•  

Pilved, sademed ja vihmafotovõistlus (01.10.2015 18:57)

Autor: Jüri Kamenik

Minu (Jüri Kameniku) valikuid koos lühikese põhjendusega vaata lõpust!


3.august, 2008; Ilus päikseline ilm. Vihm oli nii ootamatu ja nii tugev, et näis, et sellele ei pea maja katus küll vastu. Lükkasin pärani rõdu ukse ja haarasin kaamera. Vihmapiisad olid tohutu suured, rasked ja valusad. Ometi polnud see rahe - see oli vesi! Samal hetkel viskas pilv korraks kaugemale majaesisele aasale vihma taustaks ereda päikese! Selle paistel muutusid need tohutud piisad täiesti valgeks. Nagu lumi. Oli õnn, et olin vihmavarjus, katuse all - see võimaldas pildistada. Need minutid jäävad kordumatutena meelde alatiseks. Foto: Viiu Härm-Rummo

Mis on sademed ja mitu liiki neid on? Et sellele vastata, tuleb alustada veidi kaugemalt – pilvedest.
Mis on pilved? Definitsioon (1): Pilv on kolloidne süsteem, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu.
Definitsioon (2): Pilv on ükskõik milline aerosooliosakeste kogum õhus, mis on piisavalt tihe, et oleks silmaga nähtav või mõne instrumendiga kindlaks määratav. Nii võib rääkida suitsu-, tolmu- ja tuhapilvedest ning nende hübriididest veeauru kondenseerumise produktidega (Pyrocumulus, Pyrocumulonimbus).
Selles konspektis räägitakse pilvedest esimese definitsiooni tähenduses.
Lisaks Ilmateenistuses kasutuses olevale juhendile: Pilvedeks nimetatakse Maa atmosfääris hõljuvaid väikeste veepiiskade ja jääkristallide nn. pilveelementide kogumeid. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Kõik tähtsamad ilma kujundavad protsessid, nagu veeauru kondenseerumine, pilvede teke ja kadumine, kulgevad troposfääris.
Põhjalikumalt vaata http://www.upload.ee/files/5215455/Pilvekool_meteoroloogtehnikud.pptx.html ja konspekt: http://www.upload.ee/files/5213345/Pilved_konspekt.doc.html.


Erinevad pilved 7.09.2007 Harjumaal

***

Alumise piiri kõrguse järgi jaotatakse pilved (WMO, 2000):
1. ülemise kihi pilved, mille alumine piir tavaliselt 6–12 km
2. keskmise kihi pilved, mille alumine piir tavaliselt 2–6 km
3. alumise kihi pilved, mille alumine piir maapind –2 km
4. vertikaalsuunas arenevad e. konvektsioonipilved – pilve alumine piir tavaliselt alumises ja tipp keskmises või ülemises kihis.
Piire tuleb vaadata kui orienteeruvaid, kuna see muutub sõltuvalt jaama asukohast, aastaajast ja suhtelisest niiskusest. Pilvede alumise piiri kõrgus kasvab põhjast lõunasse ja talvest suvesse.
Pilve liiki saab kindlaks määrata neist langevate sademete järgi:
1.  hoogsademed (hoogvihm, hooglumi, rahe, lumekruubid, jääkruubid ) – Cb-st, harva Cu-st.
2.  laussademed (lausvihm, lauslörts, lauslumi, jäävihm, jäätuv vihm) – As-st ja Ns-st, väga harva Cs-st.
3.  uduvihm, lumeterad (udulumi) – St-st, harva Sc-st.


Lauslörtsi sajab kihtsajupilvedest. 5.12.2011 Tapal

SADEMED
Sademed – atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi
has_hyperonym ilmaelement
has_hyperonym kondensatsiooninähtus, kondensatsiooniprodukt
has_hyponym hüdrometeoorid
has_hyponym happesademed
has_hyponym vihm, lumi, rahe, lörts, lobjakas
has_hyponym laussademed, hoogsademed
is_caused_by madalrõhkkond, madalrõhuala, tsüklon
, jne (Konsap, 2008)
Sademed on küllaltki probleemne mõiste: Eesti Entsüklopeedia väidab, et sademed on atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi (EE 8).
Samas nimetatakse sageli ka maapinnal kujunevaid kondensatsiooninähtusi (kaste, hall jt) sademeteks, seda vähemalt vene koolkonna käsitluses.
Mõistlik ja ehk ka vajalik on eristada neid kahte: kasutan maapinnal kujunevate sademete täpsustamiseks terminit hüdrometeoorid [`pinnakihtidele moodustunud sademed` (Võõrsõnastik 2006)], mida võiks siis pidada sademete alammõisteks (Konsap, 2008).
Sademeid on olemas vähemalt 16 liiki. Tekkekoha järgi jagunevad need kaheks: ühed, mis tekivad pilvedes, langedes sealt aluspinnani, ja teised, mis tekivad õhuniiskusest maapinnale ja esemetele.
Pilvedes tekivad ja neist langevad: vihm, uduvihm, lörts, lumi, lumeterad ehk udulumi, rahe, lumekruubid, teralumi, jäävihm, jäätuv vihm, jäätuv uduvihm, vahel nimetatakse loetelus ka udu, kui see laskub pilvedest aluspinnani.
Õhuniiskusest tekib maapinnale ja esemetele kaste, hall ja härmatis. Jääkristalle (teemanttolm) ja udu, mis on suspensioonina õhus, võib vaadelda kui esimest ja teist tüüpi sademete üleminekuvormi.
Nimetatud sademeteliigid võivad omavahel kombineeruda, eriti sageli juhtub seda lörtsi ja vihma, rahe ja vihma või lume ja teralumega.


Hoog- ja lauslume segu 30.11.2010 mereefekti mõjul Laagris.

Sademete näidiskirjeldusi. Vihm ehk lausvihm (klassifikatsioon: pilvedes tekivad ja neist langevad; laussademed) on vedelad sademed, mis langevad aluspinnale veetilkadena, mis jätavad veepinnale ringid. Taevas on pikka aega kaetud pilvedega (kõrgkihtpilved, kihtsajupilved). Sadu kestab pikka aega, tavaliselt mitmeid tunde.


Lausvihm 3.08.2010 Laagris

Jäävihm on sademed, mis kujutavad endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma. Nii tekivad peenikesed ja tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1–3 mm. Seega on jäävihma ajal tegu tugeva inversiooniga. Kui vihmapiiskade külmumine on osaline, siis võib tekkinud jääterade keskele jääda külmumata vett. Kõvale pinnale kukkudes võib terake katki minna ja järele jääda kaks poolikut koorikut. Mõnikord jäätuvad vihmapiisad täielikult – siis sajab jääkuulikesi, mis on samuti jäävihma üks vormidest. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga. Tegu on laussademetega (kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest).
Jäävihm on ohtlik, sest tavaliselt moodustub maapinnale ja esemetele, mille temperatuur on alla 0° C, ülilibe jääkiht. Kui see tekib maapinnal, siis nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. Jäävihma sajab tavaliselt enne sula, seega seoses saabuva sooja frondiga.


Jäävihm ja jäätuv vihm 7.02.2014 Tartus: kihtsajupilved

Jääkruubid (vahel ka peenrahe) on sademed, mis sarnaneb rahega, kuid läbipaistmatu südamega ümmarguste või ebakorrapärase kujuga läbipaistvate jääterakeste diameeter on väiksem kui 5 mm. Sarnaselt rahega, kuid erinevalt lumekruupidest on neid väga raske katki suruda (purustada). Jääkruupe sajab rünksajupilvedest sageli koos hoogvihmaga kevadel ja sügisel (või suvel väga jahedas õhumassis). Tegu on hoogsademetega.


Jääkruubid 21.09.2012 Laagris: rünksajupilved

***

Mis jäi silma sademefotovõistluselt? Fotovõistluse kohta loe: https://ilm.ee/?514006
M
inu valikud on järgmised (ei ole paremusjärjekorras).


Vikerkaar koos sajujoontega. 03.06.2015 Raplamaal Raikküla vallas. Foto: Evelin Nummert
Kommentaar: mõnus klassikaline pilt suvest, kus on näha mitmekesine pilvestik koos vihma olemasolu tunnistava vikerkaarega.


Öine vihm. Pildistatud 26.10.2012. Foto: Peep Loorits
Kommentaar: ei ole just sageli öiseid, st täielikus pimeduses looduslike valgusallikate, sh välkude (!) puudumisel, tehtud VIHMApilte (lumetormidest ja lumesajust on öiseid pilte juba päris palju).


Hall päev. Leevaku paisjärvel  10.oktoobril 2014 päeval kell 12.38. Foto: Meida Mõttus
Kommentaar: Meidal on terve hulk halle ja uduseid pilte, mis kohe eriti tõmbavad ja võluvad, kuid see foto oma halluses, rusutuses ja märguses jääb küll ületamatuks!


Vihmaga kastetud maapind. Foto on tehtud Jõgeval 16.07.2015. Kairo Kiitsak
Kommentaar: originaalne mõte lisada foto mitte vaid vihmasajust, vaid ka maapinnale jäänud vihmaveest koos potentsiaalse kahjuga põllumajandusele.


Põud. Selline vaatepilt ilmub nähtavale siis, kui pole ammu sademeid esinenud. Foto on tehtud Simuna ääres 26.04.2015. Kairo Kiitsak
Kommentaar: veel originaalsem mõte lisada foto sellest, kui ei ole kaua sadanud vihma. 


Üks hetk. august 2015, Rannapungerja jõgi. Foto: god.of.sea (oksapost.ee@gmail.com)
Kommentaar: vaimustav tabamus üürikesest hetkest. Lisaväärtus on seotud lausvihmaga: lausvihma ja uduvihma tähtsaim eristustunnus on see, kas vette kukkuvad tilgad tekitavad ringe (lausvihm) või üksnes vaevumärgatava võbeluse (uduvihm).


Äike ja vihm. Pildistatud 18.05.2013, Kadrina vald. Foto: Peeter Teedla
Kommentaar: kena foto rünksajupilvedest ja hoogvihmast; tähelepanuväärne on välgu saamine valgel ajal fotole.


Vihma sajab, kõik ujub... Pildistatud Sondas, Ida-Virumaal 10.06.2013. Foto: Merle Poll
Kommentaar: meeleolukas foto padusajust.


Vihmast said lumekruubid. märts 2015. Foto: Leili Valdmets
Kommentaar: julge tegu saata võistluse mittevihmafotot, kuid samas mõte on leidlik - vihmast said lumekruubid... Siiski näib, et tegu on kas lume- ja jääkruupide seguga või koguni ainult jääkruupidega.


Vihmapilv ja vikerkaar. Pildistatud Kiviõli tuhamäel 02.05.2015. Foto: Merle Poll
Kommentaar: sarnaneb Evelin Nummerti fotoga, ent perspektiiv on hoopis teistsugune ja põnevam! 


Siit saaki ei saanud. 07.08.2012. Foto: Leili Valdmets
Kommentaar: sarnaneb Kairo fotoga üleliigselt veest põllul, kuid siin on tunne kuidagi eriti tuttav: ei saa mullata ega kartulit võtta, sest vesi on ees.


Kuuvikerkaar. Öösel liikus Kolga lahel äikesepilv koos vihmasajuga millest tekkis
pilve tagant väljunud kuu valgusest  vikerkaar.29.08.2015.Andineeme. 
Foto: Jüri Voit
Kommentaar: ehkki vikerkaar pole kõige tavalisem optiline atmosfäärinähtus, on see kindlasti hästi tuntud. Hoopis sagedamini esinevaid halosid teatakse näiteks tunduvalt vähem. Vikerkaart seostatakse eelkõige päikese ja vihmaga, mis loovad vikerkaare tekkeks sobivad tingimused. Ometigi võib vikerkaar tekkida ka öösel, kuuvalguse toel. Öisest vikerkaarest pole enamik inimestest siiski kuulnudki, rääkimata nägemisest.


Rahesadu Keila lähedal (16.07.2015). Õpilane õpib Ristiku Põhikoolis 8 klassis. Foto: Mark Ganjukov
Kommentaar: sarnane Leili fotoga, kuid siin on tõesti ilmselt rahega tegu, samuti julge ja leidlik mõte, ja seos ju vihmaga täiesti olemas - rahet sajab tavaliselt koos hoogvihmaga.


30.08.2015. Veepiisad ja raheterad. Viljandi Foto: Rene Sadam
Kommentaar: suhteliselt haruldane foto, kus on näha rahet SADAMAS!


Tormituul ja vihm on rasinud viljapõldu. 9.07.2015 Viljandimaal.  Foto: Vello Mägi
Kommentaar: midagi huvitavat, sest selle kunstiteosega on hakkama saanud vihm ja tuul üheskoos.


SÜNNIMAA TAEVAS - vaade lennukiaknast. Loojangu eel laskudes oli kummaline elamus - minu maa kohal oli taevas üleni vikerkaarevärviline! Kusagil ei näinud ma  vikerkaart, aga kogu taevas oli vikerkaare värvides. Õhk oli soe, aga omamoodi  läbipaistmatu, tihe, paks... Maa kohal olnuks nagu kõrgele üles tõusnud udu täis õhk?  Ehk soojuse ja niiskuse koostoimel selline rõõmus värvitervitus siis? Foto: Viiu Härm-Rummo
Kommentaar: midagi väga ilusat ja põnevat, samuti huvitav perspektiiv ja autorilt mõnus meeleolukas jutt foto juurde.

Eelmised artiklid:

Kutsume üles teada andma rahest! (24.09.2015) Rahe on suhteliselt haruldane sademeliik, mistõttu kutsume üles teada andma rahest: http://ilm.ee/sisestused/rahe/ või http://web.zone.ee/eav/Rahe.php. Rahe 8.07.2008 Saaremaal Käku külas

24. aprillil 2000. aastal mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi! (24.04.2015) 24. aprillil 2000. aastal mõõdeti aprilli kuumarekord. Kõige soojem oli siis Kundas (27,6), aga ka mujal ühtlaselt 26-27 kraadi. Tallinnas mõõdeti sel päeval maksimumiks 27,2°C ja Tartus 27,3°C.

Laupäeva hilisõhtul tabas mõnda paika ootamatu raju (20.04.2015) Foto: Martin Kivi 19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse.

Täna, kuus aastat tagasi, nähti Eesti taevas haruldasi, siis veel nimetuid pilvi (19.04.2015) Fotod: Jan Lepamaa Kui pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas, lõi Suurbritannia pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney 2009. aastal senise süsteemi täpsustamise vajaduse pretsedendi.

Kuuhalode aeg (05.02.2015)   Viimastel päevadel on inimesed massiliselt märganud halosid. Mis need on? Tutvustan seda päikese- või kuupaisteliste ilmadega seotud huvitavat nähtust põgusalt siin.

Maapüks 29. augustil Tartumaal (01.09.2014)   29. augustil võis Tartumaal näha maapüksi. 

Äikesejaht ja ilmajaamade külastamine 20. augustil (22.08.2014)

Kuidas täna Pirita promenaadil pilved sündisid ja kohe tantsima hakkasid. Video (16.07.2014)   Pilved hakkasid äkitselt Pirita promenaadil tantsima. Kuna õhk oli niiskusest praktiliselt küllastunud, siis tekkis nõlvaudu: õhk liikus merelt maismaale, kuid oli promenaadi tõttu sunnitud niipalju tõusma, et veeaur hakkas kondenseeruma (adiabaatiline jahtumine).

Juuli on helkivate ööpilvede kõrghooaeg (04.07.2014)   Ka eeloleval ööl paistavad olevat tingimused nende nägemiseks head, nii et tasub olla valmis!

Kas tõesti uus suvi? (03.07.2014)   Kuumad rannailmad tulevad taas - see reklaamlause on praegu kindlasti ajakohane!

Kas tõesti talv? (11.01.2014) Vägagi võimalik, et soojad ilmad saavad vähemalt mõneks päevaks otsa. Mis juhtuma hakkab?

Miks tänavune sügis nii värviline on? (15.10.2013) Palmse 11.10.2013 Foto: Ain Avik   Kindlasti on paljud märganud käesoleva sügise ebatavalist värvikirevust. Mis võiks küll olla selle põhjuseks? Konsulteerisime taimefüsioloogiat tundvate inimestega ja formuleerisime järgmise seletuse.

Millal on tulnud esimene lumi? (25.09.2013) 22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud.   Lumekruubid 30.08.2007 Foto: Elika Torn

Miks on taevas sinine? (10.09.2013) Foto: Leili Valdmets Taevasina põhjuseks võiks esialgu pidada valguse hajumist. Uurime lähemalt.

Miks puude lehed muutuvad kollaseks, kuigi ilm püsib soe? (29.08.2013) Ikka on suvi veel...' Pildistatud 10.08.13 Foto: Peep Loorits Rubriigis "Küsi Jürilt" esitas lugeja asd küsimuse: "Kui püsivalt soojad ilmad oleks novembrini või hakkaks märtsist, kas siis jääks/läheks ka lehed roheliseks või see ei sõltu temperatuurist? Juba praegu on osad puud täiesti kollased ja lehed maas, kuid alla 5 kraadi pole temperatuur siin veel langenud."

Äikesehuvilise sõnastik (01.06.2013)

Ilm jääb viimase hetkeni kahe vahele (25.04.2013)

Miks lumi ei taha sulada? (04.04.2013) Autori fotod Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. Alates märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin põhjalikemaid retki nii linnas kui maal.

Kondensjäljed, joonpilved ja vandenõuteooriad (31.03.2013)   Kondensjäljed ja neist arenenud kiudpilvisus 3.7.2010 Kesk-Eesti kohal. Autori foto   Viimastel aastatel on kondensjälgede (ingl k contrails) ehk joonpilvedega haakuv vandenõuteooria (chemtrail) kogunud kiiresti populaarsust ja seda ka Eestis. Seetõttu otsustasin kirjutada sellest pikemalt.

Miks ilm nii ebanormaalselt külm on? (15.03.2013) Foto: Eve Kõrts Miks siis on nii külm? Veebruari lõpus tekkis suurtel laiustel põhjatsüklonite seeria. Tsüklonite seeria sisaldab endas tavaliselt 5-7 tsüklonit, kusjuures iga järgmine liigub üha lõunapoolsemat trajektoori (põhjapoolkeral). Seega iga järgneva tsükloni tagalas pääses arktiline õhumass üha kaugemale lõunasse. Seeria üks viimastest tsüklonitest tõi meile märtsi alguses lumetormi. Lõpuks sai seeria otsa ja arktilises õhumassis tekkisid üksteise järel antitsüklonid. Need blokeerivad Atlandi ookeanilt läänevoolu ja hoiavad kärekülma õhumassi siin

Hole Punch Cloud (04.11.2012) Foto: Elis Koor 2008.a. pilvepiltide galeriist Hole Punch Cloud (doominoefekt faasilises ebastabiilsuses olevate pilvede puhul). Pilvering Moskva kohal. Hiljuti tekitas sensatsiooni Moskva kohal nähtud kummaline pilvemoodustis.

Vananaistesuve oodates (26.09.2012) Vananaistesuve õhtupoolik Foto: Lea Marmor Prognoosid näitavad homseks 20kraadilist soojust, kas see on vananaistesuvi?

Äikesejaht 8. septembril (12.09.2012) Äikesevihm 8. septembri öösel Tallinnas 8. septembri hommikul võtsin koos mõne kaasreisijaga ette päevase retke Eestimaal. Kirjutan sellest äikesejahtimise seisukohast.

Umbusi lähedal hiljutise tornaado jälgi kaemas (04.09.2012) Juuli lõppes väga palavate ilmadega ja äikeseliselt. Kardeti tornaadosid ja üldse ohtlikku ilma, mis suuremas  osas jagus Lätti ja Leetu, aga midagi ka Eestisse. 30. juulil püsis veel troopilise õhumassi piir Eesti kohal ja pärastlõunal tekkisid intensiivsed äikesekolded. Üks neist põhjustas Tartumaal Umbusi lähedal ilmselt tornaado. 31. augustil käisin A. Kallisega kahjustusi uurimas, et selles küsimuses selgust saada.

Tornaadopuhang 15.-16.8.2008 Poolas ja ühepäevane kuumalaine 17.8.2008 Eestis (14.08.2012) Käesoleval suvel oleme palju kuulnud hiidrahedest ja tornaadodest Poolas, need põhjustasid suurt varalist kahju, inimeste vigastamist ja isegi hukkumist. Üks hullemaid tornaadosid oli sel aastal 14. juulil Pommeris, tappes vähemalt ühe inimese ja vigastades kümmet. Vaatamata dramaatilisele suvele jääb see 2008. a. tornaadopuhangule alla, sest tollane põhjustas vähemalt 4 inimese hukkumise ja mõjutas enim Opole, Sileesia ja Łódźi vojevoodkonda. Miks ja kuidas selline tornaadorünnak tekkis ja kuidas sündmused kujunesid?

8. augusti pagikuninga (ja teiste konvektiivtormide) tähistamine (10.08.2012) Autori fotod Eesti on looduse poolest üpris rahulik paik. Hävitavaid loodus-, sh ilmanähtusi, on harva või väga harva ja need pole üldjuhul võrreldavad maailma mastaabis toimuvaga. Seetõttu pakuvad Eestiski ettetulevad energiarikkad ja potentsiaalselt ohtlikud nähtused, nagu äikese(konvektiiv)tormid, palju huvi ning oluline on mõista, miks, millal ja kuidas sellised konvektiivtormid võivad Läänemere äärde sattuda või kohapeal tekkida. Nende küsimuste arutamiseks otsustasin korraldada iseäraliku 8. augusti pagikuninga tähistamise ilm.ee kontoris Tallinnas, kuhu olid kutsutud kõik huvilised ja teha paar ettekannet konvektiivtormide teemal, kuid pakkuda ka kultuurilisi ja filosoofilisi diskussioone, et tähistamine liiga ühekülgseks ei osutuks.

Mida võib juuli lõpp Eestisse tuua? (26.07.2012) Juuli lõpp tõotab tulla ohtliku ilmaga ja on ilmselt käesoleva suve tipphetkeks. Lühike selgitus praegustele ohtliku ilma lubavatele prognoosidele.

16.-18. juuli on Eestit laastanud äikeste aastapäev! (16.07.2012)

4. juulil on suure, Keila kiriku lõhkunud suvetormi aastapäev! (03.07.2012) 8.august Püünsi küla ViimsisFoto: Kristi Asi Sündmused tavalisele vaatlejale Loode-Eestis nägid välja järgmised. Hommikul oli ilusa ilmaga ja nõrga lõuna- või kagutuulega. Temperatuur tõusis aeglaselt 25°-ni. Tasapisi hakkas taevas vinesse minema. Keskpäevaks oli vine muutunud õrnaks kiudpilvelooriks, mis üha tihenes lõuna ja edela poolt. Tekkis arvamine, et võib tulla äikest.

Et mis homme tuleb või ei tule (18.06.2012) 18. juuni ennelõunane satelliidipilt. Taani on jõudnud tohutu äikesekolle, kuid see on hajumas. Allikas: Sat24.com

Rannailma asemel rajuilm ja kuidas see kujunes (18.06.2012) Sooja frondi pilved 17. juuni hommikul Tallinnas 16. juunil jõudis Eestini Suurbritannia kohal oleva läänetsükloni serv ja sellega seotud jugavool. See tõi kaasa vihmahood, äikese Rakvere lähedal ja karmid mamma pilvemaastikud. Tsükloni soe sektor ulatus napilt Eestini.

Merel olev udu viitab sealsetele rahulikele ja stabiilsetele tingimustele. Udu 13. juunil rannikualadel (14.06.2012) 13. juuni udu PiritalFoto: Jüri Kamenik Küllap paljud inimesed kogesid 13. juunil eriti tihedat udu just rannikualadel ja paljud panid tähele, et see oli mingid mõttes iseäralik – hästi madal, tihe, tume, meenutades kangesti tulekahjusuitsu.

Silmapaistev pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal (01.06.2012) 30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.

23. märtsil tähistati maailma meteoroloogiapäeva (20.04.2012) Jaan Saar ütleb avasõnadAutori fotodEesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis  on saanud traditsiooniks tähistada maailma meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga, sest neid peetakse juba 1994. aastast alates.

Inversioon! (30.01.2012) Üsna sageli võib märgata, eriti sügisesel ja talvisel ajal, et taevas on ühtlaselt hall vaatamata kõrgele õhurõhule, tuul puudub või on nõrk ning ilm on kas sademeteta või vahel harva sajab lumekübemeid või uduvihma. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tekkinud inversioonikiht. Uurime lähemalt, millega on tegemist ja kas see võib ka ebameeldivusi tekitada.

Lumi tänavu ja mullu (29.12.2011) Küllap kõik mäletavad, kui palju oli lund eelmisel kahel talvel. Kontrastina ei ole käesoleval talvel seda üldse. Mõned üksikud kerge lumega päevad ei muuda üldpilti.

Üks torm järgneb teisele - praegu on aktuaalsed tsüklonite seeriad (26.12.2011) Väga huvitavaks nähtuseks parasvöötmes on tsüklonite seeriad, mis tekivad peamiselt külmal poolaastal ja sagedamini ning selgemalt on väljendunud ookeanide kohal.

Talv on ukse ees! (07.12.2011) Pildistatud 5.12.11 Raplamaal, õhtuks kella 20.30 oligi näha äikese välgutamist. Foto: Kersti Kaiv Järjest sagedasemad lörtsisajud näitavad seda, et talv on algamas ja hilissügis on lõppemas. Kui päris täpne olla, siis on praeguseks juba hilissügis lõppenud ja alanud on eeltalv.

8. augusti palavusest ja äikesetormidest (09.08.2011) 8. august oli veel üks palav päev ja Eestit väisas õhtul märkimisväärne äikesetorm.

Ilm võib lähipäevil üllatusi pakkuda (29.06.2011) Juba täna üllatas ilm Lõuna-Eestis suure jahedusega (15˚...17˚C), mille põhjuseks oli lisanduv niiskus öö jooksul, mistõttu tekkisid madalad pilved ja niiskus soosis nende püsimist päevalgi.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam