kõrgrünkpilvede all meduusi kombitsaid meenutavad sajujooned (virga), mistõttu see oli väga pilkupüüdev.
Tagasiteel enam ei sadanud ja Harjumaale jõudes võtsid vastu sünged rünksajupilved, kuid need eemaldusid kagusse ja sajualasse ei sattunud. Lõppenud oli üks kõige vahvamaid ja korralikemaid äikesepäevi üldse sel aastal. Lisaks näitas see päev, et külma ja tuulise ilmaga võib-olla märkimisväärselt palju ja tugevat äikest.
Siiski, kas tegu oli erandliku juhtumiga ja kas on lähiminevikus veel midagi sarnast juhtunud? Jah, on küll. 7. septembril 2004 oli väga sarnane ja äikeserikas, sealhulgas üsna külm ja väga tuuline päev. Ka sünoptiline tagapõhi oli sarnane – tsükloni tagalas külma õhu juurdevool loodest. Siiski oli erinevusi. Päev algas rünkpilvede ja videvikukiirtega (see ja järgnev Tallinna kohta).
7.9.2004 hommik Tallinnas.
Kuni pärastlõunani oli ilm rünkpilvedega, aga üha tugevneva tuulega. Siis muutus ilm järsult, sest põhjataevas tumenes, rünkpilved muutusid rünksajupilvedeks ja välgud hakkasid pea kohal sähvima. Kaasa tõi see raju ka rahet. Seejärel ilm rahunes mõneks ajaks, kuid õhtul tekkis läänetaevasse väga kõrgete rünkpilvede rivi, mis liikus otse üle.
7.9.2004 õhtuse äikese eel
See tõi kaasa ägeda äikese, kusjuures pilv-maa välgud domineerisid, ja tugeva rahesaju. Kogu järelejäänud õhtu oli päikeseline. Umbes samal ajal nähti Soome lahel väga võimsat vesipüksi ja üks Nõmme elanik pildistas sadanud rahet, need küll jäid hulga väiksemaks kui Laagris sadanud, kuid muljetavaldavad on sellegipoolest, vaata.
Veel üks silmapaistev juhtum oli 28. augustil 2005. Seda äikeseraju kogesin Laitses ja see ületas 2004. a. juhtumi, sest äike kestis üle 3 tunni ja välkude sagedus oli väga kõrge. Ilm oli tuuline ja külm, pikemalt sellest juhtumist SIIN.
Hommikune taevas Tallinnas, esiplaanil kõrgrünkpilved, tagaplaanil parajasti rünksajupilvedeks muutuvad rünkpilved, mis näitavad märkimisväärset labiilsust
Konvektsioonipilvede koondumine enne äikest Rapla ja Järvakandi vahel
Teel Vändrasse ja Suure-Jaani, kusjuures põhjataevas oli näha eelnevat äikest põhjustanud pilvemassi
Teel Vändrasse ja Suure-Jaani
Suure-Jaanis
Suure-Jaanis
Holstres uue äikesekolde kujunemine
Holstres uue äikesekolde kujunemine
Holstres uue äikesekolde kujunemine
Holstres uue äikesekolde kujunemine
Holstre ja Viljandi vahel olev äikesekolle
Viljandi ja Paistu vahel, äike jäi selja taha
Viljandi ja Paistu vahel, äike jäi selja taha
Vaade Viljandi poole, endine äikeseliin
Teel Tartusse paistis üsna lähedal konvektsioonipilvede mass, aga äikest seal polnud
Teel Tartusse paistis üsna lähedal konvektsioonipilvede mass, aga äikest seal polnud
Päikese viimane tervitus teel Tallinnasse
Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas (04.09.2012) Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.
Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis (14.08.2012) Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?
8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012) Autori fotod Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.
Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.
16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)
4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.
Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com
Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.
Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.
Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30. mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.
23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.
Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.
Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.
Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.
Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.
8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.
Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.
Suur soe tuleb Lääne-Euroopast Eestisse (27.06.2011) Üle pika aja on Lääne-Euroopas jälle väga soe. Peamiselt Saksamaa lääneosa kohta kehtivad kuumahoiatused, sooja võib-olla üle 40˚C , ka Met Office on Suurbritannia kohta andnud kuumahoiatuse, sest Suurbritannias peetakse kuni 32˚C võimalikuks.
Millised pilved toovad äikest? (16.06.2011)
Kevadine soojus teeb uperpalle (27.05.2011) 20.05.2011 Rannahooaeg on avatudFoto: Eve Chamkhi Aktiivne tsüklonaalne tegevus ja advektsioon on keskmistele laiustele väga iseloomulik.
Miks pilved on altpoolt tasased? (19.04.2011) Foto "Pilvejaht 2010" galeriist: Viiu Härm Rummo Küsimus ja vastus ilm.ee Fecebook'i lehelt.Küsimus : "Miks pilved on enamasti maa poolt tasased, aga ülevalt enamasti kühmilkud?"
Kas see talv ei saagi otsa? (30.03.2011) Paastumaarjapäeval 2011 oli tugev lumesadu ja müristas Põltsamaa lähistel.Foto: Eve Kõrts Talve lõpp 2011. aastal ja näiteid prognoosidest.Arvatakse, et praegune talv on veninud pikale. Jah, kaua on see kestnud ja keskmine õhutemperatuur on praegu kuni 7 kraadi pikaajalisest madalam, kuid selliseid anomaaliaid on varemgi ette tulnud ja midagi erakordset selles siiski pole. Eesti kliimas võib-olla märts nii kevad- kui ka talvekuu.
Kuidas tekib äike? (30.01.2011)
Jüri Kamenik 2010. aasta äärmuslikust ilmast (31.12.2010) 2010. aasta ilmastiku kokkuvõte.
Kas talv tuleb jälle külm ja idast? (16.12.2010) Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt" "Kas on loota, et sel aastal Eestis domineerinud ida-lääne suunalised õhuvoolud jätkuvad ka järgneval aastal, või on see pigem erand mis sel aastal toimunud on? Kui ma olen õigesti aru saanud, siis idast läände suunduvad õhuvoolud põhjustavad meil kuuma suve ja külma lumerohket talve, samas läänest itta suunduvad õhuvoolud aga aastaringset niisket sademeterohket ilma."
Kuidas tsüklonid ja antitsüklonid omale nime saavad (09.12.2010)
Külm õhk tuleb meile lõunast, soe aga põhjast! (02.12.2010) Õhutemperatuur Põhja-Euroopas 2. detsembri hommikul.Allikas: intellicast.com Enamuses Eestist oli 2. detsembri öö pilves ja ilm üsna leebe, kuid Kagu-Eestis oli selgem ja külma rohkem kui 10°C. Külmem õhumass asub praegu Eestist lõuna pool (vaata allolevat ilmakaarti), mis tingib külmema ilma. Soe õhk aga saabus suurtelt põhjalaiustelt, näiteks Lapimaa põhjaosas oli temperatuur üle null kraadi.
Miks ilmateated erinevad? Ilmaprognoosid ja Eesti ilmastiku ebareeglipärasus (02.12.2010) Foto: Signe Nõmmik Ilmaprognoosimine on midagi, mis toimib hästi stabiilse ilmastiku korral. Stabiilne ilmastik võib tähendada ka näiteks Lääne-Euroopa konkreetsemaid sadusid või Kesk-Aafrika tüüpilisi pärastlõunaseid äikesetorme, aga mitte Eesti niinimetatud tibutamist ja ühel päeval soojemat, teisel külmemat jne ilmastikku. Võib öelda, et Eesti ilma ja ilmastiku omapäraks on selle ebastabiilsus ja ebareeglipärasus.
Lõunatsüklon toob vihma, lörtsi, lund (23.11.2010) Lõuna-Euroopast liigub väga kiiresti põhja poole aktiivse lõunatsükloniga seotud pilvemass, mis toob tänasest Eestisse mõõduka või tugeva saju. Tsükloniga seotud pilvemass on selline nagu juuresoleval satelliidipildil, kusjuures tugevaim sadu on kõige heledamates pilveosades.
Huvitav pilvemaastik varjuga (10.11.2010) Pildistatud 8.septembril 2010 aastal Järvamaal Ussisoo kandis. Foto: Jarek Jõepera Huviline saatis ilusa ja efektse foto.
Veelkord talvisest äikesest (23.10.2010) Kirdesse lahkuv äikesepilv Tallinnast vaadatuna 23. oktoobri öösel.Autori foto
Aktiivne osatsüklon ja erakordne äikeseöö 22.-23. oktoobril (23.10.2010) 22. oktoober tõi Eestisse nii lund, lörtsi kui vihma ja isegi äikest. Järgnevalt sellest lähemalt. Kui keegi märkas veel äikest, siis võib jagada oma kogemusi kommentaarides!
Kuidas õhurõhk enesetunnet mõjutab? (31.08.2010) baromeeter-termomeeter ilm.ee kogust Küsimus ja vastus rubriigist "Küsi Jürilt":
Keeristorm? Tornaado? Tromb? Vesipüks? (13.08.2010) Mida mõista keeristormi ja tema sugulaste all? Kas tegemist on rangelt võttes ühtse nähtusega või on siiski reaalselt olemas ka keeristormide (või keeristuulte?) liigid?
Satelliidipildid derecho arengust II (09.08.2010)
Üle Eesti on liikumas tugevate äikeste vöönd! (08.08.2010) Läti radar See tekkis juba Leedu-Valgeneve kohal, on jõudnud üle Läti Lõuna-Eestisse ja liigub sealt kiiresti põhja-loode suunas.
Üks erakordselt kuum päev selja taga, teine veel ees! (07.08.2010)
Äikesekuninga visiit (26.07.2010) 26. juuli varahommik pakkus tugevat äikest ja erakordseid vaatepilte!
Satelliidipildid äikesekuninga arengust (26.07.2010)
Kuuma õhumassi pealetung (25.07.2010) 23.-24. juuli oli kuuma õhumassi pealetung ning 24. juulil järjekordne kahe Eesti päev.